VIDEO: TSG koolikompass, detsember
Videokokkuvõte jõulukuul meie koolis toimunud sündmustest
„Tähelend 2023“ tunnustus
16. novembril tunnustasid laste ja noorte annete arendamise patroon, Vabariigi Presidendi abikaasa Sirje Karis ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Kristi Vinter-Nemvalts rahvusvahelistel võistlustel silmapaistvaid tulemusi saavutanud õpilasi ning nende juhendajaid sündmusel „Tähelend 2023“.
Meie koolist pälvis tunnustuse Triin Erala (12.a).
Saksakeelne individuaalne väitluskonkurss “Jugend debattiert international Mittel-, Ost- und Südosteuropa”, 3. koht
Juhendaja: Alexander Voss
Palju õnne!
Kooliteatriga Alliksaart avastamas
24. ja 25. novembril toimusid Jõgeval Betti Alverile pühendatud XXXI luulepäevad, kus etendati Artur Alliksaare loomingu põhjal seatud lavastusi.
Artur Alliksaar on meie kirjandusloos tuntud kui tõeline sõnamängur ja tundub, et ta looming kätkeb rohkelt võimalusi ülekandmiseks teatrimängu maailma. Ometi osutus ta luuleteatrite festivali viimaste aastakümnete üheks keerulisemaks autoriks, tuli teha tõsiseid pingutusi erinevate tekstide lavastuslike ühendusvõimaluste loomisel. Sellega seoses jäid sel aastal Betti Alveri luulefestivalil Jõgeval eriliselt fookusesse kavad, mis olid kantud selgest narratiivist ja kirkast kujundiloomest.
Auväärt akadeemikute poolt sai KOKK teatritrupi lavastus „Vali(ku)vabadus“ TÄPSE KOOSKÕLA ERIPREEMIA, näitlejapreemia sai Indrek Kalbus (11.a).
Teatritrupp KOKK ehk Kunstiliselt On Kõik Korrektne on noortest koosnev kooslus, kus käivad õpilased Tallinna 32. Keskkoolist, Tallinna Saksa Gümnaasiumist ja Gustav Adolfi Gümnaasiumist. TSGst osalevad trupi töös Loviise Aarelo, Maria Kalbus, Indrek Kalbus ja Erik Martin Märjamaa.
Trupi juhendaja Eva Kalbus
- Kõiki festivali tulemusi saate vaadata siit
- Festivalil esitatud lavastusi saab vaadata sellelt leheküljelt (videod: Jaanus Lekk)
- Leela Mia Auväärt fotod mõlemast lavastusest (tehtud 4. detsembril Tallinna 32. Keskkooli aulas)
VIDEO: TSG koolikompass, november
Videokokkuvõte novembris meie koolis toimunud sündmustest
PlayBox 2023
15. novembril toimus TSG armastatuim üritus PlayBox!
Sel aastal osales 19 klassi ning iga esitus oli täiesti omanäoline. Kokku käis lava pealt läbi ligi 200 õpilast. Nii rohket ühist osalemist klassidelt pole ammu olnud! Tänavu toimus võistlus kahes vanusegrupis: 1.-6. klassid ning 7.-12. klassid.
Õhtut juhtisid Sander Saagpakk ja Sofia Safronova (11.a).
Žüriisse kuulusid: TSG endine direktor, vilistlane ning praegune Tallinna Haridusameti juht Kaarel Rundu, TSG õpetajad Liina Valvik ja Veronique Tribut-Ohler ning vilistlased Martin Põiklik ja Evelyn Unt.
Kohtunike pika ja tulise arutluse järel krooniti võitjateks järgmised klassid:
1.-6. klass
I koht – 1.b enda tehtud enegrilise remixiga
II koht – 4.b enda tehtud popihõngulise remixiga
III koht – 6.a müstilise etteastega Nublu “Kuhu kadus Sten?”
7.-12. klass
I koht – 12.a enda tehtud mitmekultuurilise megamixiga
II koht – 9.a ülipopulaarse etteastega “I’m just Ken”
III koht – 12.c enda tehtud märgilise Rihanna remixiga
Õpilasesinduse eriauhinna pälvis samuti 12.a klass! Sel aastal pani ka kooli juhtkond omalt poolt eriauhinna välja ning selle pälvis 8.b klass, kes paistis silma oma humoorika esituse ning suurepärase koostööga!
Vaheesinejatena pakkusid üritusel elamusi JJ-Street Tantsukool, meie oma õpilasesinduse liikmed ja uuenduskuuri läbinud koolibänd.
Palju õnne kõigile võitjatele!
Auhinnad panid välja:
- Tänavused Eesti meistrid jalgpallis FC Flora
- Tänaseks üks pikaajaliseima kogemusega kaubandusettevõtteid Eestis Tridens AS
- Mõõdukalt aktiivselt spordimängu pakkuv Park Minigolf
- Baltikumi üks suuremaid müügi- ja turundusega tegelevaid distributsiooniettevõtteid Eugesta Eesti
- Eesti juhtiv toidu ja jookide müügi- ja turundusettevõte GKR Brands
- Pirita jõe alamjooksu kõige paremini maastikuarhitektuuriliselt kujundatud koht Tallinna Botaanikaaed
- Igale vanusele sobiv muuseum Tartu Mänguasjamuuseum
- Eesti üks kõige tugevam ja edukam korvpalliklubi BC Kalev/Cramo
Aitäh kõigile toetajatele!
Samuti suur tänu Andres Larkale, õpilasesinduse liimetele ning teistele, kes panustasid selle ürituste õnnestumisse!
Tekst: Kaisa Kranich (12.b, õpilasesinduse liige), Avely Kasela (kogupäeva koordinaator)
Pildid: TSG õpilasesindus
PILDIGALERII: PlayBox 2023
PlayBox 2023 võitjad
Noorem vanuserühm:
Vanem vanuserühm:
Vaata ka kokkuvõtvat videot:
Nädal täis värsket õhku, liikumist ja õues õppimist
6.–10. novembril toimus Tallinna Saksa Gümnaasiumis innustav ja aktiivne õppeperiood, mille eesmärk oli õppetöö tavapärasest klassiruumist välja viia ning julgustada õpilasi rohkem liikuma ja loodust avastama. Õuesõppenädala jooksul korraldati tegevusi nii koolihoovis kui ka lähedalasuvates parkides, pakkudes õpilastele mitmekülgseid õpikogemusi.
Õuesõppenädala peamiseks eesmärgiks oli suurendada koolipere kehalist aktiivsust, toetades samal ajal nii vaimset kui ka füüsilist tervist. Õuetundidesse olid kutsutud osalema kõik klassid, õppekoha valis õpetaja vastavalt õppeainele. Valikuvõimalused ulatusid katuseaiast ja staadionitest kuni looduslike metsaaladeni, võimaldades õpetajatel leida kõige sobivama keskkonna õppetöö läbiviimiseks.
Õpetajaid osalesid õuesõppenädala ettevalmistamisel aktiivselt, leides põnevaid lahendusi, et teha õppimine õues mitmekülgseks ja huvitavaks. Ettevõtmisega ühines kogu koolipere, mitmel erineval õppealal viidi läbi 80 tundi. Õpilased hindasid kõrgelt võimalusi õppida väljaspool tavalist klassikeskkonda, mis pakkus igapäevastele koolitundidele vaheldust.
Lisaks tantsis Tallinna Saksa Gümnaasiumi koolipere ühise ettevõtmisena neljapäeva pikal vahetunnil staadionil kolm rahvatantsu, et tähistada mardipäeva ja viia sisse mänguvahetunni traditsioon. Tantsimine ja mängimine tegi tuju heaks ja pakkus palju rõõmu ning lõi ühtsuse tunde.
Vaata, kuidas koolipere tantsu lõi
PILDIGALERII: Mänguvahetund: mardipäeva tähistamine õues tantsides
Õuesõppenädal oli osa Liikuma Kutsuva Kooli väljakutsest “Taas sügise säras õue õppima”. Koolidele soovitati luua võimalusi õppetööks väljaspool traditsioonilist raamistikku, toetades seeläbi õpilaste tervist, õpirõõmu ning looduskeskkonnaga seotud teadmisi.
Kogu koolipere innukas osalemine näitab, et õuesõpe on mitte ainult võimalik, vaid ka meeldiv ja kasulik osa koolipäevast.
Vaata, mida klassid õuesõppetundides tegid:
Erik Remma
Liikuma Kutsuva Kooli töörühm
Mardi küüned külmetavad, marti, marti
Mardipäeval, 10. novembril üllatas 4.a klass 12. klasse vanarahva kommetega. Üheskoos lauldes ja lustides oli tore neid meelde tuletada.
Lisaks said väikesed mardisandid rõõmu tunda meie kooli abiturientide taiplikkusest mõistatuste lahendamisel ja lahke pererahva andidest.
PILDIGALERII: Mardipäev
Missugused on vanad Eesti mardikombed ja traditsioonid?
Siin on väike ülevaade sullegi.
- Mardipäev on 10. novembril, aga marti joosti tegelikult mardilaupäeval, 9. novembril.
- Mardilaupäeval või mardipäeval liikusid algselt ringi mehed, 19. sajandi lõpupoole ka meesteks riietunud tütarlapsed.
- Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Karvaseid rõivaid on seostatud viljakusega. Veel kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid, millest tehti habe ja juuksed, tohtu, sammalt, oksi jm, millest sai valmistada maski või mida sai kasutada kostüümi juures, samuti vatti ja riideribasid. Maskid olid enamasti mõeldud näo varjamiseks ja seetõttu rohmakad ning koledad. Oluline oli varjata nägu ja muuta end täiesti tundmatuks. Ka seos tagasipöörduvate esivanemate hingedega tingis riietuse ja maskide valiku.
- Mardisantidel oli kombeks peale laulmise ja pillimängu käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Arvatavasti oli see kõik mõeldud halbade jõudude eemalepeletamiseks.
- Mardirituaali juurde kuulus tammumine, rohmakas tantsimine ja ülespoole hüppamine, mida on samuti seostatud viljakuse taotlemisega. Igasugune üles upitamine, üles hüppamine ja tõstmine kriitilisel ajal või rituaali käigus taotles suuremaks ja pikemaks sirgumist.
- Mardipäevast algasid tubased tööd ja talveaeg.
- Hingedeaja tõttu kehtis rida töökeelde – eeskätt lina ja villaga seotud naistetööd, ka igasugune kolistamine, et mitte häirida hingede rahu.
- Mardipäeva on peetud muistseks aastavahetuspühaks. Ka on seostatud seda surnute mälestamisega. Sarnase kõlaga nime kannab surmahaldjas mardus.
- Mardid viskasid tuppa viljaõnne, s.t visanud peoga toapõrandale viljateri, herneid, tangu või riisi, soovides viljaõnnele jätku.
Veelgi täpsema ülevaate leiad siit
Õpetaja Ülle Gatski
Putukaproteiinid, tehisaru ja kodanikunõukogud – väitlusvõistluse „Jugend Debattiert“ Euroopa finaal Berliinis
25.-29. septembril 2023 toimus Berliinis esmakordselt väitlusvõistluse „Jugend debattiert“ Euroopa finaal.
Kokku sõitis Saksamaa pealinna 25 õpilast 14 riigist, et üheskoos poliitiliselt ja ühiskondlikult olulistel teemadel arutleda. Tänavune Eesti finaali võitja Susanna Sarapuu (TSG) sõitis koos 2. koha võitnud Desiree Madisega (KSG) ja projekti õpetaja Laura Steinbachiga Berliini, kus neid ootas 5-päevane vaheldusrikas ja põnev programm.
Pärast toredat tutvumisõhtut, kus motiveeritud õpilased ja pühendunud vilistlased oma kodumaad tüüpiliste esemete abil tutvustasid, algas kõigi osavõtjate jaoks töö. Peale pikka harjutuspäeva, kus kõik veelkord väitlust ja žürii tööd harjutasid, algasid järgmisel päeval rasked kvalifikatsioonivoorud.
Väideldi järgmistel teemadel:
- „Kas poliitikutel peaks olema lubatud valimisvõitluse eesmärgil koolides üles astuda?“
- „Kas putukapõhise toidu tootmist ja müüki peaks riiklikult toetama?”
Kaheksa parimat kvalifitseerusid poolfinaali, kus arutleti tehisarul põhinevate biomeetriliste valvesüsteemide keelustamise üle avalikus ruumis. Neli finalisti väitlesid järgmisel päeval välisministeeriumi ruumides esmakordselt väitlusvõistluse “Jugend debattiert“ Euroopa võitja 2023 tiitli eest.
Väitlust teemal „Kas kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleks Euroopa Liidu riikides kokku kutsuda rahvuslikud kodanikunõukogud?” kuulas publik tähelepanelikult. Lisaks kõikidele riiklike finaalide võitjatele, projekti õpetajatele ja teistele õpilastele olid kohal ka endine Saksamaa minister ja Hertie Fondi hoolekogu liige Annette Schavan, ajakirjanik ja „Jugend debattiert“ hoolekogu liige Sandra Maischberger ja Hertie Fondi juhatuse esimees Frank-Jürgen Weise.
Ka see, mis toimus väljaspool debatte, oli kõigile rikastav kogemus. Programm andis mitmekülgse ülevaate Berliini linnast, kultuurist ja ajaloost. Seda toredat aega said riiklike finaalide võitjad nautida oma uute sõpradega, keda nad ilma „Jugend debattiert“ väitlusvõistluseta poleks ilmselt kunagi tundma õppinud. Seega ühise keele rääkimine võib olla uute sõprussuhete võtmeks.
Kõikide osavõtjate keeletase oli muljetavaldav, seda arvas ka Susanna: „Kõik riiklike finaalide võitjad olid debatis uskumatult head ja oli tõeliselt tore väidelda saksa keeles inimestega, kellel on samasugune huvi poliitika ja ühiskonna vastu nagu mul.“
Seega tasub ületada võimalikud piirid, õppida saksa keelt ja kasutada seda teiste inimestega suhtlemisel.
Kuigi kumbki Eesti õpilane finaali ei pääsenud, on Susanna kindel, et ta võitis vaatamata sellele. „Oma uute sõpradega kohtun ma kindlasti kunagi uuesti. Mul on hea meel, et ma sain selle võimaluse väljakutseid pakkuvatel teemadel vestelda ja palju uut õppida. Ma olen kindel, et ma ei unusta seda nädalat kunagi.“
Tekst: Susanna Sarapuu (11.a) ja Laura Steinbach
Fotod: Susanna Sarapuu (11.a) ja Alexander Voss
Tõlge: Margit Tammekänd
VIDEO: TSG koolikompass, oktoober
Videokokkuvõte oktooris meie koolis toimunud sündmustest
Tallinna Saksa Gümnaasium pälvis maineka saksa keele initsiatiivipreemia
30. septembril 2023 anti Tallinna Saksa Gümnaasiumile Baden-Badenis (Saksamaal) üle saksa keele initsiatiivipreemia, millega kaasnes 5000 euro suurune auhinnaraha.
„Väike Eesti annab saksa keelele selles koolis eesti keelega võrdväärse koha. Saksa vaatenurgast pole võimalik seda piisavalt kõrgelt hinnata“, toonitas prof dr Wolf Peter Klein, saksa keele kultuuripreemia žürii kõneisik. „Selles õppeasutuses õpetatakse paralleelselt kahes keeles ja need keeled rikastavad üksteist.“
Eestist käis seda erilist auhinda vastu võtmas väike delegatsioon. Oma tänukõnes meenutasid õpilased Mona ja Vibeke 1997. aaastal avatud Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelse osakonna initsiaatorit Lennart Merit. Taasiseseisvunud Eesti esimene president toonitas: „Inglise keelt oskab tänapäeval igaüks. Saksa keelt aga iga kultuurne inimene”.
Saksakeelse osakonna juhataja dr Christian Ohler rõhutas oma tänuavalduses, et Saksa profiilikoolidel on Kesk- ja Ida-Euroopas eriline koht. „Popradis, Liberecis, Bukarestis, Timisoaras, Sofias ja Tallinnas on Saksa profiilikoolid aastate jooksul andnud märkimisväärse panuse saksa kultuuri ja keele edendamisse.” Samas tänas ta haridust korraldavaid ametiasutusi Eestis ja Saksamaal suurepärase koostöö ja Saksamaa Välismaise Koolihariduse Keskust usaldusväärse toetuse eest. Suurim tänu läheb aga õpilastele „teie julguse, visaduse ja vaimustuse eest, millega te saksa keele seiklusest osa võtate.“
Žürii kõneisiku professor Kleini sõnade kohaselt ei ole see auhind mitte ainult tunnustus aastatepikkuse suurepärase töö eest, vaid annab tunnistust sellestki, et Tallinna Saksa Gümnaasium on ka täna oma saksakeelse osakonnaga „rõõmus ja reibas“.
Tekst: Dr Christian Ohler, saksakeelse osakonna juhataja
Tõlge: Margit Tammekänd
Fotod: © Eberhard Schöck Stiftung
Foto (auhind kooli ees): © Tallinna Saksa Gümnaasium
Saksa keele kultuuripreemiat annab Eberhard Schöcki fond välja alates 2001. aastast, 2023. aastal esimest korda koos Saksa Keele- ja Luuleakadeemiaga. Auhind antakse inimestele, asutustele ja algatustele, kes on andnud erilise panuse saksa keele arendamisse.
“Arvukate algatuste ja fantaasiarikaste ideedega propageerib kool saksa keelt väljaspool koolikonteksti ning tagab sellega žürii hinnangul eristaatuse Eesti haridusmaastikul.”
Asukoht
