Alati heatujuline, südamlikult säravate silmade ümber naerukurrud, nakatava naeruga, kursis uusimate digilahendustega, kõik menuetendused teatrites külastatud jne, jne. Sellisena teame oma kallist kolleegi Hellet. Ja milline mälu- ta teab alati peast, kes vilistlastest mis lennus lõpetas ja kes kellega ühes klassis käis. No muidugi — on ju tegemist meie kooli legendaarse õppealajuhatajaga kooli algusaastatest alates ning võin ilma liialdamata öelda, et Helle Pikkor pani aluse meie kooli väärtussüsteemile, mille alustalaks on just lastsõbralikkus. Nii mõnigi noorem kolleeg suisa ehmus, kui kuulis, et see tark, abivalmis ja särav daam maandus just oma elu üheksandasse kümnendisse. Hellet vaadates ei karda meist keegi enam vananemist.

Äärmiselt imetlusväärne on Helle Pikkori professionaalsus. Jah, klassiruumis ta enam noorte ees ei seisa, kuid kärmelt uute oludega kohanenuna annab Helle kõrgetasemelist eesti keele õpetust mujalt keelekeskkonnast tulnud õpilastele. Kahe-kolme aastaga on kõik neist saavutanud B1 ja B2 keeleeksamil üle 90 punkti. Kuigi veel kevadel osales ta aktiivselt uue ainekava väjatöötamise töögrupis, analüüsis uurimistöid, siis sel sügisel otsustas ta koolitöölt lahkuda.

Pedagoogina oli Helle sügaval nõuka-ajal oma ajast tunduvat ees. Keegi ei teadnud tol ajal midagi kaasavast haridusest, koolist popitajad või õpetajatele vastuhaukujad saadeti pikemalt mõtlemata karmidesse erikoolidesse. Noore õpetajana, kes ülikoolis oli tudeerinud Makarenko karmi käe pedagoogilisi võtteid, imetlesin, kuidas Helle Pikkor emalik-hoolivalt, ikka silmad naerusädemeid pildumas, nende väänikutega mässas ja sisendas neisse heaks lapseks olemise jõudu — ja see toimiski! Täpselt nagu Vargamäe Krõõda heledahäälse “põssa-põssa” peale sead rukkist välja tulid ja taas sai kinnitust hea sõna võlujõud.

Aitäh, Helle Pikkor, et oled olnud nii pühendunud õpetaja ja hea kolleeg! Soovime Sulle jätkuvat elulusti, tervist ja õnne, meie armastuse saad pealekauba!

Õpetaja Anu Kušvid