Pea sada noort osales rahvusvahelisel õpilaskonverentsil Tallinnas

/- ,

Möödunud nädalal, 10.-13. oktoobril, leidis Tallinna Saksa Gümnaasiumis aset järjekorras seitsmes õpilaskonverents Model United Nations of Tallinn, lühidalt MUNOT.

Konverents toimub inglise keeles ning annab õpilastele võimaluse arendada oma debateermisoskust ja inglise keelt ning saada uusi teadmisi erinevatest valdkondadest.

Tegemist on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) simulatsiooniga, mille sarnast korraldatakse Eestis peale MUNOTi veel vaid Tartus. Konverentsi vältel esindavad osalejad ehk delegaadid, keda oli sel aastal Eestist, Poolast ja Saksamaalt 23 kooli peale kokku tulnud 96, oma valitud riiki. Komiteedes arutletakse varasemalt kokkulepitud teemade üle ning seal kirjutatud resolutsioonidest parimad lähevad hääletamisele peaassambleesse (inglise k. General Assembly).

MUNOTi avatseremoonia toimus Välisministeeriumis. Peale konverentsi juhi, peaassamblee presidendi, peasekretäri ning komiteede presidentide tutvustamist sai sõna ÜRO noordelegaat Kätlin Kuldmaa, kes rääkis noorte arvamuse tähtusest ÜROs. Ürituse teises pooles esines välisminister Sven Mikser, kes tutvustas ÜRO toimimist ning rääkis Eesti pürgmisest julgeolekunõukogusse aastateks 2020-2021. Vahepeal said sõna sekka ka korraldajad ja kõigi 30 MUNOTil esindatava riigi saadikud ehk õpilased, kes tunnevad oma delegatsioonist enda riiki kõige paremini.

Ürituse vältel oli delegaatidel võimalik kuulata külalisesinejatena veel kolonelleitnant Thomas Albert Reck’i NATO staabielemendist, kes rääkis NATO tekkest, tööst ja selle kohaolekust Eestis, mis hiljem tõstatas õpilaste seas palju küsimusi. Konverents kulmineerus peaassambleega Tallinna Tehnikaülikoolis, kus kõik neli resolutsiooni kiideti heaks ja tunnustatud said parimad delegaadid.

Nagu eelpool mainitud, käis töö peamiselt komiteedes, kus delegaatidel tuli teha koostööd teiste delegaatidega, kelle riigid esindasid nende omadele sarnaseid huve.

ÜRO kuuest komiteest oli MUNOTil esindatud neli ja nendeks olid:

  • I komitee – DISEC (Disarmament and International Security): desarmeerimine ja rahvusvaheline julgeolek;
  • II komitee – ECOFIN (Economic and Financial): majanduslikud ja rahanduslikud küsimused;
  • IV komitee – SPECPOL (Special Political and Decolonization): sotsiaalpoliitika ja dekoloniseerimine;
  • VI komitee – Legal: õiguslikud küsimused.

Tuumarelvade ennetamise ja testimise küsimus (I komitee), palmiõli ülemaailmse turustamise reguleerimine (II komitee), Iisraeli teod, mis puudutavad Palestiina inimeste inimõigusi okupeeritud Palestiina territooriumil, k.a Ida-Jeruusalemmas (IV komitee) ja efektiivsete abinõude kaalumine, et muuta tõhusamaks konsulaarmissioonide ja esindajate kaitset, turvalisust ja ohutust (VI komitee) on vaid üksikud näited komiteede presidentide ehk kooliõpilaste poolt leitud teemadest, mida tuli igas komitees arutusele kolm. See tõestas, et noored soovivad arutada oluliste ning aktuaalsete valupunktide üle.

Susanna Liis Ole
12.a
MUNOT 2018 meediatiimi juht
MUNOT 2018

Välisminister Sven Mikser avas seitsmenda õpilaskonverentsi MUNOT

/-

Välisminister Sven Mikser tervitas täna osalejaid välisministeeriumis toimunud MUNOT´i avatseremoonial.

MUNOT on iga-aastane õpilaste konverents, mis matkib ÜRO tegevust. Konverents toimub 10.-13. oktoobril, peakorraldaja on Tallinna Saksa Gümnaasium.

Loe lähemalt: Välisminister Mikser noortele: iga riik peab saama ÜROs kaasa rääkida

Pildid: flic.kr/s/aHsmjX6D6Q

Tunnustused meie õpetajatele

/-

Konkursil “Eestimaa õpib ja tänab 2018” tunnustas Tallinn TSG koolipere liikmeid:

Aasta klassijuhataja: Anu Kušvid
Aasta õppeasutuse juht: Kaarel Rundu

Mustamäe linnaosa 2018. aasta haridustöötajate nominendid:

Mustamäe kooliõpetaja: Ülle Gatski
Mustamäe kooliõpetaja (elutöö): Helje Ert
Mustamäe tubli koolitöötaja: Ilvi Kern

PALJU ÕNNE!

Anu Kušvid ja Kaarel Rundu

Aasta klassijuhataja 2018: Anu Kušvid, Aasta õppeasutuse juht 2018: Kaarel Rundu

TSG tunnustab kolleege

/- ,
TSG Aasta Õpetaja 2018 - Hedda Pihlamägi

TSG Aasta Õpetaja 2018 – Hedda Pihlamägi

TSG Aasta Õpetaja 2018 – Hedda Pihlamägi

  • töötab ja panustab pühendunult ja väga professionaalselt mitmel rindel
  • toetab nende laste arengut, kes vajavad erilist tähelepanu
  • häälestab juba lasteaialapsi koolilainele
  • ta juhendab kahte klassi
  • ja seda juba mitmendat aastat

TSG Aasta Töötaja 2018 – Urve Taaler

  • Väike armas inimene. Lahke, naeratav
  • Tegeleb pidevalt oma suure tööga, et meie saaksime rõõmu tunda puhtast koolimajast

Kolleegipreemia 2018 – Marje Kotkas

Sooja südamega MUUMIMAMMA on pere alustala. Tal on olemas vastus igale küsimusele ja ta oskab ravida igat
haigust. Lisaks on ta lahke ja kannatlik ning ka suurepärane kokk.

Aasta Tegu 2018 – Karjääripäeva korraldamine:

Maria Kanter ja Lisa Tomaschewski

Õpilasesinduse poolt antud autasud õpetajatele:

Õpilasesinduse tunnustus

Õpilasesinduse tunnustused. Autor: Maris Kortel

Kõige humoorikam: Mihkel Kuusksalu
Kõige stiilsem: Natalia Bõstrova
Kõige karismaatilisem: Arno Nicklewski
Kõige soojema südamega: Ivi Olev
Eriauhind juhtkonnale koostöö eest

TSG õpilane on Eesti parim noorsõudja

/- ,

Liisa-Marie Lääne (11.c) võitis noorsõudjate Baltic Cupil hõbemedali ja pronksmedali ning on oma vanuseklassis Eesti parim.

Loe lähemalt siit: Noori saatis Baltic Cupil edu

Liisa-Marie Lääne koos treeneri Aleksei Lipintsoviga. Foto: Roman Lutoškin

Liisa-Marie Lääne koos treeneri Aleksei Lipintsoviga. Foto: Roman Lutoškin

“Anda endast parim”

/- ,

Olen tegelenud iluvõimlemisega 11 aastat, esimene trenn toimus, kui olin 5 aastane. Võimlemisse saatis mind ema, kuna talle meeldis see sport kõige rohkem. Ühes klubis treenisin ma ligi 3 aastat, aga kuna minuga ei tegeletud, ei pandud tähele, otsustasime ema ja isaga minna üle VK Elegance’i, kus ma siiamaani treeningi. Enne seda kui ma Elegance’i üle tulin, polnud mu tulemused üldsegi head, olin pigem lõpus. Elegance’i tulles esimesed paar aastat olid keskmised, tulemused hakkasid tulema, kui ma läksin B-kategooriast A-kategooriasse, olin 11-12 aastane. Esimesed võistlused A-kategoorias olid Lootuste Karikas 2014. Võistlesin hästi, aga polnud valmis üldse mingisuguseks kõrgeks kohaks, kuna teadsin, et selles kategoorias on palju tugevamad tüdrukud kui mina. Pärast vaatan tulemusi ning näen, et sain pallis 3 koha.

Sellest algas mu tõsine sportlaskarjäär. Olid tõusud ja langemised, kuid tõeline sportlane on see, kes peale igat langemist tõuseb ja läheb edasi nagu tank. 2016. aasta oli minu jaoks väga tähtis, EMV, EKV ning Euroopa Meistrivõistlused, algasid trennid, mis olid 4 tundi ning 2 korda päevas. Füüsiliselt oli raske, sest mul enne polnud nii suurt koormust ja samas oli veel raskem mentaalselt, kuna ma pidin õppima, pidin kaalust alla võtma ja kõik see oli lisaks füüsilisele koormusele. Samas keegi aga pole öelnud, et hakkab kerge olema 🙂

Euroopa Meistrivõistlustel oli mu esimene debüüt Eesti juunioride koondises. Järgmisel ehk 2017. aastal lendasin ma samuti Euroopa Meistrivõistlustele, kuid seekord Eesti juunioride rühmkavade koosseisus. 2018. aasta 1. jaanuaril läksin üle meistriklassi (Meistriklassi astutakse alates 15/16 eluaastast ning võimlejad võistlevad selles vanuseklassis kuni karjääri lõpetamiseni). See aasta osutus mulle praeguseni kõige raskemaks, kuna 1) Pidin lõpetama 9. klassi saksa osakonnas, 2) aprillis ootasid mind Eesti Meistri- ning Karikavõistlused ja 3) sain teada, et sõidan mu esimestele Maailma Meistrivõistlusetele Eestit esindama. Põhiliselt 9. klassi sain lõpetatud, EKV-l olin 4 ning jäin selle tulemusega rahule, EMV-l parandasin oma vigu ja sain 3. koha mitmevõistluses, jättes selja taha mõned Eesti parimatest võistlejatest. Palliga tulin Eesti meistriks.

Juuli alguses teatati, et Eesti koondis on kokku pandud ning MM-ile sõidavad esimesed kolm kohta EMV-lt ehk seal oli Eesti meister Carmen-Marii Aesma, Viktoria Bogdanova ning mina. Alustasin siis ettevalmistusi MM-iks. Mulle tehti uhiuus rõngakava, mida hakkasin kohe treenima. Ja nüüd algasid probleemid… 23. juulil sõitsime laagrisse linnast välja, kus 3. päeva jooksul ma suutsin murda 2 sõrme. Paremal käel murdsin keskmise ja vasakul käel nimetissõrme. Paremale käele pandi kips peale, vasakul käel seoti kaks sõrme kokku (keskmise ja nimetissõrme). Nii ma ei saanud teha kava umbes kaks ja pool nädalat. Ma tegin kavu ilma rõnga ja pallita. Selle aja möödudes hakkasin lõpuks kavu normaalselt tegema, kuid probleem oli selles, et mul oli uus üliraske kava, milles mul ei tulnud mitmeid asju välja ja meil oli aega ligi 3 nädalat, et seda kava hakata puhtalt tegema. Kuid kõik sai sõrmedega korda ning me jõudsime väga hästi. Võistlesin MM-il väärikalt ning olen õnnelik, et sain võistelda meie väikse riigi nimel nii suurtel ja tähtsatel võistlustel.

Terve mu praeguse karjääri jooksul on mind aidanud sihikindlus, mis on mul sünnist saati ning mu vanemad, kes alati toetavad mind. Kõik need 11 aastat on mul vanemad küsinud enne igat trenni: ,,Mida sa lähed trenni tegema?” ja iga kord ma vastan: ,,Andma endast parimat’’.

Melany Keler, 10.a

Melany Keler

Foto: Indrek Kask

Innovatsioonipäev Telia majas

/-

4.c klass osales 25. septembril koolilaste innovatsioonipäeval Telia majas.

ÜRO säästva arengu eesmärkide valguses tegid lapsed koos juhendajatega ühe väikese hackatoni, kus mõeldi välja tehnoloogilisi lahendusi, kuidas mõnd ühiskondlikku probleemi läbi tehnoloogia innovaatiliselt lahendada. Pakuti ka põnevaid lahendusi, mis tuleviku koolielus võiksid rakendust leida ja tutvustati neid üksteisele.

Sama üritus toimus korraga kõigis Telia riikides, interneti vahendusel saadeti tervitused teistele ning osaleti ühises arutelus.

Õpilasi saatsid õppekäigul õpetaja Riina Leppmaa ja infojuht Margit Teesalu-Kranich.

innovatsioonipäev

Hiphop artist nimega Pluuto tuleb meie koolist

/-

Värise, Nublu, sest 10.b klassis sirgub tõsine konkurent!

Henry Orlov on tihe külaline Raadio 2 eetris, kus ta on juba kuuel korral tutvustanud omaloomingulist muusikat.

Tõestuseks meie koolivenna andekusest on Siim Nestori, meie ühe tunnustatuma ja karmima muusikakriitiku arvamus:

UUS NUBLU ehk NUBLU LEGACY: Artist nimega Pluuto (jah), kes kandis esiotsa artistinime Muhumigos (jah), on oma loos „Hiline” pätsanud edukalt Nublu flow ja saavutanud ka sellise pop-catchykuse. Dude ise ka produtseerib biidid oma lugudele valdavalt. Teistes lugudes ta Nublut sedavõrd ei tee, aga see on väga hea rip-off. Ja kas ei ole põnev, et alles möödunud aastal välja ilmunud artist juba mõjutuslaineid lööb.
Seda, mixtape’ilt „Muhumaa ülestõus” pärit lugu, on kostunud Lil Saates varem, aga kostab ka viimases. Kuskil seal 14 minuti ja 50 sekundi koha peal, kui tervet saadet ei viitsi kuulata.
Aga miks ei peaks viitsima? Seal kõlab ka kolm na$karmoney lugu – selle venna ollusest satun ma üha sõgedamasse ja sõgedamasse ekstaasi.
Saade siin: https://r2.err.ee/lil-saade

Anname sõna andekale noormehele endale:

Olen alati olnud selline loov inimene, kes tegeleb pigem näitlemise ja laulmisega kui spordiga. Vanasti mulle küll meeldis laulda,aga ma poleks kunagi arvanud, et hakkan ise laule tegema. Kõik algas pigem sellest, kui õppisin kuidas muusikat teha. Erinevaid hääli omavahel kokku pannes tekkis üks hetk idee ka mingid sõnad sinna peale laulda, kuna esialgselt ma ise oma häält kasutada ei tahtnud, lasin ma klassivennal peale laulda. Tegu oli ühe suure naljaga, panin kirja
kõige totramad sõnad, mis sain ja nii see valmis. Kuigi see projekt just kõige paremini välja ei tulnud, sai siiski sealt alguse minu huvi muusika tegemise vastu.
Sellest ajast hakkasin asja aina tõsisemalt võtma. Nüüdseks aga on aeg läinud meeletult kiiresti ja ma pole ise märganudki, mis vahepeal toimunud on. Minu jaoks oli kõik rahulik, kuni erinevad inimesed hakkasid kontakti võtma tahtes koos minuga laule teha, järgmine hekt olin ma raadios ja kindlasti ei saa mainimata jätta positiivset tagasisidet. Paar head sõna mõne laulu kohta võib tunduda mitte millegina, kuid mõnikord on just see, see mis mulle edasiseks motivatsiooni annab.
Ma ei oleks eales arvanud, et sellest naljast midagi niisugust välja tuleb. Kogu selle ajal aga olen saanud kindlasti palju häid kogemusi ja veel paremaid mälestusi.
Henry Orlov, 10.b

Kuula oma koolivenna muusikat:

muhumaa ülestõus
https://soundcloud.com/muhumigos

Pühendumine avab uksed maailma

/-

Keily Sengbusch 12.b klassist tegi meeleoluka kokkuvõtte oma suvest:

Sel ajal kui kõik vastalanud suve nautisid, veetsin mina enamus oma vabast ajast trennisaalis ja laagrites. Nimelt tegelen ma tantsuspordiga, kuigi kõik seda just spordiks ei pea. Tantsimisega tegelen pea igas võimalikus vormis. Alustades balleti ja kaasaegse tantsuga ning lõpetades hiphopi ja freestyle’iga. Tantsinud olen pea terve oma teadliku elu.

Tänu tantsimisele olen jõudnud juba päris kaugele. Olen tantsinud võrdlemisi suurtel lavadel ning sattunud ka mitmesse telesaatesse, näiteks “Eesti otsib superstaari” ja “Eesti Laul 2018”. Küll aga suurimaks saavutuseks võib lugeda just maailmameistrivõistlusi, kus meil oli au see aasta Eestit esindada juba teist korda.

Maailmameistrivõistlused toimusid see aasta Hispaanias, Sitgeses. Viimati käisime Eestit esindamas 2016. aastal Jersey saarel, Inglismaal. Võistlused toimuvad nädal aega, sest erinevaid riike ja tantsugruppe on väga palju, samuti on väga palju erinevaid kategooriaid. Meie võtsime osa kahes kategoorias: show dance ja contemporary dance. Mõlemas kategoorias oli osavõtjaid riike rohkem kui 25. Kaasaegses tantsus tõime koju 11. koha ning showtantsus uhke 5. koha, kusjuures esimeste kohtade vahe on vaid mõned punktid.

Võisustele läksin koos Free Flow Studios esindustiimiga. Esindustiim on grupp, kuhu sisse saamiseks peab igaüks tegema katsed. Koormus selles grupis on väga suur, peale tavaliste koreograafia tundidele on meil kohustuslik võtta ka tehnika-, venitus- ja akrobaatikatunde. Esindustiimis olen tantsinud nüüdseks juba kaks ja pool aastat. Iganädalaselt teen ma kokku 16h tantsutrenne, suvel kohati vähem, kui just mingit esinemist või võistlust tulemas ei ole. Vahetult enne maailmameistrivõistlusi tegime ka treeninglaagri, mis kestis 4 päeva ning hõlmas endas 5h trenne iga päev. Need olid meie viimased trennid enne võistlusi.

Kohapealne tunne oli võimas. Väga palju erinevatest riikidest inimesi ja palju uusi tutvusi. Lavale minnes oli kõikidel väga uhke tunne sees, maailmameistrivõistlused on siiski tantsumaailmas väga suur asi. Vaatamas oli meid üle maailma miljoneid inimesi, sest võistlusi sai reaalajas ka internetist vaadata. Närv oli suur, aga sellele ei tohi tähelepanu pöörata, muidu võib tants sassi minna või sootuks meelest ununeda. Seetõttu teemegi alati enne lavale minekut ühiselt soojendust, proovime läbi kõik tantsus olevad akrobaatilised trikid ja raskemad koreograafiajupid. Ning kõige lõpus paneme alati käed kokku, see mõjub mingismõttes meditatiivselt. Tuleb leida ühine hingamine, sest laval peab grupp toimima kui üks tervik, kõik peavad hingama ja mõtlema samamoodi. Lavalt tulles olid kõikide emotsioonid laes, olime väga õnnelikud.

Jäime tulemustega väga rahule, konkurents oli väga tugev ja läheb iga aastaga aina tugevamaks. Tantsusport areneb maailmas meeletu kiirusega, seega peame seda tegema ka meie, et sammu pidada. Plaanime kindlasti ka järgnevatel aastatel maailmameistrivõistlustest osa võtta kui meid sinna jälle valitakse. Niikaua aga tantsime täiel rinnal edasi ja pürgime veel kaugemale.

https://www.youtube.com/watch?v=viT6Hlvg-t4

Meie kooli õpilane osales Guinnessi rekordi püstitamisel

/- ,

Mihkel TreesOma vaikse olemuse pärast teavad mind üsna vähesed peale minu klassi, ning just seda, millega ma väljaspool kooli tegelen. Olen Mihkel, kes nüüdsest õpib 12.a klassis, ning minu hobiks/kutsumuseks on just mitte kõige populaarsem ala koolist, milleks on pikamaajooks. Seda harrastan mina Sparta Spordiklubis, kus olen leidnud endale nö tõelise jooksupere.

Minu suvi 2018 ei möödunud ainult treenides ja võisteldes, kuna tänu jooksu lihtsusele, ükskõik kuhu Eestimaa nurka ma ei kavatsenud minna, mahtusid alati tossud ja kergemad jooksuriided kaasa. Just see ongi jooksu üks võlusid, et seda saab pea kõikjal teha. Võin julgelt öelda, et enamus nädalavahetused suvest olid täidetud erinevate jooksuvõistlustega, milleks olid siis, kas rahvaspordisündmused, Eesti Meistrivõistlused või mõni tore linnajooks. Nendest tooksingi välja mõned tähtsaimad saavutused.

Esimeseks suuremaks võistluseks suvel oli EMV 3x800m Rakveres. Eespool tutvustasin end kui pikamaajooksjat, aga siin toon välja juba lühimaa võistluse. Nimelt minu treeneril oli minusse lühimaal nii palju usku, et valis mu 3x800m teatejooksu Sparta jooksuperet esindama U20 vanuses. Minu üllatuseks ja suureks rõõmuks saavutasime võistluses 3. koha ning sain endale ühe uhkeima medali.

Jaanipäeva paiku toimus Pärnus Eesti Vabariik 100 maraton ja poolmaraton. Mina läbisin edukalt nii Spartat kui ka TSG-d esindades selle, saavutades MJ vanuses 1. koha ning üldarvestuses võimsa 11. koha. (All jooksu tavamedal, kuna autasustati originaalselt ilma erilise medali ja karikata).

Suve kõige olulisemaks jooksusündmuseks nii mulle kui Eesti kergejõustikuliidule ja Eestile oli 100×10 000m Guinnessi rekordi üritus.
Selline suursündmus tõi kohale Eesti paremiku 10 km jooksudest ja ka mõned nimekamad inimesed. Minu suureks rõõmuks mahtusin mina igati hästi sinna tiimi, kes rekordit purustama hakkasid. Pärast 3 päeva jooksu lõpetas viimasena rajale läinud Saskia Alusalu, ning pani punkti kogu suurüritusele ja ajaks mõõdeti meil 61:36:06. Meie eesmärk oli ületada Inglismaa kuningliku õhujõu mitteametlikku rekordit, mis oli püstitatud 24. mail 2018 64:36:22 (Ametlikuks ajaks 2015 aastal püstitatud USAs Illinoisis 69:06.52). Nagu aegadest järeldada, siis me uuendasime rekordit pea 3 tunniga, mis on meeletu saavutus, ning nüüd ainult ootame, et Guinness meie rekordi kinnitaks.

Ühe nimekaima jooksusündmusena Eestis toimus Rakveres ööjooks, kus mina jällegi röövisin pika eduga M18/MJ esikoha. Kahjuks sellisel sündmusel eraldi vanusegruppide esindajaid ei autasustatud, kuigi tegu on vägagi suure jooksuga.

Peale ööjooksu augusti viimasel laupäeval toimus nimekas jooks ümber Ülemiste järve, mille kogupikkuseks oli u.14km. Tegu on erilise jooksuga, mille kõigus lastakse ühel korral aastas inimesi Ülemiste veehoidla ja puhastusjaama territooriumile. Ülemiste järve jooks on neljas järvejooks neljast, millele eelnesid Harku 6,5 km; Pühajärv 10,7 ja Saadjärv 17 km. Sellel jooksul noppisin jälle kindla võidu M18 vanuseklassis, ning kogu sarja kokkuvõttes võites 3 järve 4st, tulin ma M18 üldvõitjaks ja üldkokkuvõttes 11. kohale.

Nüüd tuleb teha viimased korralikud ettevalmistused ja tuua võit koju ka Eesti suurimas jooksupeos, milleks on Tallinna Maraton, kus lähen võistlema poolmaratoni distantsil.

Mihkel Trees, 12.a

 

medalid

Medalid vasakult: EV100x10 000m Guinnessi rekordi medal; EMV 3x800m 3. koht; Pärnu Eesti Vabariik 100 medal ja Eesti ööjooksu medal

karikad

Karikad vasakult: Suvejooks ümber Saadjärve 17km M18 1. koht; Ülemiste järve 14km M18 1. koht ja Pühajärve 10,7km M18 1. koht.