Tag Archive for: kirjandus

9. klassid Carl Robert Jakobsoni muuseumis Kurgjal

/in

Kõik 9. klassid külastasid oktoobri lõpus Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi Kurgjal.

Kuna 9. klassi kirjandusõpikus hõlmab Carl Robert Jakobsoni tegevus ja tekstikatked tema loomingust lausa mitu lehekülge, siis otsustasime ka sel õppeaastal õpilased viia Kurgjale. On raske ülehinnata selle noorelt surnud (1841-1882) suurmehe teeneid meie rahva ees. Lisaks sellele, et tegemist oli sisuliselt esimese poliitikuga, kes oma ajalehe Sakala kaudu maarahva (loe:eestlaste) õiguste eest võitles, arendas ta meie koolikultuuri, kirjutas õpikuid – igaüks võib netiavarustest täpsemalt lugeda.

Kurgjal torkas aga kõige enam silma, et Jakobson õpetas meie rahva suurelt unistama ja selga sirgu lööma. Kuigi ta ise suri oma väikeses saunapugerikus, nagu meie rahvale tol ajal elamuks oli, laskis ta ehitada uhkete rõdudega ja torniga häärberi, mis sarnanes suisa mõisahoonetega. Jakobsoni unistuseks oli sinna majja ka õppeklassid rajada, kus õpetaks orjameelsusega kaasmaalastele ettevõtlikkust ja suurmajapidamist. Tore, et kuni tänase päevani püüab muuseum elus hoida oma kunagise elaniku põhimõtteid – nii on lautades uhked loomakarjad, põldudel valmib vili, vesiveskis käivad ringi veskikivid. Põhikooli lõpuklasside õpilased nautisid eriti kohtumist taluloomadega.

Lisaboonusena sattus samal ajal olema võimalus osaleda ka Maaeluministeeriumi korraldatud Eesti toidu haridusprogrammis. Kõik osalejad said loengu meie maal sajandeid käigus olnud söögikultuurist ning kirsiks tordil oli grupiti kaerahelbeküpsiste valmistamine. Enne ärasõitu said kõik kehastuda taluperedeks ning küll maitses hästi Kurgjal kasvanud juurviljadest valmistatud ühepajatoit, odrakarask ning omatehtud kaerahelbeküpsised! Aitäh korraldajatele!

Kuna meie koolis levib klassideülene tegevus, siis Kurgjal käidi kahe klassi kaupa. Üheskoos jagasid elamusi 9.c ja 9.b klass ja teisel reisil olid koos 9.a ja 6.c klass – nii kinnistub nn kooliperetunne ja õpetajatel on väljasõitudel aega jagada oma metoodilisi võtteid ning parimaid praktikaid.

Õpetaja Anu Kušvid

11. klassid Vargamäel

/in

Tänu meie Tammsaare-fännist kirjandusõpetajale Anu Kušvidile on meie koolis juba pikaajaline traditsioon, et 11. klassid külastavad Vargamäed – eestlaste jaoks lausa püha paika, kus elasid, toimetasid, unistasid ja pettusid meie ühe tüviteksti “Tõde ja õigus” tegelased.

Sel õppeaastal oli käiku ette võttes kõigil lisaks lugemiselamustele hinges ja südames veel ka Tanel Toomi suurepärane linateos, mida koos kooliperega kinos vaatamas käisime.

11. klassid Vargamäel

Kuna 11.a klass oli juba varasügisel Vargamäel käinud, siis 16. oktoobril suundusid Vargamäele 11.b ja 11.c klass. Oli tõesti meeliülendav kujutleda, et just selles ümbruses on poisist meheks sirgunud meie suurkirjanik Anton Hansen Tammsaare. Käisime läbi selle uskumatult pika teekonna, mille Krõõt koos raskete puuämbritega iga päev mitu korda läbima pidi, tutvusime nii pere- kui ka saunikumajaga, uurisime vanaaegseid talutööriistu.

Päeva tipphetkeks oli siiski teose 1. osast pärit stseenide etendamine 2- ja 3-liikmelistes rühmades. Samal ajal, kui 11.b etendas, otsis 11.c Tammsaare tsitaatidest puuduvaid sõnu – toimus nn kirjanduslik orienteerumismäng. Pärast vahetasime klassiti ülesanded. Nii mõnelgi avaldus uskumatu näitlejatalent, mis nii õpetajatel kui ka kaasõpilastel suu naerule venitas.

11. klassid Vargamäel

Enne ühislõunale suundumist saime veel igaüks hetke oma mõtetega olemise aega, et avaldada tänu esivanematele, kes selle raske aja üle on elanud.

Nüüd ootame põnevusega Tammsaare Kadrioru-kodu külastust.

Aitäh, õpetaja Anu!

Marilin Kallasse, 11.b

Tallinna ettelugemise võistlus „Heal meelel ja ilusal keelel“

/in

17. oktoobril toimus Eesti Lastekirjanduse Keskuses 4. klasside võistulugemise „Heal meelel ja ilusal keelel“ Tallinna voor.

Meie kooli esindas Kristofer-Robin Viirpalu 4.c klassist esitades loo “Isa oli pigis” Ilmar Tomuski raamatust “Kõrvalised isikud”.

Kiitus Kristofer-Robinile vahva jutu eest ja suur tänu ka juhendajale Külli Veermele!

võistulugemine 2019

4. klasside ettelugemise võistlus

/in

10. oktoobril toimus 4. klasside ettelugemise võistlus „Heal meelel ja ilusal keelel“.

Käesolev aasta on eesti keele aasta. Seetõttu saigi iga ettelugeja just endale meelepärase teksti ise välja valida ja selle heal meelel ja ilusal keelel ette lugeda.

Võistluse võitis Kristofer-Robin Viirpalu 4.c klassist, kes esitas katkendi Ilmar Tomuski raamatust “Kõrvalised isikud”.
Kristofer-Robin esindab meie kooli Tallinna linna võistlusvoorus 17. oktoobril Lastekirjanduse Keskuses.

Soovime talle edu ja hoiame pöialt!

Tubli esituse eest pälvisid tunnustust ka järgmised õpilased: Robin Krapp (4.c) ja Katerina Petrova (4.a).

Suur tänu ja edu edaspidiseks ka teistele julgetele osalejatele!

ettelugemisvõistlus

Saksakeelse lugemisvõistluse “Lesefüchse” võit

/in

Uus projektiaasta “Lesefüchse” on lõppenud ja vabariikliku finaali võitja selgunud: Liisbeth Pirn 12.a klassist.

Finaalist võttis sel aastal osa seitse õpilast kolmest koolist. Need seitse osavõtjat näitasid neljas voorus oma teadmisi raamatutest “Vierzehn” (“Neliteist”), “In einem fremden Wald” (“Võõras metsas”) , “Cache” (“Aare”) ja “Drohnenpilot” (“Droonipiloot”) (üle võetud viimasest projektiaastast).

Nad pidid muuhulgas midagi raamatute sisust jutustama, seda piltidega seostama, toetuskõne oma lemmikraamatule pidama, aga ka – ja see oli kõigi jaoks põnevaim osa – kriitiliselt raamatute üle diskuteerima. Pärast põnevat 100 minutit tegi žürii valiku, mis ei olnud lihtne, sest ettekannete kvaliteet oli väga kõrge.

Me soovime Liisbeth Pirnile rahvusvaheliseks “Lesefüchse” finaaliks sügisel Berliinis kõike head!

Kathrin Hofmann
tõlge: Margit Tammekänd

Lesefüchse 2019

Koolis on iga päev emakeelepäev

/in ,

15. märtsi Õpetajate Lehes ilmus õpetaja Anu Kušvidi artikkel emakeele ja kirjanduse teemadel.

“…väärtuskasvatus toimub suures osas just kirjandustundides: tekstide ja tervikteoste kaudu õpib laps, mis on õige, mis vale, mis on elus tähtsam, mis vähem tähtis, kuidas olla õilsam ja parem inimene.”

Loe artiklit siin: Koolis on iga päev emakeelepäev

Teine koht Mustamäe koolide jutuvõistlusel

/in

Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilased osalesid ka sel aastal Mustamäe koolide jutuvõistlusel, mille teema oli “Pilla-palla pillerkaar”. 

Vilde traditsioonilisest jutuvõistlusest võttis seekord osa 38 autorit.

Meie koolist osalesid: Maiken Meltsas 6.a, Anne-Marie Alalooga ja Kirke Arumäe 6.c, Grete Silem ja Laura Heleene Tirkkonen 11.a klassist.

Kirke lugu “Pingviinide paraad” saavutas nooremas vanuseastmes 2. koha. Palju õnne!

Õpilasi innustasid õpetajad Evely Kutsar, Helle Pikkor ja Ene Tõnnis.

Loe lisaks: Lõppes 17. Mustamäe koolide jutuvõistlus

jutuvõistlus

Foto: Arte Gümnaasium

Ühislugemine emakeelepäeval

/in

Suur tänu kogu kooliperele, kõikidele kirjandust väärtustavatele inimestele ja asutustele, kes tänasel emakeelepäeval meie aktsioonist #ühislugemine osa võtsid!

Lugemismõnusaid kaadreid püüdsid Mihkel ja Mardi 12.a klassist.

Kutsume kõiki emakeelepäeval ühinema aktsiooniga #ühislugemine

/in ,

#ühislugemine

Tallinna Saksa Gümnaasium kui kirjandust väärtustav kool kutsub kõiki emakeelepäeval, 14. märtsil ühinema aktsiooniga #ühislugemine.

  • 14. märtsi hommikul tööle või kooli minnes pista kotti üks ilukirjanduslik teos – kas juba pooleliolev või alles alustamist vajav.
  • Ajavahemikus 9.00-9.30 või 13.00-13.30 unusta oma argirutiin, võta sisse mugav asend ning andu lugemiselamusele.
    Kuna tegemist on emakeelepäevaga, siis igaüks võib lugeda just oma emakeeles.
  • Kui oled pool tundi koos tuhandete teistega lugenud, tee endast koos raamatuga foto ning postita Facebooki üritusele “Ühislugemine”  või mujal sotsiaalmeedias märkides juurde #ühislugemine

On üldteada fakt, et lugemine rikastab meie keelekasutust ja sõnavara, rääkimata maailmatajust. Albert Einstein on isegi öelnud, et kui ta poleks lugenud F. Dostojevski teost “Kuritöö ja karistus”, poleks ta olnud võimeline sõnastama oma relatiivsusteooriat.

Paslik on siinkohal meenutada, et ka meie kultusteose “Tõde ja õigus” loomise mõte tuli A.H. Tammsaarel pärast seda, kui oli Dostojevski teose eesti keelde tõlkinud – lugemine ajendab suurtele tegudele.

Lugedes on iga päev emakeelepäev!

#ühislugemine #kirjandustväärtustavkool #emakeelepäev

EV 101: Vaatame filmi “Tõde ja õigus”

/in ,

Meie kalli kodumaa 101. sünnipäeva eel, 22. veebruaril läheme kogu gümnaasiumiperega kinno vaatama suurfilmi “Tõde ja õigus”, mis baseerub A.H. Tammsaare epopöa 1. köitel.

Loomulikult näeme selles filmis kirjandusteose ekraniseeringut, kuid ära ei tohi unustada ka fakti, et ekraanil rullub meie ees lahti MEIE LUGU – kõikide eestlaste esivanemad elasid 19. sajandi viimasel veerandil just nii, nagu kinolinal näha ja teosest lugeda on. Kuigi Eestimaa on täis kauneid mõisahooneid ja nii mõnigi romantilise hingelaadiga neiu kujutleb enda esiema just sellistesse majadesse uhketes kleitides liuglema, siis tegelikkuses oli meie olme ja tööd-tegemised just sellised nagu Tammsaare kujutanud on.

Vargamäe 2019Seega läheme filmi “Tõde ja õigus” vaatama avatud meele ja südamega, sest oleme hingesilla kaudu ühenduses ka oma esivanematega. Meie empaatiavõime saab kindlasti uue mõõtme, kui elame kaasa legendaarsetele tegelastele. Andres ja Pearu, Krõõt ja Mari, Liisi ja Joosep ning teised, rääkimata loomadest.

11. ja 12. klasside õpilastel on muidugi äratundmisrõõmu rohkem, sest meie koolis on heaks tavaks käia pärast teose lugemist Vargamäel, kus siis autentsetes oludes romaanikatkendeid ka gruppides lavastatakse ning kirjanduslikku orienteerumismängu vabas õhus mängitakse.

“Tõde ja õigus” on nagu austav hümn eestlusele.

õpetaja Anu Kušvid