Tallinna Saksa Gümnaasiumi haridustehnoloog Erik Remma arutles Õpetajate Lehes ilmunud loos tehnoloogia kasutamise üle õppetöös meie kooli näitel.
Digitehnoloogia on tööriist, mis peab õppimist toetama, õpetajal peavad selleks olema teadmised ja sobiv mõtteviis.
Eelmisel õppeaastal pani tänane 9.b klassi õpilane Kirsi Meriste oma oskused proovile ja sai valmis suurepärase loovtöö “Tarvastu kottsukkade aineliste sukkade kudumine”.
Kevadel pälvis töö väga kõrge tunnustuse vabariigi õpilaste teadusfestivalil. Nüüd aga on jõudnud töö õpilaste teadusajakirja Akadeemiake erinumbrisse.
Südamega tehtud töö on saanud suurt tähelepanu väga kõrgel tasemel.
Töö täispikk versioon saab lugeda Akadeemiake erinumbris.
Õpetaja Vilja Konovalov
ERR teadusportaal Novaator tutvustas meie kooli värkse vilistlase Mark Anry Kriisa uurimistööd energiakriisi kajastamisest 2022. aasta suvekuudel nelja Euroopa Liidu liikmesriigi kaheksas meediaväljaandes.
Loe artiklit: Eesti ja Saksa meedia olid energiakriisi kajastamises Euroopas eesrinnas, ERR 17.10.2024
Töö täispikk versioon ilmus õpilaste teadusajakirja Akadeemiake erinumbris.
Mark Anry sai õpilaste teadusfestivalil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eriauhinna ning sõidab Šveitsi rahvusvahelisele talentide foorumile (ISTF) 2025 Eestit esindama.
Pere ja Kodu podkastis olid külas Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpetajad Kertu Pildre ja Triin Ots. TSG vilistlase Teelega vesteldes keskenduti esimesse klassi minekule ja erinevatele küsimustele, mis vanematel sellega seoses tekkida võivad.
Head kuulamist!
Kõik, mida sa tahaksid oma esimesse klassi mineva lapse klassiõpetajalt küsida, aga ei julge
Sel aastal esitleb Saksimaa end “Saksa Kevad” partnerina.
5. aprillil saabus Eestisse avamisele valitsuse ja meediadelegatsioon. Otsides uusi ideid ja näiteid edukast digiteerimisest, külastas Saksa Televisioon (MDR) Tallinna Saksa Gümnaasiumi.
eKool on koostöös mõttekojaga Praxis töötanud välja rakenduse Häirekell, mille eesmärk on pakkuda klassijuhatajale tuge õpilaste õpiprobleemide märkamisel ja neile reageerimisel.
Õpetajate Lehes kirjeldab meie kooli HEV koordinaator Pille Korsten, kuidas tema on eKooli Häirekella rakenduse õpilaste toetamiseks tööle pannud.
Loe artiklit siin:
Märkame last, keda ohustab koolist väljalangemine. Tanel Keres. Õpetajate Leht, 28.10.2022
23. septembril toimus Tallinna Saksa Gümnaasiumi aulas pidulik aktus, millega tähistasime oma saksakeelse osakonna 25. tegutsemisaastat.
“Õpetajate lehes” ilmus pidupäeva puhul õpetaja Anu Kušvidi artikkel.
25 aastat saksakeelset osakonda Õpetajate leht, 30.09.2022
PILDIGALERII: TSG saksakeelne osakond 25
Saksakeelse osakonna juubeliks valminud video:
Esmaspäeval, 7. märtsil pidas TSG koolipere ühise vaikuseminuti rahu ja Ukraina rahva vabaduse nimel ning kõikide selle sõja ohvrite mälestuseks.
Direktor Kaarel Rundu pöördus koolipere poole põhiliselt kahe murega – üks on soovitus olla allikakriitiline uudiste suhtes, mis Ukraina sündmusi kajastavad ning teise probleemina on oluline rääkida ka pingete võimalikust ülekandumisest rahvuse põhiselt.
VIDEOLUGU Koolidirektor Kaarel Rundu: Me ei saa kanda üle ühe režiimi tegusid oma klassikaaslastele, Pealinn 8.03.2022
Saksa saatkonnal on valminud video saksa keele õpetamisest ja õppimisest Eestis.
Saksa keel on endiselt Eestis õpetatavatest võõrkeeltest kolmandal kohal.
Sõna saab TSG ka 40. lennu saksakeelse osakonna abiturient Kadri-Ann Lainde.
Saksamaa Välismaise Koolihariduse Keskuse (ZfA) ajakiri „Begegnung. Deutsche Schulische Arbeit im Ausland“ leiab tähelepanu kogu maailmas. Viimase väljaande 62. leheküljel on muljetavaldav kirjutis Mari Saffrelt, kes lõpetas Tallinna Saksa Gümnaasiumi 2021.a suvel. Sellega sai ta õpilaskolumni võitjaks!
“Nachhaltigkeit – etwas, das auch nachher noch standhält” (lk 62)
Soovitame Teil soojalt seda artiklit lugeda, ja loodame, et Mari mõtted leiavad poliitikas ja ühiskonnas palju tähelepanu!
Millised kolm asja võtaksid kaasa üksikule saarele? Juba küsimuse juures tekib mõte, et siin peab olema mingi konks – välja arvatud muidugi see, et piirduda tuleb kolme asjaga. Nii see on. Täiendus: Mida võtaksid kaasa üksikule saarele, kui seal tuleb veeta kas 3 tundi, 3 päeva või 3 aastat?
Kolmeks tunniks piisaks mobiiltelefonist, ujumisasjadest ja päikesekreemist, kuna saarel viibimine ei ole eluohtlik, vaid sarnaneb pigem pakettreisile. Kolmeks või rohkemaks päevaks jääb sellest väheks. Ellujäämiseks on vaja kolme asja: soojust, vett ja kaitset tuule ja ilma eest. Seepärast oleks mõistlik kaasa võtta nuga, köis ja tulekivi. Kolme aasta puhul tuleks ellujäämiseks mõelda ka püsiva toiduallika peale. Sellepärast võiks köie näiteks kana vastu vahetada. Kana muneb mune ja need on valguallikateks. Pika aja peale ette mõtlemine ja ettenägelik ning jätkusuutlik tegutsemine on seega olulised. Kui aga laiendada saare mõõte planeedi omadele, käituvad kõik inimesed nii, nagu nad peaksid siin veetma ainult paar tundi. Ostetakse, mida süda soovib, ja visatakse mõne aja pärast jälle minema, kuna saadakse aru, et süda vist eksis seekord. Alatu reklaamitrikk. Ja seda tootjad tahavadki. Kuna rämpsu ostetakse, siis seda ka toodetakse.
Aga mis juhtuks, kui meile öeldakse, et peame saarele jääma paariks tunniks, aga meile ei tulda järele? Nüüd saaks eristada neid inimesi, kes valmistusid kolmeks päevaks, ja neid, kes kolmeks tunniks. Meie väikesel saarel rulluks tõenäoliselt lahti „Kärbeste jumalale“ sarnane stsenaarium. Ettenägelikel inimestel oleks teiste suhtes eelis. „Kärbeste jumalas“ on ka kaks leeri, kelle vahel puudub koostöö. Seejuures oleks nii lihtne: igaüks, kes meie saarele tuleb, võtab midagi kaasa ja koopereerub teistega ning ühiselt majandatakse ressurssidega. See kindlustaks selle, et pole vahet, kas me jääme saarele kolmeks päevaks või kolmeks aastaks.
COP-24 konverentsil Poolas 2018. aastal ütles Greta Thunberg: „ Kujutage ette, mida ma võiksime saavutada, kui me seda tõesti tahaksime.“ Või kui me globaalselt veel rohkem koostööd teeksime. Paljud riigid teevad juba suuri samme kliimaneutraalsuse suunas. Aga kahjuks on ikka veel riike, kes ütlevad: „Ma võin sellega raha teenida, sellepärast ma sellesse ei usu.“ See on just see lühinägelikkus, mida meil vaja pole.
Meie planeet ei koosne ainult ressurssidest, mida me saame rahaks teha. Meie planeet on meile elamiseks ja me ei tohi seda hävitada.
Mari Saffre, 18-aastane, Tallinna Saksa Gümnaasium, Eesti
Tõlge: Margit Tammekänd
