Lühifilmiprojekt “2care”

Kolmapäeval, 26. aprillil osalesid TSG filmihuvilised õpilased Eesti Lühifilmi Keskuse ShortEst korraldatud tutvustavas loeng/töötoas.

Lühifilmi žanri, sõnumite loomist ja muid filminduslikke tähelepanekuid tutvustas õpilastele režissöör Peeter Murdmaa, pilootprojekti “2care” lühifilmi ekspert. „2care“ projektikonkursi eestvedaja on Euroopa Liidu Rahvuslike Kultuuriinstituutide Ühendus EUNIC ja Eesti Lühifilmi Keskus ShortEst. Projekti toetavad Briti Nõukogu ning Eesti Haridus- ja Teadusministeerium.

Ühiste ajurünnakute ja õpitubade tulemusel valmivad lühifilmid osalevad 2017. a novembris PÖFFi Sleepwalkersi lühifilmide festivali programmis.

Täpsem info – 2care.ee

TSGst osalevad õpilased: Ann Kaarde ja Anette-Heleri Lind 9.a, Mihkel Annus 10.a ja Anita Kremm 11.a klassist.

Koolipoolne koordinaator on kunstiõpetaja Erik Joasaare.

Kunstiolümpiaadi piirkonnavoor

Tallinna piirkonna kunstiolümpiaadil esindas meie kooli 9.a klassi õpilane Ann Kaarde, kes tõi mõõduvõtmiselt kaasa väärika 5. koha.

Meie rõõmustame ühes ja soovime palju loomingulisi momente ka edaspidiseks!

Kunstiõpetaja Tiina Treibold

Ann Kaarde

Fotonäitus „Sekundaarne vaatenurk”

27. märtsist kuni 19. aprillini on võimalik teisel korruse pikas koridoris vaadata fotonäitust „Sekundaarne vaatenurk”.

Näitus soovib vaataja tähelepanu haarata läbi teistsuguse perspektiivi. Tänapäeva aina suuremas visuaalse informatsiooni üleküllastatuses on väga palju asju, mis jäävad kahe silma vahele. Antud fotonäituse kontseptsiooniks on erinevate tuntud Tallinna ja Tartu hoonete, looduse ja objektide pildistamine suunates kaamera maha ning leides seeläbi midagi hoopiski põnevat, mida tavaliselt antud kohaga ei seostata.

Näitus on valminud 11. klassi uurimis- ja praktilise töö raames. Kõiki fotosid saab vaadelda ka Instagramis @sekundaarne_vaatenurk.

Näituse autor on Lisette Voecks, juhendaja Erik Joasaare.

Lissabon-Tallinn ühine kunstiprojekt

14.-20. veebruaril 2017 toimus Lissaboni Saksa Kooli ja Tallinna Saksa Gümnaasiumi vaheline koostööprojekt.

Eelmisel suvel oli Lissaboni Saksa Kooli fuajees üles pandud meie kooli õpilastööde näitus ning hiljem ka Setubali linnaraamatukogus.

Ajendatuna kahe kooli ühisest huvist koostööd jätkata toimus nüüd meie koolis esimene reaalne kunstiprojekt, kus mõlema kaasa kooli õpilased kaasa lõid.

5 päeva jooksul otsiti vastuseid küsimusele eurooplaseks olemisele, sarnasustele ja erisustele Euroopa äärealadel. Toimusid töötoad, loengud ja muuseumikäigud-ekskursioonid. Projekti käigus valmisid mitmed kunstiprojektid ja -näitused.

Meie koolist juhtis projekti kunstiõpetaja Erik Joasaare. Lissaboni Saksa Koolist viis projekti läbi kunstiõpetaja Alicia Fuster.

Suur tänu abi eest Eesti suursaadiku abikaasale Portugalis, Aili Rundule kontaktide vahetamisel ja suhtlemisel Portugalis ning ürituse organiseerimisel.

Lissabon-Tallinn

Poisid köögis ja tüdrukud puidutöökojas

Peale esimese poolaasta möödumist muutub koolis tunniplaan. Koha selles leiavad suusatunnid ja poisid juba teavad, et puidutööd hakkavad tegema tüdrukud, nemad aga pääsevad kööki. Käes on iga-aastane õpperühmade vahetus.

Poisse ootavad põnevad söögitegemise tunnid

poisid köögis
Retseptid on igapäevased, lihtsad, aga põnevad. Nooremad õpivad ise putru tegema-maitsestama, vanematele valmistavad põnevust juba raskemad väljakutsed.

Vaja läheb ka matemaatika tunnis õpitud teadmisi – retseptides olevad mõõtühikud tuleb lõpuks õigesti teisendada, et toiduained vajalikes kogustes kaussi-potti saada. Mõni kratsib kukalt, teine toimetab kindlapeale. Sibulate hakkimine võtab aga silmad veele nagu tüdrukutelgi ning magustoit näeb kausis isuäratav välja.

Kõik tulevad toime ja omavalmistatud toit maitseb hästi!

õpetaja Vilja Konovalov

Tüdrukud saavad proovida saagimist ja lihvimist

tüdrukud puidutöökojas

Viiendate klasside tüdrukud õpivad selgeks kõigepealt puidutöö esimesed algtõed – kuidas saega saagida, kuidas toorikut saagimiseks kinnitada ja puidu silumise ehk lihvimise. Nad valmistavad kaks tööd puidust tulbi ja liistudest kokku liimitud kitse või koera.

Kuuendad klassid valmistavad väikese mehikese, kes hoiab käes pliiatsit ehk pliiatsohoidja. Lisaks puutööle on seal ka traadipunumine.

Seitsmendad klassid valmistavad puidust koerakuju, kes hakkab mööda kaldteed ise alla sammuma.

Kaheksandad klassid valmistavad salfrätitehnikas kaunistatud seinakella.

Tööd on koostatud nii, et hakkama saavad kõik!

õpetaja Veiko Vahur

Uurimistöö kunstitehnikate mõjust

Minu praktilise uurimistöö teemaks on erinevate kunstitehnikate ja värvide mõju pildil väljendatavale emotsioonile.

Ma tahtsin teada, kuidas erinevad aspektid mõjutavad ühte kunstiteost mitte tehniliselt ja visuaalselt, vaid milliseid tundeid see inimestes tekitab, sest see on minu meelest üks tähtsamaid asju kujutava kunsti juures.

Töö käigus tegelesin ma esimest korda akrüülidega ja spreivärvidega. Nii suures formaadis töid pole ma varem ka harliku pliiatsiga ja akvarellidega teinud – seega oli see mulle üsna suur väljakutse.

Pildid on üles pandud esimese korruse pikas koridoris.

9. – 12. klassi õpilane!

Palun täida küsimustik minu uurimistöö kohta, mille leiad siit: https://goo.gl/forms/3m4cinpfwfE1ELIJ2

Lota Aaliste (11.a)

kunstitehnikad

Kui ilmad on külmad

Tavapäraselt on talvel meil väljas ikka külm ja kõik vajavad siis sooje riideid. Ka kindaid ja sokke.

“Mina küll villaseid kindaid kätte ei pane…”
“Villased kindad – kes neid ikka kannab? “

Oh neid morne nägusid, kui sügisel tuli villane lõng ja peenikesed sukavardad välja otsida ning silmused varrastele luua.

Nüüd oskavad neiud 7. klassist kindaid kududa, väga ilusate värvidega ning vahvate rahvuslike mustridega. Tore, et mõnel kindad õele-vennale kootud, mõned suuremad sai vanematele.

Lisaks oli tore kuulda, et mõni ema oli samuti vardad haaranud ja koos tütrega kindakudumise kaasa teinud.

kindad

 

“Miks meil neid sokke on vaja kududa, mina neid jalga küll ei pane.”
“Meie peres pole kellelgi villaseid sokke, saame hakkama küll.”
“Minu ema sokke kududa ei oska, miks mina pean seda oskama?”

Vaatamata 8. klasside noorte daamide pahameelele kuulati õpetussõnad ikkagi lõpuni, osteti ilusad ja vastupidavad sokilõngad ning alustati. Kui juba noortel kudujatel tööhoog sees, siis läks lõpuni kenasti. Ka sokikanna kudumine ei olnud neile raketiteadus.

Väga vahvad sokid saadi! Oli nii triibulisi kui ka põnevaid palmikulisi sokisääri.

Vaadake ja nautige noorte daamide näputöid!

Tütarlaste kudumisi juhendas õpetaja Vilja Konovalov

sokid

 

Annabel Janke valikkursuse kunstinäitus

2. korrusel on üles pandud gümnaasiumi valikkursuse “Loominguline boost ehk kunsti erinevad küljed” juhendaja Annabel Janke ja tema õpilaste töödest.

Annabel Janke valikkursuse näitus

 

Hennakunst

8.a klassi õpilased Melany Keler ja Anastasija Jevgrafova kaunistasid 2. korruse koridoriseina omaloomingulise henna-stiilis maaliga.

Hennamustrid tulenevad araabia kultuurist ja on puhastumise ja õnne sümboliks, lisaks arvatakse neil olevat ka kaitsvad funktsioonid.

Maali suurus on ca 2,5 x 2,5m ja selle valmistamiseks kulus umbes 4 tundi.

Õpilasi juhendas kunstiõpetaja Erik Joasaare.

hennakunst

Teibikunst

8.c klassi õpilased Liisa Velström, Liisbet Aruste ja Maryilin Kallasse soovisid teha kunstiteemalise loovtöö, sobilikuks tehnikaks sai valitud teibikunst.

Valitud motiividel, konkreetsetele seintele mõeldud ideed projitseeritakse seintele ning seejärel kaetakse piirjooned Washi-teibiga. Selle tehnikaga on praeguseks valminud 4 suuremõõtmelist seinamaali, mis mõjuvad efektsete ja inspireerivatena. Kindlasti lisandub lähiajal veel mõni töö.

Õpilasi juhendas kunstiõpetaja Erik Joasaare.