12.c klassi õpilasel Liisa-Marie Läänel jäi Pariisis toimunud sisesõudmise maailmameistrivõistlustel pronksmedalist lahutama vaid 0,1 sekundit
Koolipere õnnitleb suurepärase tulemuse puhul!
Praeguse seisuga on kooli lõpuaktusel ootamas tublit abiturienti kõige kirkamat värvi medal – kes teeb, see jõuab!
Loodushoiu- ja matkaringi valikaine raames käisid õpilased laupäeval, 1. veebruaril kursuse teisel matkal Kohila lähedal Rabivere maastikukaitsealal.
Läbiti umbes 14,7 kilomeetrit ning matka teekonda kohandati päeva jooksul muutliku ilma tõttu. Teel nähti mitmeid erinevaid inimtekkelisi ja looduslikke maastikke.
Umbes pool maast liiguti mööda RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi tähistatud matkateed ning ülejäänud ajast mööda väikseid kruusa- ja asfaltteid. Maastikest nähti teel põllumaid, ulatuslikku turbakaevandust, mitmekesist metsakooslust ja rabaäärt. Lisaks otsiti üles Urge kuristik, kus avaldus põnev karstinähtus – nimelt lõpetas Redu oja seal maa peal voolamise ning kadus maa alla, et umbes kahe kilomeetri pärast uuesti allikatena maa peale tulla ning Keila jõkke suubuda.
Matka alguses meenutas ilm sajuta sügisilma, kuid poole peal hakkas vihma sadama, mis muutus lörtsiks ja mis seejärel lõpuks muutus lumeks. Seetõttu otsustati esialgse planeeritud sihtkoha, Lohu rongipeatuse, asemel pöörduda tagasi Kohilasse, kust väljus rohkem ronge. Nii et nähti nii vihma, lörtsi kui ka lund ja saadi selle kaudu väärt matkakogemus!
Matkaringi juhendaja Jürgen Karvak
Fotod: Kerly Kallas, Sofi Munner ja Jürgen Karvak
Jaanuari esimesed kaks koolinädalat olin vahetusõpilaseks Läänemaa Ühisgümnaasiumis (LÜG) Haapsalus. Vahetust korraldas organisatioon VeniVidiVici, mille kaudu saavad õpilased käia Eesti koolides õpilasvahetuses.
Valisin Läänemaa Ühisgümnaasiumi seetõttu, et lõpetasin Haapsalus põhikooli ning Tallinnasse tulles pidin oma vanad klassikaaslased ja sõbrad maha jätma. Enamus neist läks LÜG-i edasi õppima. Tahtsin ka ise kooli väga hea maine ning uudishimu tõttu kaks nädalat selle gümnaasiumiga tutvuda. Kuna Haapsalus on ka minu päris kodu, sain kaks nädalat iseseisvale Tallinna-elule vaheldust ning jälle koos terve perega olla. Kuigi mulle olid enamus õpilased tuttavad, oli väike närv esimesel koolipäeval ikkagi sees. Peagi harjusin kooliga ning ülejäänud aja tundsin end väga hästi. Klassikaaslased olid kõik väga toredad ning võtsid mind kohe omaks.
Läänemaa Ühisgümnaasiumis on õpilastel võimalik õppida neljas erinevas õppesuunas: majandus-, humanitaar-, loodus-reaal- ja sotsiaalsuund. Valisin humanitaarsuuna, kuna mind huvitavad kunst ja näitlemine. LÜG-is on umbes 300 õpilast, mis oli väga harjumatu võrreldes meie suure kooliperega. Lisaks kooli suurusele oli veel palju erinevusi, millega alguses harjuma pidin. Tunni pikkus ei ole neil 45 minutit vaid 75 minutit. Alguses tundus see tunnipikkus natukene hirmuäratav, kuid harjusin sellega kiiresti ja tunnid möödusid kui linnulennul. Samuti on neil päevas 3-6 erinevat ainet ning kooliaasta on jagatud perioodideks.
Õpilasvahetus andis mulle uusi kogemusi: sain tutvuda teistsuguse koolisüsteemiga ja õppida kohanema uues keskkonnas. Oli huvitav võrrelda aineõpetajaid ja nende õpetamismeetodeid. Õpilaste suhtumine õppetöösse oli väga positiivne ning ka omavahelised suhted olid väga soojad. Läänemaa Ühisgümnaasiumi poolt kinnitati mulle, et nad on alati valmis vastu võtma vahetusõpilasi. Tagantjärgi valdavad mind ainult positiivsed emotsioonid ning soovitan kõigil õpilastel Eesti-siseselt vahetusõpilaseks minna.
Rahel Strauss (10.a klass)
Riigikohtu 100. aastapäeva pidulikul koosviibimisel Tartu raekojas autasustati kaasuskonkursi parimate tööde autoreid ja nende juhendajaid. Tänavune kaasuskonkurss oli pühendatud Riigikohtu ja põhiseaduse 100. aastapäevale.
11.a klassi õpilane Eneli Veltmann saavutas oma tsiviilkaasuse “Liisa lapsendamine” lahendusega 11. klasside arvestuses tubi III koha. Juhendas õpetaja Ulla Herkel.
Konkursil said õpilased arutleda selle üle, kas saab keelata lapse koolis käimist, kui laps pole vaktsineeritud (halduskaasus), ning otsustada, kas puhkuse ajal õigust mõistnud kohtuniku peaks ametist vabastama (kriminaalkaasus). Tsiviilkaasus viskas aga õhku küsimuse, kas lapse lapsendamist mõjutab asjaolu, et lapsendajaks on tema vanema samast soost registreeritud elukaaslane. Kaasuste lahendamisel võis tugineda üksnes Eesti Vabariigi põhiseadusele.
“Alusteadmised põhiseadusest on vaba ja mõtleva kodaniku tunnus,“ märkis kaasuskonkursi žürii esimees, riigikohtunik Ivo Pilving, kelle sõnul nähtus konkursil osalenud töödest, et õpilased tõepoolest mõistavad põhiseaduse vaieldamatut tähtsust. „Aktiivne osavõtt ja võistlustööd annavad lootust, et Eesti noored peavad meie riigi vaba ja demokraatlikku põhikorda oluliseks ning ei lase hämaratel jõududel oma õigusi ära nullida. Nad teavad, et nende tagataskus on trumpäss – põhiseadus – ning neid aitavad vajadusel professionaalsed ja sõltumatud kohtunikud,“ sõnas Pilving.
Eneli ja teiste parimate kaasustega saab tutvuda siin
Foto: Reib Leib
10. a klassil tegi möödunud aasta lõpus toreda reisi naaberriiki.
Viimaks jõudis kätte 18. detsember, päev mida kogu meie klassi seltskond pikisilmi ootas! Oli aeg pakkida kokku oma kotid ning muidugi toidupakid, kuna Läti kuulus tervelt kaheks päevaks meile! 18. detsember algas juba varahommikul ning õnneks lubati kogu rõõmsameelne punt sõpru vanemate poolt seiklema. Ees ootas vaikne ja unine bussisõit, kuna olgem ausad, kes meist nii vara juba särtsu täis oleks.
Jõudes Ikla piiripunktini olid esimesed uinakud tukutud ning päev võis hoogsalt alata. Peagi sõitsime bussiga ringi juba Riia tänavatel ning valmistusime saksakeelseks linnaekskursiooniks. Meile tutvustati põnevaid vaatamisväärsuseid ning pajatati nende kohta käivaid ajalooliseid fakte ja lugusid. Ilm mängis see päev meile kõigile ootamatu vimka. Tuul osutus üsna tugevaks ning kirikutorni külastus lükkus edasi järgmisesse päeva. Peale linnatuuri jõudsime lõpetuseks jõuluturule, mis koosnes soojadest kohvikutest, väikestest kioskitest ning uhkest jõulupuust. Samuti anti ka meile vandersellidele veidi vaba aega, mida kasutasime kohvikutesse ning poodidesse sisse piiludes.
Õhtu saabudes otsisime välja kleidid, pintsakud, lipsud ning veel paljugi viisakat, kuna ees ootas saksa autori Erich Maria Remarqi ballett “Drei Kameraden” Riia ooperi ja ballettiteatris. Peale balletti kujunes õhtu muljete ning arvamuste avaldamisest balletti kohta ja saab öelda, et külastus Riia ooperi ja ballettiteatrisse oli 10.a arust seda väärt.
Hilisõhtuks naasesime kõik hotelli, kus saime mõnusalt järgmiseks päevaks välja puhata. Õnneks kujunes 19. detsembri ilm palju meeldivamaks kui eelmisel päeval. Päike säras ning tuul oli vaibunud. Lausa imeline viis, kuidas uut päeva alustada ning hommikust einetama minna. Kui kõigi näljased kõhud olid lõpuks täidetud, algas sõit automuuseumi poole, kus meile tutvustati automudeleid läbi aegade. Muuseum oli ääretult põnev ning kaasaegne, kus jagus uudistamist kõigile ja kohe eriti veel meie klassi noormeestele. Peale mõnusat muuseumit oli hea ilma tõttu käia ära ka kirikutornis, mis eelneval päeval kahjuks ära jäi. Tornist avades võrratu vaade linnale, mis sai jäädvustatud vahvate klõpsudega koos sõpradega.
Enne tagasisõitu sõime veel kõhud korralikult täis Lido restoranis, kus saime valida maitsvate ja erinevate roogade vahel ning lauda istudes vesta semudega jutte.
Aga ükski hea asi pole lõputu ning buss veereski taas Tallinna poole. Sai taas tukastada või mängida vahvaid seltskonnamänge ja olla niisama muhe. Olles taas pealinnas tagasi, anti üle viimased tänusõnad meie vingetele klassijuhatajatele Signe Rosenbergile ning Lisa Tomaschewskile vahva reisi eest ning muidugi ei jäänud ka bussijuht kahe silma vahele.
“Maailm on liiga suur, et rääkida vaid üks lugu.”
10.a klass
19. detsembril osalesid arhitektuuri valikkursuse õpilased virtuaalreaalsus töötoas, mida viis läbi Eesti Kunstiakadeemia VR labori juhataja Johanna Jõekalda.
Töötoas tutvustati õpilastele virtuaalreaalsuse võimalusi ja erinevaid praktilisi väljundeid arhitektuuris. Õpilased said ise käsitsi modelleerida 360 kraadi pildi, mida said hiljem virtuaalse ruumielamusena kogeda. Lisaks töötoale viis arhitektuuriteaduskonna professor ja dekaan Andres Ojari meie õpilased põnevale majaekskursioonile ning tutvustas arhitektuuriteaduskonda ja -õpet.
Täname kooli vilistlast ja EKA arhitektuuri teaduskonna teadus-ja arendustegevuse koordinaatorit Kadi Karinet programmi organiseerimise eest!
Valikkursuse juhendaja Erik Joasaare
PILDIGALERII: Virtuaalreaalsuse töötuba Kunstiakadeemias
Pime november muutus palju säravamaks, kui 1.a ja 1.b klassi lapsed otsutasid suurematele koolikaaslastele mardisanti mängida.
Kui 12.c mardipäeval pahaaimamatult tunnis istus, ei osanud nad aimatagi, et koputus klassiuksele toob kaasa ülivahva üllatuse – klassiruum täitus särtsakate mardisantidega, kes püüdlikult esinesid, kõike head soovisid. Lõpuks võeti veel ühislaulgi üles.
Samalaadne üllatus ootas 10.c klassi, kes kadripäeval koos lumivalgetesse rõivastesse riietunud kadrisantidega samuti lausa tunni ajal lustida said. Mõistatused oli päris rasked, kuid lõpuks leiti ikka ühiselt õiged vastused. Tore külaskäik päädis jällegi ühislaulmisega.
Kuigi muu maailma kombel kõrvitsale nägu sisse lõigata on ka päris lõbus, ei tohi me siiski ajalootolmu alla matta meie oma kombeid. Pealegi on klassideülene tegevus alati väga mõjus – superelamuse said nii need, kel koolitee juba lõppemas on, kui ka need, kes alles alustavad.
Aitäh, õpetaja Anu Aero Ja Hedda Pihlamägi!
Õpetaja Anu Kušvid
Pühapäeval, 3. novembril käisid loodushoiu- ja matkaringi valikaine õpilased esimesel matkal Türisalu maastikukaitsealal Keila-Joa läheduses.
Peamiseks eesmärgiks oli jälgida Keila jõkke kudema tulevaid suuri lõhesid ja meriforelle, kuid kahjuks ei õnnestunud neid kõrge veeseisu tõttu märgata. Üks õpilane nägi siiski tõenäoliselt vilksamisi vetemöllus meriforelli. Lõhe ja meriforell rändavad igal sügisel merest kiirevoolulistesse kruusase põhjaga jõgedesse ja ojadesse kudema, misjärel kevadel kooruvad vastsed, kellest arenevad lõhe ja forelli noorkalad elavad umbes 1–2 aastat jõgedes kärestikel ning rändavad seejärel merre toituma, et mõne aasta pärast jõkke kudema tulla.
Osades jõgedes takistavad kalade rännet paisud ja röövpüüdjad, mistõttu saavad nad piiratud alal kudeda või ei saa üldse. Keila jõgi on üks kolmest Eesti lõhejõest, kuhu kasvandustest lõhet ei asustata ning on säilinud looduslik lõhepopulatsioon. Jõelõik Keila-Joast mereni on lõhele ideaalne ning seal on noorkalade arvukus üks Eesti suurimaid.
Kalade vaatamine polnud aga meie ainuke eesmärk, valikaine raames avastame erinevaid Eestimaa paikasid ja maastikutüüpe ning tutvume matkamisega kui ühe kasuliku võimalusega väljas aktiivselt liikuda ning argitoimetustele vaheldust pakkuda. Ja see eesmärk sai täidetud – kergele uduvihmale vaatamata matkasime rahulikult umbes 4,6 km ning päev oli põnev ja lõbus.
Käisime veel metsas ning mere kaldal, Lohusalu lahe ääres, ja avastasime Türisalu oja ning juga. Harjutasime ka kaardilugemist Eesti põhikaardi abil ning kompassiga asimuudi määramist. Õpilased said väga hästi hakkama!
Matkahuvilistest õpilased olid samuti päevaga rahul ning jagasid oma muljeid:
Kerly: “Mulle väga meeldis meie matk Keila-Joale. Õppisin palju uut nii kalade, fotograafia kui ka kaardilugemise ja kompassi kasutamise kohta. Sai ka palju nalja ja ilusaid mälestusi ning ootan juba uut matka.”
Hanna: “Matk oli väga tore. Värske õhk ja hea seltskond tegid tuju veel paremaks. Õppisime kasutama kompassi ja saime palju pildistada. Kindlasti ootan juba järgmist matka.”
Fotode autorid: Kerly Kallas, Hanna Vaalu, Hanna Roosik, Kelly Kallas ja Jürgen Karvak.
PILDIGALERII: Loodushoiu- ja matkaringi matk Keila-Joale 3. novembril
Tänu meie Tammsaare-fännist kirjandusõpetajale Anu Kušvidile on meie koolis juba pikaajaline traditsioon, et 11. klassid külastavad Vargamäed – eestlaste jaoks lausa püha paika, kus elasid, toimetasid, unistasid ja pettusid meie ühe tüviteksti “Tõde ja õigus” tegelased.
Sel õppeaastal oli käiku ette võttes kõigil lisaks lugemiselamustele hinges ja südames veel ka Tanel Toomi suurepärane linateos, mida koos kooliperega kinos vaatamas käisime.
Kuna 11.a klass oli juba varasügisel Vargamäel käinud, siis 16. oktoobril suundusid Vargamäele 11.b ja 11.c klass. Oli tõesti meeliülendav kujutleda, et just selles ümbruses on poisist meheks sirgunud meie suurkirjanik Anton Hansen Tammsaare. Käisime läbi selle uskumatult pika teekonna, mille Krõõt koos raskete puuämbritega iga päev mitu korda läbima pidi, tutvusime nii pere- kui ka saunikumajaga, uurisime vanaaegseid talutööriistu.
Päeva tipphetkeks oli siiski teose 1. osast pärit stseenide etendamine 2- ja 3-liikmelistes rühmades. Samal ajal, kui 11.b etendas, otsis 11.c Tammsaare tsitaatidest puuduvaid sõnu – toimus nn kirjanduslik orienteerumismäng. Pärast vahetasime klassiti ülesanded. Nii mõnelgi avaldus uskumatu näitlejatalent, mis nii õpetajatel kui ka kaasõpilastel suu naerule venitas.
Enne ühislõunale suundumist saime veel igaüks hetke oma mõtetega olemise aega, et avaldada tänu esivanematele, kes selle raske aja üle on elanud.
Nüüd ootame põnevusega Tammsaare Kadrioru-kodu külastust.
Aitäh, õpetaja Anu!
Marilin Kallasse, 11.b
12.c klassi noored otsustasid klassijuhataja Anu Kušvidi eestvedamisel tähistada täisealiseks saamist õilsa teoga – nimelt käidi ühiselt verd loovutamas.
Doonorlus on ülim heategu inimkonnale, mida keegi meist teha saab.
Enne loovutusprotsessi saime põhjaliku kahetunnise loengu ning vastused kõikidele, ka kõige naiivsematele verd puudutavatele küsimustele.
Aitäh verekeskusele!
Kuna doonoritele on väga ranged hetkeseisu hindavad nõuded, siis kahjuks kõik meie klassist korraga verd annetada ei saanudki – kes oli alla 50-kilogrammine, kellel nohu, kes oli teinud kolme viimase kuu jooksul tätoveeringu. Kuid tee tulevikukäikudeks Ädala tänavale sai üheskoos sillutatud küll!
Kõik head ideed on väärt ju järgimist ning 12.c klass kutsubki kõiki täisealisi ja rohkem kui 50 kilogrammi kaaluvaid inimesi verd annetama – me kõik võime ka ise mõnel eluhetkel seda vajada.
HEATEGU TEEB ÕNNELIKUKS KA TEGIJAT ENNAST!
Liisa-Marie Lääne, 12.c
