Tallinna Saksa Gümnaasium jõudis maailma 27 erilise kooli hulka

/-

2016. aasta detsembris loodi Saksamaa Välisministeeriumi ja Saksa Välismaise Koolihariduse Keskuse poolt uus koolitüüp – Saksa-Profiilikool, mille oluliseks kriteeriumiks on võimalus omandada nii kohalikku kui ka saksa riiklikku keskharidust.

Tallinna Saksa Gümnaasium loetakse nüüd 27 kooli hulka maailmas, mis vastavad uue koolitüübi kriteeriumitele. Saksa riigi antud uus staatus on kvaliteedimärk senise järjepideva töö eest.

Tallinna Saksa Gümnaasiumis toimub saksa keele süvaõpe juba 1982. aastast. 1997. aastal loodi president Lennart Meri initsiatiivil saksakeelne osakond, mis toimib ühe paralleelklassina 7.-12. klassini. Saksakeelses osakonnas õpetatakse saksa keelt, ajalugu, matemaatikat, füüsikat ja bioloogiat saksa riiklike õppeplaanide järgi Saksamaa Liitvabariigist lähetatud õpetajate juhendamisel saksa keeles.

Gümnaasiumi lõpetamisel saavad õpilased kaks lõputunnistust: Saksamaa Liitvabariigi abituuriumi lõputunnistuse, mis annab õiguse edasisteks õpinguteks Saksamaa kõrgkoolides, ning Eesti Vabariigi lõputunnistuse. Lõpueksamid toimuvad Eesti Vabariigi ja Saksa Liitvabariigi poolt välja töötatud eksamikorralduse põhjal. Saksa abituuriumi eksamid saksa keelest ja matemaatikast kehtivad eesti riigieksamitena, emakeele riigieksam kehtib saksa lõpueksamina.

2002. aastal lõpetas saksakeelse osakonna esimene lend, kellele anti kaks keskharidust tõendavat dokumenti. Tänini on kaks keskharidust omandanud 323 õpilast. Tuleval õppeaastal tähistab Baltimaade ainuke saksakeelne osakond Tallinna Saksa Gümnaasiumis 20. juubelit.

Kooli koostööpartneriteks saksakeelse hariduse pakkumisel on Saksa Liitvabariigi Välisministeerium, Saksa Välismaise Koolihariduse Keskus, Saksa Liitvabariigi Suursaatkond Eestis, Goethe Instituut, Eesti Haridus- ja Teadusministeerium, Innove SA ning Tallinna Haridusamet.

Deutsch-Pro­fil-Schu­len

 

Deutsch-Profil-Schule Deutsch-Profil-Schule

TSG algklassiõpilaste silmapaistev esinemine luulefestivalil Tuulelapsed

/-

13.-14. jaanuaril toimus Jõgeval luulefestival „Tuulelapsed”, mille teema oli „Elu on täis asju – mis on mängult ja mis on päris…?!”

Kuni 15-minutilised lavastused seati lavale kasutades Heljo Männi ja/või Henno Käo luulet. Žüriisse kuulusid Jaak Allik, Leelo Tungal, Märt Treier jt.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi esindas festivalil teist aastat järjest algklasside näitetrupp KOKK lavastusega „Röövlilaev” (tekst Henno Käo), juhendaja Eva Kalbus.

Žürii kiitis lavastuse detailirohkust, väga head ansamblimängu, seda võrreldi Bullerby laste maailmaga.

Trupp saavutas LAUREAADI tiitli nagu ka eelmisel aastal.

Festivalil esinesid:

Loviise Aarelo (1.b), Maria Kalbus (2.b) ja 4. d klassi õpilased Ralf-Ian Aarelo, Holger Järve, Indrek Kalbus, Angeli Liländer, Erik Martin Märjamaa, Ott Müürsepp, Karl-Martin Part, Hendrik Rannu, Holger Vatter.

Truppi aitasid Jõgeval Karl-Martini ema ja Ralf-Iani ning Loviise isa.

Yoga gives back

/-

Head õpilased, õpetajad, vilistlased ja lapsevanemad!

Pühapäeval, 29. jaanuaril kell 11-13 toimub kooli aulas heategevuslik joogatund Yoga gives back.

Tehes 5-eurose toetuse on Sul võimalik osa saada kahetunnisest Ashtanga-jooga treeningust. Töökeelteks on inglise ja saksa keel. Kõik saadud tulud annetatakse organisatsioonile Yoga gives back, kes omakorda toetab Indias väikeste lastega emasid.

Info ja registreerimine: lisatom@web.de

Kaasa võtta oma jooga matt.

Lisa Tomaschewski

yoga gives back

Õpikapslid

/- ,

Tänasest on meie kooli lisandunud pehmest mööblist istumispaigad, mille ristisime hellitavalt “õpikapsliteks”.
Juba esimesel päeval on õpikapslid olnud üliaktiivses kasutuses.

Õpikapsel on eesti toode: disainer Katrin Soans, tootja AS Standard. Tegemist on väga heade akustiliste omadustega mööbliga, mis on varustatud 2+2 (pistik+USB) laadimispunktidega. Lisaks välishelide summutamisele kapsli sees peaksid need summutama ka üldist koridori müra. Kokku lisandus kooli 18 õpikapslit igale korrusele.

Õpikapslid peaksid leevendama mitut õpiruumist tulenevat puudust ja aitama edukamalt korraldada MÕK põhimõtteid õppetöös.

Keskendumine siseruumile on olnud koos kooli sihtasutusega teadlik otsus, et parandada õpilaste olmetingimusi koolimajas. Remondiootuste valguses leidsime võimaluse seda murekohta parandada.

Õpikapslite eesmärk on:

  • õpilaste ootustest lähtuv lahendus paremast ja kaasaegsemast kooliruumist (eraldumine, sotsiaalne suhtlus, laadimispunktid, mugavad istumisvõimalused jne);
  • individuaal- ja grupitööde tegemise võimalus;
  • avatud klassiruumid lähtuvalt MÕK-st (105 bioloogia klassi ees), kuhu peaks arvestuste järgi mahtuma 20-30 õpilast;
  • akustika parandamine remontimata koridorides;
  • mobiilsus – neid on võimalik ümberpaigutada, konfiguratsiooni muuta jne.

õpikapslid

Lasteaias jõulupeol

/-

22.12 hommikul käis 10.b klass Liivaku lasteaias väikest muusikalist jõulupidu pidamas.

Esinesid lapsed, õpetajad ja meie õpilased. Ka klassijuhataja pidi luuletust lugema. Kõige toredamad olid ühistantsud koos lasteaialastega.

Kutsusime lapsed ka meile TSG-sse jaanuaris külla , et neile tulevast kooli tutvustada.

Siis on ju väikestel sõpradel sügisel julgem kooli sisse astuda 🙂

Tegus ettelugemispäev Vesiroosi lasteaias

/-

Täna oli eriti õnnelik päev meie kooli naaberlasteaia viiel rühmal. Nimelt käisid Amani, Kelly, Laura, Karl, Victoria, Kaisa, Karl-Erik, Liisbeth, Liisa, Triinu-Liis, Triinu ja Karl Joonase 8.c klassist lastele vahvaid raamatuid ette lugemas. Lasteaialapsed olid külalistest siiras vaimustuses ning elasid raamatutegelaste seiklustele innukalt kaasa.

Teosed, mille abil jõnglased kirjanduse võlumaailma viidi, olid “Muumiraamat”, “Karupoegade jõulud” ja “Siis kui sajab päkapikke”. Lisaks ettelugemisele vesteldi ka omavahel jõuluteemadel.

Sellest toredast ettevõtmisest võitsid mõlemad osapooled. Kuna paljud jõmmid jätkavad oma haridusteed just meie koolis, siis on neil kindlasti julgem tulla, kui ees ootavad juba vanad tuttavad.
8.c klassi õpilased said aga mekkida pedagoogitöö võlusid ning harjutada esinemiskunsti. Paraku lasteaednikuks saamisest pärast tänast kogemust keegi siiski ei unista.

Kindlasti soovivad 8.c õpilased edaspidigi naaberlasteaeda väista.

õpetaja Anu Kušvid

Linnaosavalitsuse tunnustus meie kooli aktiivsetele õpilastele

/-

14. detsembri õhtul toimus kultuurikeskuses Kaja pidulik tänuüritus, kus linnaosavanem jagas tunnustust õpilastele, kelle tegemised-toimetused oma kooliseinte vahelt kaugemalegi on paistnud. Vahva, et meie kooli õpilasi oli nomineeritute hulgas nii arvukalt.

Õnnitleme järgmisi õpilasi:

Kaunite kunstide kategoorias

Eneli Tordik, Katarina Klaamas
TSG alajaama uue kunstilise lahenduse eest – esteetiliselt kaunis ümbrus mõjutab ka õppetööd positiivselt.

Noore algataja kategoorias

Laura-Liis Moritz, Anna-Liisa Merilind
Model United Nations of Tallinn õpilaskonverentsi eestvedamise eest – rahvusvaheliste probleemide teadvustamine ja nendele lahenduste leidmine avardab meie silmaringi.

Tegusa noortegrupi kategoorias

Sille Alas, Annette Välling, Kaisa Karmen Selke
SOS lastekülas lastele jõululaulude õpetamise ning jõulukontserdi ettevalmise eest. Teistele head tehes ning oma oskusi jagades kasvab ka iseenda empaatiavõime.

Tegusa noortegrupi kategoorias

Avely Kasela, Agape Susanne Salome Känd
Selle eest, et nad on innustanud klassi- ja koolikaaslasi praktiliselt toetama Aafrika lapsi nende kooliteel – maailma paremaks muutmine algab väikestest sammudest.

Tegusa noorterühma kategoorias

Kogu 12.b – selle eest, et nad olid nõus tegema ülimat heategu, mida inimene võib teha – loovutama oma verd.

Üldvõitjaks tuli MÕTE (Mustamäe tegusad ja ettevõtlikud noored) grupi koosseisus tegutsev Jane Cathlyn Meigas.

Seekord märgati just neid noori, kuid meie koolis on loendamatu hulk imelisi õpilasi, kes lisaks õppetööle end erinevates valdkondades teostavad ning panustavad oma energiat, et teistelgi elu huvitavam ja kvaliteetsem oleks.

On uhke olla selliste noorte õpetaja!

õpetaja Anu Kušvid

Mustamae noorte tunnustus

TSG võistkond Hõbevillakul taas parim

/-

Tallinna Saksa Gümnaasiumis toimus 8. detsembril kell 18.00 telemäng “Hõbevillak”​, kus Mustamäe kooliõpilased võistlesid omavahel teadmistes ja nutikuses.

Telemängus osalesid kolmeliikmelised võistkonnad, kes pidid piiratud aja jooksul ekraanil esitatud küsimustele õigesti vastama.

​Küsimused olid erinevate teemade järgi voorudesse jagatud. Voorud esindasid koolitunde, Eestit, jõulusid, Merekultuuriaastat ja Mustamäed. Õhtujuhi rolli täitis vaimukas poliitik Rainer Vakra.

Esimest korda toimus “Hõbevillak” 2015. aastal Kultuurikeskuses Kaja, mille võitis TSG meeskond. Ka seekord ei andnud me oma tiitlit käest ja võit jäi koju.

Seekordsed võitjad olid 10.a klassi tüdrukud – Maris Kortel, Liisi Tooming ja Kadri Müürsepp.

Lisaks meie kooli võistkondadele olid esindatud ka Tallinna 32. keskkool, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium, Tallinna Arte Gümnaasium ja Tallina Tehnika Gümnaasium.

Suurürituse korraldasid Mustamäe Avatud Noortekeskus, noorteorganisatsiooni Mustamäe Õpilaste Tegus Esindus ja Mustamäe Noorteparlament.

 

Mihkel Annus (10.a) pani kokku video:

Vabatahtlikuna Toidupangal abiks

/-

9. detsembril käisid 8.c klassi õpilased abiks Toidupangal.

Isiklik kogemus – inimesed tahavadki olla head ja head teha. Oli näha, et see, kes ei saanud flaierit ega ostnud spetsiaalselt Toidupanga jaoks, andis ära midagi endale ostetust. Omamoodi kurb oli, kui üks vana tädi andis ära raudselt iseenda jaoks ostetud toidud. Ükshaaval võttis oma kärust paki suhkrut, teed, kohvi ja andis need Toidupangale, endal silmad naeratasid.

Juuresolevalt pildilt on puudu Karl-Erik, kes oli samal ajal laos ja aitas kastidesse tühjendada kärusid, et saata need uuele ringile. Ei kujuta ettegi, kes oleks need täis kastid virna tõstnud, kui teda poleks olnud.

Vestlesime Toidupanga esindajaga ja selgus, et abi antakse tõesti neile, kelle abivajadus on kindlaks tehtud. Info saadakse sotsiaaltöötajatelt.

Selline tore kogemus siis seekord.

TSG 8.c klassi lapsevanem Helen

Toidupank 8c

Toidupanka tutvustav video: https://www.youtube.com/watch?v=OwuUa7Pm8PI

“Õpetajad peavad olema valmis õppima” – TSG direktori Kaarel Rundu intervjuu ajalehe die Zeit

/-

Neljapäeval, 8. detsembril avaldati Saksamaa ajalehes Zeit intervjuu Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori Kaarel Runduga.

ZEIT ONLINE: Pisa testide tulemused näitasid, et Eestil läks mitmes valdkonnas väga hästi. Mitmes kategoorias oli Eesti parim maa Euroopas. Kas edu taga on koolisüsteem või õpilaste ja õpetajate suhtumine haridusse?

KAAREL RUNDU: Kindlasti mõlemad. Eestis hinnatakse haridust väga kõrgelt ja edendatakse valitsuse poolt. Eestlased on vägagi haridusele orienteeritud ja seavad kõrgeid eesmärke. Enamus õpilasi soovivad minna ülikooli ja seda soosib ka süsteem. Pole oluline, kas õpilase vanemad on rikkad või vaesed – kõigil on võrdsed võimalused haridusele. Haridussüsteemi vaadatakse kui tervikut: lasteaed, kool, gümnaasium, ülikool. Tähtis on veel tugisüsteem. Meil on koolis psühholoog, logopeed ja sotsiaalpedagoog. Individuaalsed õppekavad koostatakse nii eriti andekatele kui ka nõrkadele õpilastele. Ja õpetajad panustavad väga palju vaatamata sellele, et nad on alamakstud.

ZEIT ONLINE: Kust tuleb õpetajate eriline motivatsioon?

KAAREL RUNDU: Nad näevad oma eriala kui missiooni – õpetajad märkavad, et nad saavad mõjutada tulevikku. Nende kogemust usaldatakse ja neid toetatakse, kui nad uusi õpetamismeetodeid kasutada tahavad ja väljaspool klassiruumi eksperimenteerida julgevad. Praegu lähtutakse Eestis õpikäsitlusest “Õppida võib igal pool”. Mitte ainult klassiruumis, vaid ka ekskursioonil või digiõppes.

ZEIT ONLINE: Tallinna Saksa Gümnaasiumis on Teil ülevaade nii Eesti kui Saksamaa haridussüsteemist. Kus on Teie arvates erinevused?

KAAREL RUNDU: Saksa süsteem on üles ehitatud ühelt poolt traditsionaalsemalt, teiselt poolt ka põhjalikumalt. Kui seal loetakse poolaastas üks raamat ja analüüsitakse seda, siis Eesti tunnis loetakse samal ajal neli kuni viis raamatut ja seetõttu jääb vähem aega neid põhjalikult läbi arutada. Eesti süsteem on avatum uutele õpetamismeetoditele ja suunab õpilasi end ise edasi harima, kasutades selleks erinevaid digitaalseid platvorme ja äppe, mida nad ka ise luua võivad.

ZEIT ONLINE: Eesti koolidesse jõudis digitaliseerimine juba ammu, alates 90-ndate aastate lõpust oli kõikides koolides internetiühendus, programmeerimine oli tunniplaanis. Saksamaa jääb seevastu digitaalses hariduses maha. Mida saaks Saksa hariduspoliitika teha, et järele jõuda?

KAAREL RUNDU: On vaja julgust, et eksperimenteerida. Ma arvan, et Saksamaal vaadatakse kõigepealt riske. Eestimaal ollakse võib olla julgemad vigu tegema ja neist õppima. Edendatakse tahvelarvutite kasutamist õppetöös. Aastaks 2020 minnakse üle digitaalsetele õpikutele ja töövihikutele. Lõpueksameid hakatakse suures osas läbi viima digitaalselt. Loomulikult on veel palju lahtisi küsimusi, aga kõigepealt katsetatakse ja siis parandatakse vead. Õpetajad peavad olema valmis õppima, olema kursis erinevate platvormidega internetis. Lapsed on siin kohati targemad kui õpetajad. Aga õpetajad võivad neile õige tee kätte näidata, kuidas digitaalses maailmas orienteeruda. Pisa testides ei mänginud ju ka rolli see, kuidas õpilased aine omandanud olid, vaid see, kuidas nad oma teadmisi praktiliselt kasutada oskasid.

ZEIT ONLINE: Kuidas saadakse õpetajad nii kaugele, et nad seda teha julgevad?

KAAREL RUNDU: Haridus- ja Teadusministeerium, samuti Haridusamet edendavad digiõpet. Toimub palju koolitusi. Tegelikult toimib asi kõige paremini siis, kui kolleeg oma edulugu teistega jagab. Enamikes koolides toimuvad koolisisesed koolitused kolleegilt kolleegile. Õpilaste koolitused õpetajatele on ka populaarsed, näiteks suhtlusvõrgustiku teemal. Minu kooli üks 4. klassi õpilane, kes oli programmeerimise valikaines parim, hakkas teistele oma teadmisi edasi andma. Mitte ainult õpetaja ei pea klassis seisma, vaid ka õpilased peavad koostöös õpetajaga meeskonnas üksteist toetama. Lisaks on üks osa tasemetöödest 3. ja 6. klassis täielikult digitaalsed. See sunnib õpetajaid sellega tegelema. Muidu ei oska nad õpilasi tasemetöödeks ette valmistada.

ZEIT ONLINE: Eestis on 1,3 miljonit elanikku, Saksamaal elab 80 miljonit inimest ja iga liidumaa hariduspoliitika on tema enda otsustada. Millist rolli mängib ühiskonna suurus, kui tahetakse muutusi koolisüsteemis ellu viia?

KAAREL RUNDU: Loomulikult on neid sellises väikeses riigis nagu Eesti kergem ellu viia. See aga ei tähenda, et see Saksamaa jaoks teostamatu on. See on poliitiline otsus. Need, kes õppekavasid koostavad ja otsuseid vastu võtavad, peavad asjaga tegelenud olema ja tunnevad uute meetodite eeliseid ja riske. Ja jälle on tähtis edulugusid jagada.

ZEIT ONLINE: Saksamaal on keeruline tüdrukuid tehnikast ja loodusteadustest vaimustuma panna. See õnnestub Eestis paremini. Millist rolli täidavad koolid selle juures?

KAAREL RUNDU: Meil on pigem probleem poisse nii kaugele saada. 60% kõrgkoolilõpetajatest on naised. Pisa testides selgus aga, et poisid jõuavad järele. Esile tõsteti karjäärinõustamist meie koolides. Õpilasele tutvustatakse võimalusi ja valikuid juba väga vara. Loomulikult on tähtis ka stereotüüpide murdmine. Paljud tüdrukud Eestis on orienteeritud IT-le. Kui nad sellega varakult kokku puutuvad ja märkavad, et nad seda hästi oskavad, siis võtavad nad hiljem sellest võimalusest kinni. Mida laiemad on valdkonnad, millega õpilased juba esimesest üheksanda klassini tegelevad, seda mitmekesisemad on nende otsused elukutse valikul.

ZEIT ONLINE: Kuidas saadakse õpilased nii kaugele, et nad tundmatuga tegelevad?

KAAREL RUNDU: Eestis on päev, mille nimi on “Tagasi kooli”. Vilistlased kutsutakse kooli oma elukutsest rääkima. Kui näiteks 6. klassi õpilased, kes majandust veel ei õpi, eksperdi käest kuulevad, kuidas pangad toimivad, siis on see nende jaoks uus lähenemine. Kui oodata, millal uued teemad õppekavasse tulevad, võivad nad olla juba juba vananenud, nagu IT valdkonnas. Me kutsume selle asemel külla Start-up-e, kes oma kogemustest räägivad. Seejärel võivad õpilased õppetöö ühe osana oma firma luua. Mida rohkem tegelikku elu kooli tuua, seda konkurentsivõimelisemad on õpilased. Kõikides Tallinna koolides on nüüd 3D-printer. Õpilased võivad seda kunsti-, informaatika- ja tööõpetusetunnis või oma õpilasfirmade tootmises kasutada.

ZEIT ONLINE: Mida õpib riik Pisa testidest, kui kõik tegelikult juba hästi toimib?

KAAREL RUNDU: Eelmine Pisa test aastast 2012 näitas, et meie õpilased olid koolis küll head, aga mitte väga õnnelikud, ning seetõttu puudusid tihti. See ei pea nii olema. Kõikidel õpilastel ei pea matemaatikas neljad ja viied olema, kui neil on annet mõnes teises aines. Eesti õpilased olid ka kuulamises ja lugemises paremad kui rääkimises. Sellepärast tegeleme me näiteks oma koolis praegu sellega, et õpilastele suulise hinde kaudu rohkem tagasisidet nende aktiivse kaasatöötamise kohta anda, nagu Saksmamaal. Mida rohkem riigid oma kogemusi vahetavad ja teistelt õpivad, seda paremaks muutub meie haridussüsteem tervikuna.

Tõlkis: Margit Tammekänd

Originaallugu: “Die Lehrer müssen bereit sein, zu lernen”