Erasmus+ projekt: "Kunstisild Tallinna ja Lissaboni vahel" 2025/26 II osa — animatsioonid ja kunstirännakud

2.–6. veebruar 2026 võõrustasime Erasmus+ projekti “Art Bridge between Tallinn and Lisbon” raames kümmet õpilast ja kahte õpetajat Lissaboni Saksa Koolist.

Koos meie kooli õpilastega loodi kunstnike Anni ja Taavi Varmi juhendamisel animatsioone. Nädal lõppes arhitektuuri- ja kunstirännakuga Helsingis, kus külastati mitmeid näitusi ja muuseume ning tutvuti Helsingi arhitektuuriga.

Töötoa keskmes oli visuaalne jutustamine ning animatsiooni kasutamine eneseväljenduse ja enesereflektsiooni vahendina. Juhendatud kunstiliste harjutuste ja digitaalse tegelasanimatsiooni kaudu õppisid õpilased looma omanäolisi visuaalseid lugusid ning avasid vaimse tervise teemasid. Professionaalsete kunstnike Anni ja Taavi Varmi juhendamisel kasutati tööprotsessis Procreate’i programmi, mille abil arendati nii tehnilisi oskusi kui ka loovat mõtlemist. Projekt kulmineerus kolmapäeval, 4. veebruaril kooli aulas õpilaste loodud animatsioonide avaliku linastuse ja aruteluga. Esitlused tõid esile animatsiooni mitmekesisuse, kus oli nii huumorit, sügavamat sisu kui ka julget eneseületamist.

Vaata:

Õpilaste tehtud animatsioone
Loomeprotsessi videot

Nädala lõpp viis seltskonna üle lahe Helsingisse, kus külastati kunstinäitusi HAMis, Kiasmas, Amos Rexis ja Disainimuuseumis ning osaleti töötubades. Hoolimata kuni -17-kraadisest pakasest näitas ilm end päikeselisest küljest ning reis pakkus osalejatele rohkelt inspiratsiooni. Kokkuvõttes kujunes nädal väga edukaks ning pakkus kõigile osalejatele väärtusliku ja inspireeriva kogemuse.

Meie koolist võtsid projektist osa: Daria Ivanova (11.a), Marika Kappo (11.a), Egeli Kirikal (11.a), Hanna Lotta Kivi (11.a), Franz Frederick Oja (11.a), Arabella Raidmäe (11.a), Daria Ruus (11.a), Iiris Rebeka Saffre (11.a), Keili Valge (11.b), Romet Ressar (11.b).

Täname Anni ja Taavi Varmi töötubade läbiviimise ja õpilaste juhendamise eest!

Projektijuhid: kunstiõpetajad Erik Joasaare, Carol Pahk (TSG), kunstiõpetajad Anna Malessa, Paula König Lissaboni Saksa Koolist.

Tekst ja fotod: Erik Joasaare

Osalejate tagasiside

Egeli:

See õpiränne andis mulle mega ägeda kogemuse, nii Lissabonis kui ka Tallinnas. Kõige eredamalt mäletan Lissabonis ühe päeva lõpus sealsest koolist koju minekut, sest kohe-kohe oli seal lähedal staadionil algamas Portugali ja Ungari MMi valikmäng ja tänavad ja metroo olid täis Ronaldo ja Portugali koondise särki kandvaid fänne. Mulle kui suurele jalgpalli ja Ronaldo fännile oli see mega lahe tunne. Pärast vaatasime ta perega kodus ka mängu ja oli lahe näha, kuidas nad emotsionaalselt kaasa elasid. Kuigi Portugali kultuur Eestiga võrreldes päris teine, siis ma tundsin end seal koheselt koduselt ja bondisin portugallastega Ronaldo fännamises. Kui Portugali osas tegime kõike kätega, siis Eesti osas oli enamus digitaalne, mis mulle isiklikult natuke rohkem sobis. Samas oli ka Portugalis tehtu väga äge protsess ja mõlema lõpptulemusega tasub väga rahule jääda. Kui keegi mõtleb, kas see projekt tasub end ära ja et kas ta peaks selle ette võtma, siis ütleksin, et see tasub lausa 101% ära. Tasuta uut riiki, selle kultuuri ja inimesi tundma õppida on igatpidi äge kogemus. Ka projektid, mis mõlemas riigis tehakse, õpetavad enda kohta palju ja lõpptulemust näha, mis on tiimitööna valminud, on nii südantsoojendav. Mulle jäävad sellest õpirändest ainult positiivsed mälestused ja on isegi kurb, et see läbi sai.

Hanna:

Meeldis, et sai sõpradega aega veeta ja uusi tutvusi koguda. Esialgu oli pisut harjumatu aga kogu kogemus oli väga tore ja meeldejääv kokkuvõttes. Erasmus+ tasub alati ära ning tuleb osa võtta kõigist projektidest mis vähegi huvi pakuvad kuna see kogemus ning uued oskused ja tutvused tasuvad end nii-nii ära!

Daria:

Tohutult palju oli ikka meeldejäävaid hetki ja mälestusi ning raske on välja tuua ühte. Lissabonis oli näiteks tohutult äge käia surfamas, süüa iga päev Pastel de Natasid ja nautida arhitektuuri. Tallinnas oli omakorda väga tore käia uisutamas, kelgutamas ja linna avastamas, samuti oli armas, kui üllatunud ja elevil olid portugallased Eesti ja Soome vahel sõitvate laevade üle.

Teises riigis olla oli minul alguses ehk natukene hirmus küll, kuid tegelikult sai kiiresti kohanetud ning vahetuspere ja teisedki inimesed minu ümber olid abivalmid ja toetavad ja alati leidus keegi, kellega koos avastada.

Algul oli minul ehk hirmutav kogu kunstiga tegelemise osa projektist, kuna ma otseselt ei ole ehk andekas maalimises, joonistamises vms. Tegelikult olid nii Lissabonis kui ka Tallinnas töötoad üles ehitatud nii, et igaüks sai panustada ja igaühel õnnestus luua kunsti, mis oli lõppude lõpuks väga tore kogemus.

Õppisin enda kohta, et oskan kunsti luua ja et minus on siiski seda tunnetust. Õpilasvahetuse järel tunnen samuti, et olen inimesena avatum ja julgem ning seda väärtustan ma tohutult.
Portugali ja Eesti osa suurim vahe oli minu silmis kindlasti temperatuur, mis, kahjuks või õnneks, pean tunnistama, et oli mulle isiklikult meeldivam ikka Lissabonis.
Sellest kogemusest võtan endaga kaasa teadmise, et julge hundi rind on ikka rasvane ja kui sellised projektid ette tulevad, tuleb kindlasti osa võtta. Isegi kui ma nüüd sellest nädalast väsinud olen, on see olnud unustamatu nädal, mille eest ma tänulik olen.

Kui keegi õpilane kahtleks, kas Erasmus+ kogemus tasub ära, ütleks ma talle, et tegelikult pole midagi karta ega kaotada. Erasmus+ projektid on olnud minu jaoks gümnaasiumi meeldejäävamad nädalad ja see, et läbi Erasmus+ õpirännete saab uusi kultuure tundma õppida on ikkagist tohutult väärtuslik kogemus, mida mujalt ei saa.

Iiris:

Mulle olid mõlemad õpilasvahetuse osad väga meeldivad. Lissaboni sõites oli hirm sees, sest veel ei tundnud Lissaboni õpilasi ning ei osanud öelda, kas me saame koostööga hästi hakkama.

Selle alalt ei olnud vaja karta, sest inimesed olid kõik väga toredad ning motiveeritud töötama läbi terve aja, mil projekt töös oli. Motivatsioon tundus Eesti osas isegi veel suurem, sest meile anti vaba voli ning meilt ei oodatud suurt midagi. See pani kreatiivsuse lendama ning meie lõpuprojekt tuli vägagi vinge.

Terve projekti vältel ei olnud kordagi tunnet või mõtet “Kas see ikka tasus ennast ära?”. Inimesed olid toredad ning nende tundma õppimine oli tõesti tore, eriti sellises mõnusas ja produktiivses keskkonnas.

Daria:

Soovitaksin sellist võimalust kasutada nii kiiresti kui võimalik! See on unustamatu experience, mida on raske kunagi unustada: uued tutvused uute inimestega, kes näitavad sulle meelsasti uusi kohti ja tutvustavad rõõmuga oma kultuuri, mis 90% tõenäosusega on sinu jaoks midagi täiesti uut. Kui reisid üksi, perega, sõpradega või giidiga, on väga ebatõenäoline, et sul oleks täpselt samavõrd võimalusi teada saada midagi tõeliselt erilist selle riigi ja kultuuri kohta. Seega tasub see võimalus ära kasutada, et laiendada oma silmaringi ja maailmapilti ning näha, there is a real world out of your box.

Franz:

Mul oli üpriski mugav ja meeldiv välismaal olla, sest pere võttis mind väga soojalt vastu ja üldse olid kõik väga sõbralikud. Alguses olin veidi mures, et kas ma ikka sobin projekti, sest kuigi olen kunstist huvitatud, siis polnud ma ise selle loomisega väga tegelenud. Lõpuks oli pigem just tunne, et saingi tohutult väärtusliku kogemuse juurde, mida mul enne polnud. Enda kohta õppisin, et mulle meeldib kunstiga tegelemine rohkem kui enne oleks arvata osanud.

Edaspidi võtan kaasa, et kindlasti tasub uusi asju proovida, sest see võimaldab tutvuda hulga väga huvitavate ja toredate inimestega ja pakub tohutult väärtuslikke kogemusi.