Postitused

TSG hääletas!

Pühapäeval, 26. septembril toimusid Saksamaal parlamendivalimised, kuid TSG saksakeelene osakond andis oma hääled juba kolmapäeval, 22 septembril.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelne osakond osales (koos 4500 kooliga üle maailma) Liidupäeva noortevalimistel.

Kuidas valimised toimusid ja millist valitsust soovib TSG Saksamaale, saate vaadata siit:

 

Liidupäeva (Saksa parlamendi) noortevalimised 26. septembril 2021

Mõne nädala pärast valivad sakslased uue Liidupäeva. Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelne osakond osaleb (koos 4500 kooliga üle maailma) Liidupäeva noortevalimistel.

On privileeg elada demokraatlikus riigis, kus kõigil on võrdne õigus kaasa rääkida. Demokraatia tähendab vastutuse võtmist. Meie kooli üheks tähtsaks eesmärgiks on kasvatada õpilastest vastutustundlikud kodanikud.

22. septembril saavad meie õpilased valida:

  • Milline kandidaat saab esimese hääle?
  • Milline partei saab teise hääle ja peaks esindama minu huvisid?

Ajalootunnis valmistuvad klassid nendeks valimisteks:

  • Kuidas toimub valimine?
  • Millised on kandidaadid?
  • Millised programmid on parteidel?

Valimiste juhatamise võtab enda peale 10.a klass. Seda põnevat programmi koordineerib õpetaja Frankenschmidt koostöös meie praktikandi Leoni Frieseniga.

Ootame rõõmuga seda aktiivse demokraatia hetke!

MUNOT 20/21 – kõige rahvusvahelisem konverents seni

27. ja 28. mail sai kauaoodatud üheksas Model United Nations of Tallinn lõpuks toimuda.

TSG õpilaste poolt organiseeritav konverents oli tegelikult planeeritud novembrisse, aga tuli edasi lükata hilisemale ajale, lootuses, et konverents saab toimuda ilma COVID-piiranguteta. Kahjuks ei lubanud korraldused seda ka edasi lükatud kuupäevadel, mistõttu otsustas tiim konverentsi läbi viia lühendatud kujul ja veebis.

Konverentsi avasid konverentsi juht Mari Saffre, Peaassamblee president Ann Kaarde ja peasekretär Polina Žurjari-Ossipova (kõik 12.a klassist). Avatseremoonia ajal võtsid sõna välisminister ka Eva-Maria Liimets ja diplomaat Eesti alalises esinduses ÜRO juures Endrik Raun – mõlemad TSG vilistlased. Kooli poolt tervitasid osavõtjaid Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktor Kaarel Rundu ja saksakeelse osakonna juhataja Dr. Christian Ohler. Järgnevalt kõnelesid osavõtvate delegatsioonide juhid.

Veebiformaadil oli ka positiivseid külgi. Ühelt poolt võimaldas see osavõtjatel teistest maadest (näiteks Saksamaalt, Suurbritanniast või Pakistanist) Eesti konverentsist osa võtta. Selle tulemuseks oli kõige rahvusvahelisem MUNOT konverents, mis kunagi on toimunud.

Teiselt poolt saime kutsuda külalisesinejaid, kes ei tööta Tallinnas. Nii rikastasid selle konverentsi programmi Iisraeli suursaadik Hagit Ben-Yaakov (resideerib Helsingis) ja Kanada suursaadik Kevin Rex (resideerib Riias). Mõlemad tutvustasid huvitavalt oma diplomaatilist karjääri ja diskuteerisid delegatsioonidega aktuaalsete poliitiliste väljakutsete üle. Kokku olid sel aastal MUNOT-il esindatud 28 riiki ja neli komiteed.

Komiteed olid:

  • Committee IPreventing a Renewed Arms Race
  • Committee IIPreventing Bankruptcies of Small Businesses During an Economic Crisis
  • Committee IVEnsuring Election Integrity to Achieve Stability and Prevent Conflicts
  • Committee VIBuilding a Framework to Combat Exploitation of Developing Nations by Globally Influential Countries

Suur tänu Mustamäe linnaosa valitsusele ja Tallinna Haridusametile toetuse eest.

Tore on näha, et noori inimesi huvitab maailmas ja poliitikas toimuv ning nad ei karda kaasa rääkida ja aktuaalsetele probleemidele lahendusi otsida.

Tekst: Katriin Lepik 12.a, Alexander Voss
Tõlge: Margit Tammekänd


Õpilaskonverents Model United Nations of Tallinn, lühidalt MUNOT toimub inglise keeles ning annab õpilastele võimaluse arendada oma debateermisoskust ja inglise keelt ning saada uusi teadmisi erinevatest valdkondadest. Tegemist on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) simulatsiooniga, mille sarnast korraldatakse Eestis peale MUNOTi veel vaid Tartus.

„I invite you to become a diplomat“

Saksa osakonna õpilased vestlesid Saksamaa ja Prantsusmaa suursaadikutega poliitikast.

Elyseé lepingu aastapäeva puhul oli meie 10.a ja 11.a klassi ning Prantsuse Lütseumi õpilastel võimalus vestelda Saksamaa ja Prantsusmaa suursaadikutega proua Christiane Hohmanniga ja härra Eric Lamouroux´iga Prantsusmaa ja Saksamaa suhetest, Euroopast ja demokraatiast.

Väga kiiresti muutus vestlus konkreetseks: sotsiaalne olukord Baltikumis, infrastruktuuriprojektid, referendumite positiivsed ja negatiivsed küljed ning Venemaa-poliitika. Polnud peaaegu midagi, mille kohta ei küsitud või millest ei vesteldud sellel täielikult inglise keeles toimunud diskussioonil. Lõpus mindi isiklikumaks: Kuidas on olla diplomaat? Vähe kodumaad, see-eest palju reise ja iga päev uusi ning põnevaid väljakutseid ja: Iga riik on erinev! Seda kogeda ja elada on nende töö ilusaim aspekt: „I invite you to become a diplomat“, ütles Hohmann.

Tallinna Saksa Gümnaasium tänab südamest Saksa saatkonda toreda ürituse eest. Loodetavasti varsti jälle!

Anastasija Jevgrafova ja Roland Miitra, 11.a
(Tõlge: Margit Tammekänd, õpetaja)

Eriolukorra ajal toimus isemoodi MUN

Möödunud nädalavahetusel, 9.-10. mail, toimus online ÜRO simulatsioon EMUN, mida korraldasid noored Hollandist.
Osalesid huvilised igalt poolt maailmast ning ka Mari Saffre Tallinna Saksa Gümnaasiumist.

TSG õpilastele üpris tuntud väitlusformaat, ÜRO simulatsioon MUN (Model United Nations), on ka mujal maailmas väga populaarne. Seda eriti Hollandis, kus Haagi noored otsustasid ülemaailmse COVID-19 kriisi tõttu kodus istuvaid MUN-fänne rõõmustada online konverentsiga. Plaanitud oli töötada suhtlusplatvormil Discord, ent paljude osalejate tõttu olid serverid ülekoormatud ning liiguti edasi Google Meet‘i.

Osavõtjaid oli ligi 500 mitmest erinevast maailmajaost, korraldajad proovisid võimalikult sarnase ajavööndiga inimesi kokku panna. Kuigi on tavaks, et osalejatele ei määrata esindamiseks nende endi kodumaad, esindas Mari Saffre Eestit Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni komitees (International Labour Organization ehk ILO). Selles komitees oli lisaks Eestile noori ka Kreekast, Türgist, Küproselt, Kasahstanist ning Hollandist.

Komitee teemad olid kemikaalide vale kasutuse ennetamine keemiatööstuses ning tervise ja ohutuse kindlustamine metsandussektoris. Tänu delegaatide heale koostööle sujus resolutsioonide kirjutamine ning sellele järgnenud debatt väga hästi. Lõpuks oldi 3 tundi varem valmis ja ülejäänud aeg veedeti omavahel vesteldes.

EMUN oli väga meeldiv vaheldus praegusele digiõppele ning eriline, kuna sellest sai osa võtta kodust lahkumata. Oli natuke kahju, et ei saanud teisi kaasdelegaate näha ja neid selle võrra paremini tundma õppida. Sellegipoolest leidsin sealt uusi rahvusvahelisi sõpru.

Mari Saffre, 11.a klass

Mari Saffre

Tallinn Talks: 30 aastat Berliini müüri langemisest ja Balti kett

18.11.2019 õhtul kutsus Saksa suursaadik Christine Hohmann mõned Tallinna Saksa Gümnaasiumi (TSG) õpilased ja mõned teised huvilised külla, et Tallinn Talks formaadi raames ühe õhtu jooksul vaadelda Berliini müüri langemist ja Eesti laulvat revolutsiooni täiesti teisest, sündmuste tunnistaja vaatenurgast.

Sellel eesmärgil elasid üritusele kaasa kaks eestlast ja endist Euroopa Parlamendi saadikut ning kaks sakslast, samuti endine Euroopa Parlamendi saadik ja Berliini HMKW kõrgkooli professor. Nendeks külalisteks olid Marju Lauristin, Indrek Tarand, Gisela Kallenbach ja professor Roland Freytag. Kõigepealt rääkisid külalisesinejad “vestlussaate formaadis” oma nägemusest sündmuste kohta, aga ka rollist, mida nad seal ise mängisid, mõned põhjalikumalt, mõned vähem põhjalikumalt. Vestlust juhtis Saksa suursaadik.

Pärast seda toimus küsimustering, et publiku kõige pakilisematele küsimustele vastata. Pärast seda arutati nendel teemadel põhjalikult ja süvendatult suupistelaua ääres edasi. Prominentsed teemad arutelu ajal ei tõstatanud ainult küsimusi selle kohta, mis 1989. aastal tegelikult juhtus, vaid ka sündmuste mõju kohta meie tänapäeva elule. Räägiti ka tol ajal tehtud vigadest ja võrreldi tolleaegseid sündmusi tänapäeva protestidega nagu kliimakaitseliikumine “Fridays for Future”.

Huvitav oli, et enamus sündmuste tunnistajaid jutustasid, et nad ei saanud tookord päriselt aru, mis mõju nende tegevusel oli. Eesti endine Euroopa Liidu saadik Marju Lauristin väitis isegi, et tolleaegne Nõukogude Liit ei kujutanud endast midagi muud kui roostes masinat, millest protestijad veel vaid vabanema peavad. Indrek Tarand esindas siin teist seisukohta. Ta selgitas, et tookord valitses pinges meeleolu, ja et inimesed tundsid, et nad peavad Nõukogude Liidu kas kukutama või igaveseks “nende lõksu jääma”.

Ka mõlemal Saksa kõnelejal oli erinevaid asju rääkida: Nii rääkis Gisela Kallenbach Saksa kiriku tähtsusest Saksa vabadusliikumise ajal. Ta ütles, et kirik, eriti luterlik kirik, nautis nõukogude ajal mõningaid privileege, nagu näiteks vaba kogunemise õigus. Seda kasutasid rahulolematud kodanikud, kogunedes palju aastaid kirikutesse aruteludeks ja rahupalveteks, mis hiljem vabadusliikumiseks välja arenes. Professor Freytag selgitas, et vabaks saadi uskumatutele inimmassidele ja sõltumatule, aga siiski ühisele ja samaaegsele tegutsemisele paljudes erinevates kohtades. Üksikud protestid oleks jõuga maha surutud, nagu näiteks Tiananmeni platsil.

Kõik asjaosalised rõhutasid, et protestid on alati vaid esimene samm muutuste poole, pärast seda peab veel palju tööd tegema, et seda, mida protestidega saavutatud, ühiskonnas ja inimeste peades kinnistada. Sest ühiskondlikud harjumused ei muutu üleöö, vaid see on pikk ja piinarikas protsess. Kontrastiks sellele on Berliini müüri langemine, mis, nagu Freytag rõhutab, tõesti üleöö toimus ja oli pigem õnnetus kui plaanitud sündmus. Sest meedia ja inimesed olid sisse- ja väljasõiduseaduse leevendamist valesti tõlgendanud – nad arvasid, et see tähendab müüri langemist – ja rahvas tormas rõõmust ja elevusest piirile.

Arutati ka selle üle, kui palju võis see tormiline taasühinemine kaasa aidata lõhenemisele, mis praeguseni Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel tundub valitsevat. Silmas pidades eestlaste kasvavat hirmu Venemaa ees ja kliimaprobleeme, soovitasid kõnelejad Balti riikidel uuesti üksteisele läheneda, et peatada kasvav võõrandumine. Sest vaid üheskoos on Balti riigid tõeliselt tugevad.

Üldiselt oli õhtu väga informatiivne ja tähendusrikas, mitte ainult ajaloolises mõttes, vaid ka silmas pidades meie tänapäeva ühiskonda.

Hannah Dentz, 11.a

Fotod: Diana Unt

 

Välisminister Sven Mikser avas seitsmenda õpilaskonverentsi MUNOT

Välisminister Sven Mikser tervitas täna osalejaid välisministeeriumis toimunud MUNOT´i avatseremoonial.

MUNOT on iga-aastane õpilaste konverents, mis matkib ÜRO tegevust. Konverents toimub 10.-13. oktoobril, peakorraldaja on Tallinna Saksa Gümnaasium.

Loe lähemalt: Välisminister Mikser noortele: iga riik peab saama ÜROs kaasa rääkida

Pildid: flic.kr/s/aHsmjX6D6Q

Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet kohtus õpilastega

Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet kohtus täna 8.-10. klassi õpilastega.

Külaline tutvustas Euroopa Parlamendi institutsiooni toimimist ning tegevust.

Lisaks rääkis ta Euroopa kõige põletavamatest teemadest, millele on raske ühist lahendust leida: julgeolekuküsimused, suhted Ameerika Ühendriikidega ning noorte tööpuudus.

 

Välispoliitika seminar külas Postimehe välisuudiste toimetuses

Välispoliitika seminari novembrikuine õppekäik viis õpilased ja õpetaja Tuulika Sooväli-Rosina Eesti suurimasse ja vanimasse päevalehte Postimees.

Meid võõrustas Postimehe välisuudiste toimetuse juhataja Evelyn Kaldoja.

Evelyn Kaldoja tutvustas meile toimetust, näitas erinevaid ruume, kus Postimehe värske leht ja nädalavahetuse lisad sünnivad. Kell 17 õhtul käis Postimehe toimetuses kibe töö, et järgmise päeva leht saaks trükki minna. Meil oli au heita pilk peale juba järgmise päeva ajalehele. Ringkäigul õnnestus meil kohtuda ka Postimehe peatoimetaja Lauri Hussariga.

Evelyn Kaldoja rääkis meile väga huvitavalt välisuudise valikust, toimetuse töörutiinist, maailma raputanud sündmuste kajastamisest ja toimetuse tööga kaasnevatest naljakatest seikadest. Rõõmu tegi fakt, et Eesti väikesele rahvaarvule vaatamata on meie suurimas päevalehes naaberriikide lehedega võrrelduna enam ruumi pühendatud välisuudistele. Intelligentne lugeja hindab välisuudiseid!

Aitäh Evelyn Kaldojale ja Postimehele!

Postimehe toimetuses Postimehe toimetuses

Õpilaskonverents Model United Nations meil ja mujal

1.-4. novembril toimus Tallinna Saksa Gümnaasiumis järjekorras kuues õpilaskonverents Model of United Nations of Tallinn (MUNOT), mis on ÜRO simulatsioon.

Konverentsil osalejad peavad oma valitud riiki ja selle riigi vaateid esindama ja arutama tänasel päeval olulisi küsimusi, matkides samal ajal võimalikult tõetruult ÜRO tööd.

Konverentsi avatseremoonia toimus juba mitmendat aastat järjest Välisministeeriumis, kus sellel aastal esines välisminister Sven Mikser. Siis hakkas pihta töö komiteedes, kirjutati aktuaalsetel teemadel resolutsioone ja arutati koos teistega need läbi. Koolis olid veel külalisesinejateks Frank Flood, Iirimaa suursaadik Eestis ja Christoph Eichhorn, Saksamaa suursaadik Eestis. Viimasel päeval toimus peaassemblee, kus kõik komiteed kokku kogunesid ja resolutsioonide osas hääletasid.

MUNOTil õpitakse kõnesid pidama, erinevatel teemadel debateerima ja arendatakse ka oma keeleoskust, kuna konverents toimub inglise keeles. Konverents tekitab noortes huvi välispoliitika vastu ja annab võimaluse saada poliitilistel teemadel kogemusi. Samuti aitab konverents leida endale sarnaste huvidega inimesi.

MUNOT 2017. Kõneleb välisminister Sven Mikser

Novembri keskpaigas, 15. novembrist 19. novembrini toimus EGMUN, kus osales ja meie kooli esindus.

Espergærde Gymnasium Model United Nations projekt algas 2003. aastal ja on nüüdseks Taani suurim õpilaskonverents. Eestist osalesid sellel aastal 13 õpilast ja esindati Egiptust, Iirimaad ja Austraaliat.

Avatseremoonia toimus tänavu UN City’s, kus iga riigi saadikud pidasid kõne, seal hulgas ka üks meie kooli õpilastest. Samamoodi nagu MUNOTil, on ka Taani konverentsil kuus peamist komiteed, kuid sinna lisanduvad veel huvitavad komisjonid, näiteks naiste õiguste komisjon, ÜRO keskkonnaprogramm ja paljud teised. 11.a klassi õpilane Edward Toonela oli keskkonnaprogrammi main chair (eesistuja), Gert Gregor Källo julgeolekunõukogu main chair ja Jakob Tjurlik kriisikomisjoni deputy chair (eesistuja asetäitja). Ülejäänud neli päeva veedeti koolis komiteedes töötades ja viimasel päeval toimus aulas peaassamblee, kus otsustati, millised resolutsioonid läbi viia ja millised mitte.

Kokkuvõttes oli konverents kõigile väga positiivseks ja õpetlikuks kogemuseks. Õpiti palju uut maailma ja selles valitsevate probleemide kohta ning kuidas neid lahendada saaks. Veel meeldis TSG õpilastele see, et Taanis olles kasutati kodumajutuse võimalust. Nii saadi hea ettekujutus elust Taanist ja kultuuridevahelistest erinevustest. Samuti andis konverents palju mõtteainet selles osas, kuidas järgmisel aastal MUNOTi korraldada ja mida meie enda konverentsi juures paremini teha saaks.

Täname õpetaja Reeli Kaselaidi.

Laura Heleene Tirkkonen (10.a)