Tag Archive for: gümnaasium

Loodushoiu ja keskkonnakaitse kursus lõpetas õppeaasta matkates

/in ,

3.–4. juunil toimus loodushoiu ja keskkonnakaitse kursuse lõpumatk Kõrvemaa maastikukaitsealal.

Matk algas Aegviidust ja liiguti mööda väikseid kruusa- ja metsateid, metsasihte, üle väikse raba ja metsas. Jõe ääres käidi haruldases ürgse välimusega Jänijõe uhtlammimetsas – tegu on iga-aastaselt üleujutatava jõeäärse metsaga, kus kasvab koos palju erinevaid puu-, põõsa- ja teisi taimeliike, ürgset välimust lisavad kõrged sõnajalad ja humala väädid. Tee peal nähti metskitse, jänest, kullilisi, erinevaid putukaid, kalu ja teisi loomi, haruldasi ja tavalisi taimi ning erinevaid elupaikasid.

Matka tegi raskeks tohutu sääskede hulk, kelle tõttu tuli pidevalt liikuda või pikkade varrukatega riideid kanda. Ööbiti metsas Tarvasjõe lähedal ning maitsev matkatoit kokati ühiselt lõkkel. Matk lõppes Vetlas, kust suunduti bussiga tagasi koju.

Matkamisel võib olla mitmeid eesmärke ja mõtteid: esiteks annab see loodusetunnetust ja kogemust, kuidas looduslikud protsessid toimuvad, ning seetõttu on looduse tundmaõppimise läbi suurem tõenäosus, et käitutakse ka igapäevases elus keskkonna suhtes jätkusuutlikumalt. Teiseks on matkamine suurepärane vaheldus argirutiinile ja õpetab hindama kohati tänapäeval iseenesest mõistetavat üsnagi mugavat elustiili.

Pildistasid: Mari Järve (10.c) ja Jürgen Karvak (õpetaja)

LHKK lõpumatk

Arhitektuuri valikkursuse õppekäik Kumus

/in

Teisipäeval, 28. mail toimus arhitektuuri valikkursuse viimane tund Kumus, kus õpilased osalesid töötoas “Anarhia arhitektuuris”.

Programm uuris omanäolise arhitekti Gordon Matta-Clark loomingut, mis keskendus linnaruumi kaosele ja anarhiale arhitektuuris. Selle kaudu sai Gordon Matta-Clark ka oma hüüdnime – anarhitekt.

Väga põhjalik ja ülevaatlik loeng viis meid New Yorgi maa-alustesse tunnelitesse, tänavakunstiga ilmestatud Brooklynisse 60-70ndatel, slummidesse ja mahajäetud linnaruumi, Pariisi linnaossa, mida ootas ees hävitamine – kõik see, mida uuris ja väljendas oma teostest Gordon Matta-Clark.

Õpilased said avaldada oma mõtteid, kuidas on võimalik arhitektuuri kaudu mõjutada ühiskondlikke protsesse ja mida hakata peale kasutu arhitektuuriga ning seda ka sõnades ja paberil väljendada.

Näituse kujundas meie kooli vilistlane Anu Vahtra.

Valikkursust juhendas Erik Joasaare.

Võit koolinoorte arhitektuurikonkursil

/in

2019. aasta alguses toimus viies üle-eestiline koolinoorte arhitektuurikonkurss. Konkursi teemaks oli seekord “Minu unistuste jõeäär”, kuhu oodati noorte ettepanekuid Tartu jõeäärse ala elavdamiseks.

TSG noored arhitektid osalesid gümnaasiumi kategoorias väga edukalt.

I-II koht:

LOOMELINNAK – Adeele Lepik (Tallinna Saksa Gümnaasium, juhendaja Erik Joasaare)

Äramärgitud tööd:

– SOUL WAVE – Laura Taklaja, Helena Toater (Tallinna Saksa Gümnaasium, juhendaja Erik Joasaare)
– KALASKELETT – Emilia Ritsmann (Tallinna Saksa Gümnaasium, juhendaja Erik Joasaare)

Palju õnne osalejatele ja juhendajale!

Näituse avamine ja auhindade üleandmine toimub 13. juunil algusega kell 15.00 Tartus Kaarsilla Ülejõe pargi poolses osas Jannseni ja Koidula mälestus- väljakul! Näitus Kaarsillal jääb üles juuli alguseni.

Korvpalli valikkursuse õpilased tegid ajalugu

/in

7. mail toimus Kalevi spordihallis Tallinna koolinoorte meistrivõistluste finaalmäng gümnaasiumi noormeestele.

Finaalis, mis tõi kohale peaaegu täismaja publikut, mängisid Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna Reaalkool. Mängu võitis Tallinna Reaalkool 107:61.

Sellel mängul oli tähtis roll täita ka meie gümnasistidel, kes tegutsesid mängul kohtunikena.

Esimest korda Tallinna koolinoorte spordimängude 37. aastase ajaloo jooksul tegutsesid finaalmängul kohtunikena ühe kooli õpilased. Lauakohtunikena tegutsesid Triinu-Liis Vaikma (10.b), Liisa Neeme (11.b) ja Mailian-Elisabeth Matsina (11.c) ning väljakukohtunikuna mõistis õigust Hendrik Andre Herter (11.a).

Kõik see sai võimalikuks tänu meie koolis korraldatavale valikainele “Noorkohtuniku teoreetiline ja praktiline koolitus”, mis toimus sellel õppeaastal juba kolmandat aastat ning kus Aare Halliko koolitab meie noored litsenseeritud korvpallikohtunikeks.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme meeskond saavutas Tallinna koolinoorte meistrivõistlustel tubli 3. koha.

Palju õnne!

Võistkond mängis koosseisus:

Ats Tölp (12.b), Gevin Genro Paas (12.c), Markkus Liias (12.c), Hendrik Andre Herter (11.a), Otto-Robert Lipp (11.b), Carl Erik Klamas (11.c), Raul Raudsepp (10.a) ja Karl Kattel (10.b).

Tallinna koolinoorte 2019 MV korvpallis. Gümnaasiumi noormehed – FINAALTURNIIR

Liisa Neeme (11.b)

noorkohtunikud

Loodushoiu ja keskkonnakaitse kursuse õpilased osalesid nurmenukutalgutel

/in ,

6. mail käisid loodushoiu ja keskkonnakaitse kursuse õpilased Teeme Ära, Eestimaa Looduse Fondi ja Tartu Ülikooli koostöös korraldatud kodanikuteaduse projekti raames nurmenukutalgutel.

Oma kursusega käidi nurmenukke loendamas Harkus ühel ilusal niidul, kus oli sadades nurmenukke. Loendati 110 taime, millest 67 olid S- tüüpi ja 43 L- tüüpi õiega.

Harilikul nurmenukul (Primula veris) esineb erikaelsus ehk tal on L- ja S- tüüpi õied. L (long)- tüübi puhul on õies emakakael pikk ja S (short)- tüübi puhul lühike ja seejuures paistavad õie sisse vaadates hoopis pikemad tolmukad. Erikaelsus on oluline seepärast, et sama lille õied üksteist ise ei viljastaks (ühe taime kõik õied on sama tüüpi). See omakorda tagab, et säiliks geneetiline mitmekesisus ühe ala nurmenukkude hulgas ja mitmekesisus on vajalik, et populatsioon oleks elujõuline ning seega keskkonnamuutustele vastupidav.

Rohkem infot nurmenukutalgute kohta siit: https://nurmenukk.ee/nurmenukust

Eriauhinnad Õpilaste teadusfestivalilt

/in , ,

16.–17. aprillil toimus Tartus ERMis Eesti Teadusagentuuri korraldatud Õpilaste teadusfestival, täis silmiavavaid stendiesitlusi, vestlusi teiste osalejatega ning huvitavat ja konstruktiivset kriitikat lastelt kuni vanameistriteni.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilastest pälvisid kaks Õpilaste teadusfestival eriauhinna:

  • Mihkel Annus (12.a klass) ,,Kirjatüübi loomine” (juhendajad Erik Joasaare ja Anton Koovit) – Eesti Kunstiakadeemia eriauhind
  • Taavi Kalev (12.b klass) ,,Keava ringstruktuuri tekkepõhjus – meteoriidikraater või maismaalise tekkega pinnavorm” (juhendajad Ivi Olev ja Siim Veski) – Portaali „Eesti Geoloog“ eriauhind

Tubli esituse tegi samuti Kadri Müürsepp (12.a klass) tööga ,,Erinevates muusikastiilides instrumentaalpalade mõju 15–18-aastaste noorte südametööle, vererõhule ja heaolutundele” (juhendaja Ene Uibo).

Õpilasi toetas ja aitas õpetaja Anu Tuulmets.

Palju õnne õpilastele ja nende juhendajatele!

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi 2019 tulemused

,,Õpilaste Teadusfestival 2019 oli ainulaadne kogemus, mis võimaldas mul tutvuda andekate Eesti noortega ja nende töid näha. Hoolimata sellest, et lisaks vaimsele pingele pakkus võistlus ka füüsilist koormust stendiesitluste ajal jalalihastele, sain juurde vajalikke tutvusi, soovitusi edasiseks ning ka konstruktiivset kriitikat ekspertidelt ja vanameistritelt. Atmosfäär oli meeliülendav, kus vestlused leidsid kergelt alguse ja sai nii mõndagi juurde õpitud.”
– Mihkel Annus

Teadusfestivalil käisid ideid ammutamas ja inspiratsiooni saamas ka meie kooli 10.b ja 10.c klass, kellel seisavad uurimis- ja praktilised tööd ees järgmisel õppeaastal.

Linnuvaatlus Sütiste parkmetsas

/in ,

28. jaanuaril käisid õpilased 10. ja 12. klassist loodushoiu ja keskkonnakaitse tunni raames Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal (Sütiste parkmetsas) talvist linnuvaatlust tegemas.

Õpilased olid hästi tublid ja külma ilma trotsides pandi nähtud liigid kirja. Vaatlused tehti lindude söögimajade juures, kuid hilise kellaaja tõttu (u kl 16) oli linde pigem vähe näha, sest sellel ajal olid enamik tiivulisi juba varjulisematesse põõsastesse ja puulatvadesse puhkama suundunud.

Kokku tuvastati 8 erinevat linnuliiki vastavalt arvukusele: rasvatihane, musträstas, sinitihane, puukoristaja, tutt-tihane, põhjatihane, siisike ja talvike. Tunduvalt sagedasemad olid rasvatihane ja musträstas, keda esineb ka meie kohatud liikidest Eestis kõige rohkem (mõlemat 300 000-400 000 pesitsevat haudepaari). Seevastu haruldasemad linnud, keda eile üles märgiti, olid puukoristaja ja põhjatihane (mõlemat 60 000-100 000 pesitsevat haudepaari). Eesti kõige arvukamat linnuliiki metsvinti (1 700 000-2 200 000 haudepaari) ei nähtud, kuna tema rändab talveks lõuna poole soojematele aladele.

õpetaja Jürgen Karvak

 

Virtuaalreaalsuse töötuba

/in

11. detsembril osalesid 12 arhitektuuri valikkursuse õpilast Eesti Kunstiakadeemias toimunud virtuaalreaalsuse töötoas, mida juhendas EKA õppejõud Johanna Jõekalda.

Kahe tunni jooksul anti meile ülevaade virtuaalreaalsuse ajaloost, hetkeseisust ja tutvustati, millist kasu on sellest arhitektuurivaldkonnas. Praktiliseks ülesandeks said õpilased ise proovida illustreerida 360-kraadi pilte ja hiljem oma loodud pildikeskkonnas ka ringi liikuda.

Suur tänu Pille Epnerile ürituse koordineerimise eest ja Johanna Jõekaldale töötoa läbiviimise eest!

õpetaja Erik Joasaare

Virtuaalreaalsuse töötuba

Arhitektuuri valikkursuse õppekäik Kunstiakadeemiasse

/in

Sel aastal alustas järjekordne arhitektuuri valikkursus gümnaasiumiõpilastele (juhendaja Erik Joasaare). 9. oktoobril külastastati Eesti Kunstiakadeemia uut õppehoonet Põhja pst 7.

Koos arhitektuurimuuseumi grupiga tegi üks hoone arhitektidest – Koit Ojaliiv, meile põhjaliku tutvustuse ja ekskursiooni hoone projekteerimise protsessist ning lahendus- ja disainivalikutest. Uue hoone puhul on väga tundlikult liidetud vana (nn endine Rauaniidi hoone, arh. E. Habermann) ja uus hoonestus. Loodud on põnevad avanemised ja vaated korruste vahel, kasutatud neutraalseid ja looduslikke materjale. Hoone siselahendused on loodud selliselt, et tulevikus on võimalik funktsioone ümber jagada ja vajadusel siseruume muuta.

Meie südamlik tänu arhitekt Koit Ojaliivile Kuu arhitektidest ning EKA turundusspetsialistile Maarja Pabutile meid võõrustamast ja meile EKA uut maja tutvustamast!

Parimate koolilõpetajate vastuvõtul Presidendi roosiaias pidas kõne Martina Eerme

/in

3. juulil toimus Presidendi roosiaias  pidulik vastuvôtt parimatele koolilõpetajatele. Suur au oli kõiki koolilõpetajaid kõnega esindada meie Martina Eermel 12.a klassist.

Lugupeetud Eesti Vabariigi President proua Kersti Kaljulaid, lugupeetud külalised ja kallid kuldmedalistid!

On imeline tunne siin presidendi roosiaias kõikide selle aasta kuldmedalistide nimel sõna võtta. Aitäh selle võimaluse eest!

Täna oleme kõik kullakarva. Maailmas on aga teisi värve mustmiljon ning juba pärimustekst 19. sajandi lõpust Põltsamaalt, mille on kuulsaks laulnud ansambel Trad Attack, toob lisaks sellele kõige kirkamale toonile välja ka murukarva, mullakarva, veekarva, vihmakarva ja muidugi päiksekarva toonid. Ainult kullatoonist jääks elus kindlasti väheks. Ma soovin teile, et te leiaksite kõik need värvid üles. Et teie elus oleks palju kullasära, aga ka päiksevärve ning veidike vihmatooni. Ja mis kõige tähtsam, et te ümbritseksite ennast nende värvidega, mis teile meeldivad. Sest nüüd on meil ju valikuvõimalus!

Suur sume südasuvi on käes, Eesti Vabariik tähistab oma esimest suurt juubelit ning meie esimesed suured pingutused on läbi. Meie kallis kodumaa on saja aasta jooksul näinud ka palju kurbust ja ebaõiglust lisaks rõõmsale arengule. Meie oleme sündinud vabas Eestis, meile on avatud kõik võimalused. Minagi olen lõpetanud sellise toreda kooli, kust sain nii Eesti Vabariigi kui ka Saksa Liitvabariigi tunnistuse. Maailm on lahti me ees ning täna ütleme aitäh selle eest ka meie kaugetele esivanematele, kes selle saavutamise nimel pingutasid, lubamatult tihti ka oma elu hinnaga.

Täna võime kõik enda üle uhked olla ning üksteist eduka koolilõpetamise puhul õnnitleda: 12 aastat kooliteed on finišisse jõudnud ja pingutuste eest gümnaasiumi kolme aasta jooksul oleme auga ära teeninud kullakarva medali. On vaja püsivust, sihikindlust, tarkust ja kindlasti veidike õnne, et selleni jõuda. Aga me saime sellega hakkama!

Kõige selle digiajastu kõrval, mille poolest  Eesti maailmas esirinnas on, suureneb aga ka vajadus sotsiaalsete oskuste järele ning seda kool meile kõigi faktiteadmiste ja muude tarkuseterade kõrval ka õpetas. Klassist sai pere ja õpetajatest sõbrad meile kõikidele. Aitäh meie toetavatele koduperedele ja kooliperedele!

Armsad lõpetajad!

Nautigem täna seda kullasära, kuid otsigem üles ka kõik need muud värvid, mida elu meile pakub. Ikka mullakarva, murukarva, vihmakarva ja päiksekarva, et meie elu oleks vaheldusrikas, värviline ja õnnelik! Ja ikka selleks, et me oma teadmised, oskused ning tänutunde saaksime panustada oma armsa Eesti ja Euroopa ning kogu maailma arengusse ning õitsengusse.

Palju õnne meile ja aitäh Eesti Vabariigile!