Reedel, 9. juunil 2017 kaitses kunstiõpetaja Tiina Treibold TLÜ Digiteaduste Instituudi Haridustehnoloogia magistritöö „Õpimärkide rakendamine kujundaval hindamisel üldhariduskoolis” hindele A.
Soovime õnne!
Õpetajat Natalja Bõstrova tunnistati XVII rahvusvahelise vene keele õpetajate Puškini-võistluse laureaadiks. Võistlusel osalesid vene keele õpetajad Afganistanist, Belgiast, Bosniast, Brasiiliast, Ungarist jm.
Võistlus toimus teemal “Õppida vene keelt. Võimalik? Moodne? Kasulik?”
Aula ees on õppeaasta lõpul välja pandud gümnaasiumiõpilaste fototööde näitus – Varjukunst.
Õpilaste ülesanne oli leida endale sobilik ese ning seda valgustada. Saadud varjust tuli joonistades jätkata või luua uus kujund ning see hiljem fotona jäädvustada. Uue kompositsiooni puhul oli soovitav luua algupärase objektiga põnev ja intrigeeriv kooskõla, kus vari oleks domineeriv element.
Näitus jääb üles järgmise õppeaasta alguseni. Juhendaja kunstiõpetaja Erik Joasaare.
Sel aastal tähistab oma 100. juubelit üks möödunud sajandi kuulsamaid kunstitöid – Marcel Duschamp´i “Purskkaev”.
Tegemist oli tagurpidi keeratud pissuaariga, mille kunstnik esitas näitusele, allkirjastas töö pseudonüümiga ning nimetas readymade´iks. Ready-made´iks hakati kutsuma kunstitöid, mis olid valmistatud masstoodangust, igapäevastest esemetest. Kunstnik andis asjadele uue mõttelise tähenduse, tõstes need oma kontekstist välja. Marcel Duschampi peetakse üheks mõjukamaks 20. sajandi kunstnikuks, kes andis kunstile uue lähenemise.
Selle õppeaasta viimases kunstitunnis tuli õpilastel otsida koolimajas mõni ready-made ning luua sellele uue tähendusega pealkiri ja autor. Humoorikad sildid olemasolevate objektide kõrval peaksid kõnetama kõiki, kes vastava kunstitöö tähendusega on varem kokku puutunud.
Värsked ideed on 11.b ja 10.c klassi õpilastelt. Juhendaja kunstiõpetaja Erik Joasaare.
17. mail toimus pilootprojekti “Ruumiuurijad 2017” auhinnatseremoonia ja ühine ekskursioon EKA õpilasakadeemia liikmetega.
“Ruumiuurijad 2017” oli üleriigiline arhitektuuriteemaline loovtöö konkurss, kuhu olid oodatud osalema 7.–12. klassi õpilased, kes tunnevad huvi neid ümbritseva ruumilise keskkonna vastu.
Koos mitme tunnustatud arhitektuuriteadlase, arhitekti ja programmi eestvedajaga käidi tutvumas EKA arhitektuuriteaduskonda Pikal tänaval, Arhitektuurimuuseumit, unikaalset Linnahalli ning Kultuurikatelt. Eriti vaimustava mulje jätsid Linnahall, selle ehituse eellugu, arhitekt Raine Karbi ideed ja hoone tulevikuplaanid. Kolmetunnine üritus lõppes Kultuurikatlas Arhitektuurikeskuse ruumides, kus tunnustati ja autasustati osavõtjaid.
Meie koolist osales konkursil 11.b klassi õpilane Lisette Voecks fotoprojektiga “Sekundaarne vaatenurk”. Tunnustatud žürii, mis koosnes Eesti Arhitektide Liidu liikmetest eesotsas esinaise Katrin Kooviga, tõid Lisette töö puhul välja suurepärase teostuse ja põneva idee, millega uurida igapäevast ruumi uue pilguga.
Kolmapäeval, 26. aprillil osalesid TSG filmihuvilised õpilased Eesti Lühifilmi Keskuse ShortEst korraldatud tutvustavas loeng/töötoas.
Lühifilmi žanri, sõnumite loomist ja muid filminduslikke tähelepanekuid tutvustas õpilastele režissöör Peeter Murdmaa, pilootprojekti “2care” lühifilmi ekspert. „2care“ projektikonkursi eestvedaja on Euroopa Liidu Rahvuslike Kultuuriinstituutide Ühendus EUNIC ja Eesti Lühifilmi Keskus ShortEst. Projekti toetavad Briti Nõukogu ning Eesti Haridus- ja Teadusministeerium.
Ühiste ajurünnakute ja õpitubade tulemusel valmivad lühifilmid osalevad 2017. a novembris PÖFFi Sleepwalkersi lühifilmide festivali programmis.
27. märtsist kuni 19. aprillini on võimalik teisel korruse pikas koridoris vaadata fotonäitust „Sekundaarne vaatenurk”.
Näitus soovib vaataja tähelepanu haarata läbi teistsuguse perspektiivi. Tänapäeva aina suuremas visuaalse informatsiooni üleküllastatuses on väga palju asju, mis jäävad kahe silma vahele. Antud fotonäituse kontseptsiooniks on erinevate tuntud Tallinna ja Tartu hoonete, looduse ja objektide pildistamine suunates kaamera maha ning leides seeläbi midagi hoopiski põnevat, mida tavaliselt antud kohaga ei seostata.
Ajendatuna kahe kooli ühisest huvist koostööd jätkata toimus nüüd meie koolis esimene reaalne kunstiprojekt, kus mõlema kaasa kooli õpilased kaasa lõid.
5 päeva jooksul otsiti vastuseid küsimusele eurooplaseks olemisele, sarnasustele ja erisustele Euroopa äärealadel. Toimusid töötoad, loengud ja muuseumikäigud-ekskursioonid. Projekti käigus valmisid mitmed kunstiprojektid ja -näitused.
Meie koolist juhtis projekti kunstiõpetaja Erik Joasaare. Lissaboni Saksa Koolist viis projekti läbi kunstiõpetaja Alicia Fuster.
Suur tänu abi eest Eesti suursaadiku abikaasale Portugalis, Aili Rundule kontaktide vahetamisel ja suhtlemisel Portugalis ning ürituse organiseerimisel.
https://saksa.tln.edu.ee/wp-content/uploads/2017/02/esipilt-vv.jpg10671600TSGhttps://saksa.tln.edu.ee/wp-content/uploads/2016/01/TSG-logo-300x152.pngTSG2017-02-22 09:28:462018-05-18 09:30:07Lissabon-Tallinn ühine kunstiprojekt
Peale esimese poolaasta möödumist muutub koolis tunniplaan. Koha selles leiavad suusatunnid ja poisid juba teavad, et puidutööd hakkavad tegema tüdrukud, nemad aga pääsevad kööki. Käes on iga-aastane õpperühmade vahetus.
Poisse ootavad põnevad söögitegemise tunnid
Retseptid on igapäevased, lihtsad, aga põnevad. Nooremad õpivad ise putru tegema-maitsestama, vanematele valmistavad põnevust juba raskemad väljakutsed.
Vaja läheb ka matemaatika tunnis õpitud teadmisi – retseptides olevad mõõtühikud tuleb lõpuks õigesti teisendada, et toiduained vajalikes kogustes kaussi-potti saada. Mõni kratsib kukalt, teine toimetab kindlapeale. Sibulate hakkimine võtab aga silmad veele nagu tüdrukutelgi ning magustoit näeb kausis isuäratav välja.
Kõik tulevad toime ja omavalmistatud toit maitseb hästi!
õpetaja Vilja Konovalov
Tüdrukud saavad proovida saagimist ja lihvimist
Viiendate klasside tüdrukud õpivad selgeks kõigepealt puidutöö esimesed algtõed – kuidas saega saagida, kuidas toorikut saagimiseks kinnitada ja puidu silumise ehk lihvimise. Nad valmistavad kaks tööd puidust tulbi ja liistudest kokku liimitud kitse või koera.
Kuuendad klassid valmistavad väikese mehikese, kes hoiab käes pliiatsit ehk pliiatsohoidja. Lisaks puutööle on seal ka traadipunumine.
Seitsmendad klassid valmistavad puidust koerakuju, kes hakkab mööda kaldteed ise alla sammuma.
Kaheksandad klassid valmistavad salfrätitehnikas kaunistatud seinakella.
