Minu praktilise uurimistöö teemaks on erinevate kunstitehnikate ja värvide mõju pildil väljendatavale emotsioonile.
Ma tahtsin teada, kuidas erinevad aspektid mõjutavad ühte kunstiteost mitte tehniliselt ja visuaalselt, vaid milliseid tundeid see inimestes tekitab, sest see on minu meelest üks tähtsamaid asju kujutava kunsti juures.
Töö käigus tegelesin ma esimest korda akrüülidega ja spreivärvidega. Nii suures formaadis töid pole ma varem ka harliku pliiatsiga ja akvarellidega teinud – seega oli see mulle üsna suur väljakutse.
Pildid on üles pandud esimese korruse pikas koridoris.
Ajaloonädala raames on esimese korruse pikas koridoris 2.-24. veebruaril avatud Rahvusarhiivi koostatud näitus “Kirju ühest sajandist”.
Näituse koostaja Astri Schönfelder ja kujundaja Gerli Raadik ütlesid näituse saatesõnaks nii:
Mäluasutustes on tallel lugematu hulk kirju, igaühel neist on oma lugu. 21. sajandil, kus mõttevahetus toimub suuresti elektrooniliste kanalite kaudu, on selle allikaliigi tulevik ähmane. „Varsti unustame üldse vist kirjutamise, ütleme üksteisele raadio-telefooniga, mis tarvis, ja kellelgi pole tarvis vaeva näha kord meie kirjavahetuste ning päevaraamatute väljaandmisega, sest neid ei ole,“ kirjutas Friedebert Tuglas Johannes Vares-Barbarusele juba 1926. aastal.
Stendinäitus põhineb riigiarhiivi isikufondides leiduvatel kirjadel, mida jälgides saab teha ringkäigu läbi Eesti 20. sajandi ajaloo. Riigimeeste ja diplomaatide kirjad riikluse algusaegadest märkega „isiklik ja salajane“ kannavad erinevat varjundit hilisemast ametlikust kirjavahetusest.
Lugemiseks-vaatamiseks on näited Miina Härma, Jaan Tõnissoni, Jaan Poska, Friedrich Akeli, Konstantin Pätsi ja teiste Eesti suurkujude kirjavahetusest. Kirjanduslugu kajastab Artur Adsoni, Marie Underi, Friedebert Tuglase, Johannes Semperi ja Johannes Vares-Barbaruse kirjavahetus.
Nõukogude aega iseloomustavad ühelt poolt „Siberikirjad“, teisalt punapropagandast pakatavad tervituskaardid. Kogu 20. sajandi Eesti ajalugu – riigi sünd ja hukk, Siber ja pagulus, Eesti NSV ja taasiseseisvumine – võetakse kokku Eliaserite perekonnafondi kirjavahetuse näitel.
Kultuuriloolise allikana on kirjade puhul tähtsad nii sisu kui ka vorm. Justkui tavalised argielu kirjeldused võivad tekitada tundepuhanguid ja viia suurte üldistusteni. Oma lugu on rääkida ka kirjapaberil ja kirjutusvahenditel – graafilised kirjapead ja ümbrike kujundus kajastavad ühiskonnakorda, paikkondlikku majanduslugu ja moevoole, nii propagandavõtteid kui ka vastumeelsusavaldusi.
Tulge uurima!!!
https://saksa.tln.edu.ee/wp-content/uploads/2017/02/rahvusarhiiv-naitus.jpg8981600TSGhttps://saksa.tln.edu.ee/wp-content/uploads/2016/01/TSG-logo-300x152.pngTSG2017-02-02 10:28:462017-02-02 10:30:31Ajaloonädal: näitus “Kirju ühest sajandist”
Ülemaailmsel loovusepäeval, 17. novembril avati Portugalis Setubali linnaraamatukogu galeriis Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilastööde näitus REMAKE kunstiajaloo maalide taaselustamisest.
Näituse avamisel oli galerii rahvast täis ning juba järgmistele gruppidele reserveeritud.
Suur tänu suursaadiku abikaasale Aili Rundule ja Lissaboni Saksa Kooli kunstiõpetajale Alicia Fusterile, kes aitasid näitust organiseerida, esitleda ja külastajatele tutvustada.
Kui siiani on õpilased teid õpetajate päevale mõeldes meeles pidanud läbi erinevate kunstistiilide portreed luues, siis tänane tähelepanu ülesnäitamine tuleb moe vallas. Igal päeval klassi ees seisva õpetaja üheks märgikeeleks on riietus. Millised on õpilastepoolsed soovitused?
Käesoleval näitusel võite näha 8. ja 9. klassi õpilaste nägemust hea stiilitundega õpetajast.
See on Tallinna Saksa Gümnaasiumi teistmoodi muusikafestival, mis toimus 1.-12. klasside muusikatundides ajavahemikul 19.09.-30.09.2016 ja oli pühendatud helilooja Arvo Pärdi tintinnabuli stiili 40. aastapäevale.
Festivali raames kuulasid õpilased 1977. a valminud teost „Fratres“ keel- ja löökpillidele ning joonistasid oma muljet, emotsiooni ja nägemust.
Näitus tähistab ühtlasi iga-aastast 1. oktoobril toimuvat rahvusvahelist muusikapäeva.
A. Pärdi tintinnabuli-muusikas on palju õhulisust, rohkelt pianissimot ja pause. Tegemist on Pärdi leiutatud kompositsioonitehnikaga, kus meloodia- ja harmooniahelid on omavahel väga ranges seoses ning kogu kompositsioon allub matemaatilisele loogikale.
Kõneldes oma uuest väljenduslaadist, peab Pärt väga oluliseks vaikuse kuulamist oma muusikas: “Enne kui keegi midagi ütleb, peaks ta võib-olla mitte midagi ütlema. Minu muusika on esile kerkinud peale seda, kui ma olen kaua vaikinud, vaikinud sõna otseses mõttes.”
Pärdi tintinnabuli-muusika on eriliselt sissepoole pööratud, enamasti aeglaselt kulgev, heli ja vaikuse piiri kuulatav, meditatiivne.
Samas on tintinnabuli ka muusikaliste vahenditega väljendatav eluhoiak, kus valitsevad tasakaal, taktitunne ja püüd olemuslike väärtuste poole.
Arvo Pärt ise on öelnud, et tema muusikat võib võrrelda valgusega, milles sisalduvad kõik värvid; ainult prisma võib neid värve üksteisest eraldada ja nähtavaks teha; selleks prismaks võiks olla kuulaja vaim.
https://saksa.tln.edu.ee/wp-content/uploads/2016/09/DSC_0002v.jpg10461200TSGhttps://saksa.tln.edu.ee/wp-content/uploads/2016/01/TSG-logo-300x152.pngTSG2016-09-30 16:01:452016-09-30 16:16:01“Näeme muusikat ja kuulame pilte”
15. juunil leidis aset kahe kooli, Tallinna Saksa Gümnaasiumi ja Lissaboni Saksa Kooli (Deutsche Schule Lissabon) koostööprojekt.
Lissaboni Saksa Koolis (DSL) avati Tallinna Saksa Gümnaasiumi (TSG) kunstinäitus, kus oli esindatud 32 õpilase tööd. Näituse idee seisnes kunstiajaloo kuulsate maalide taaslavastamises õpilaste poolt. Kohapeal oli näitust ja kooli tuvtustamas projekti eestvedaja, kunstiõpetaja Erik Joasaare.
Innustatuna projekti kõrgest tasemest on sarnane projekt DSL-s plaanis läbi viia järgmisel õppeaastal ning on saanud kooliperelt väga positiivse tagasiside.
Suur tänu Eesti suursaadiku abikaasale proua Aili Rundule kontaktide loomise ja organiseerimise eest, DSL-i kunstiõpetajatele Alicia Fusterile ja Tomaz Michels Silvale näituse ülespaneku ja õpilaste innustamise eest ning kooli direktorile Renate Matthiasele sooja vastuvõtu eest.
Raamatukogus on avatud näitus 5. klasside õpilaste joonistatud koomiksitest.
Töö teostamiseks said õpilased inspiratsiooni 23. veebruaril toimunud teoreetilisest vilistlastunnist, kus tutvustati koomiksite ajalugu, erinevaid formaate ning võimalusi.
Õpilaste endi välja mõeldud koomksitegelaste ja lugudega koomiksid valmisid kunstitundides kaheliikmeliste rühmatöödena.
klassid: 8.a, 10.a, 10.b, 11.b
juhendaja: Erik Joasaare, kunst
HUVITAVAD FAKTID
Õpilaste ülesanne oli infograafika loomine huvitavatest faktidest. Faktid pärinevad paljudest erinevatest eluvaldkondadest: bioloogiast, kunstist, keemiast, võõrkeeltest, matemaatikast, geograafiast, kirjandusest jne. Kuidas infot visuaalselt edastada oli iga õpilase enda otsustada ja lahendada. Kasutati käepäraseid kirjutusvahendeid – pliiatseid, pastakaid, markereid jne.
