Postitused

Eriolukorra ajal toimus isemoodi MUN

Möödunud nädalavahetusel, 9.-10. mail, toimus online ÜRO simulatsioon EMUN, mida korraldasid noored Hollandist.
Osalesid huvilised igalt poolt maailmast ning ka Mari Saffre Tallinna Saksa Gümnaasiumist.

TSG õpilastele üpris tuntud väitlusformaat, ÜRO simulatsioon MUN (Model United Nations), on ka mujal maailmas väga populaarne. Seda eriti Hollandis, kus Haagi noored otsustasid ülemaailmse COVID-19 kriisi tõttu kodus istuvaid MUN-fänne rõõmustada online konverentsiga. Plaanitud oli töötada suhtlusplatvormil Discord, ent paljude osalejate tõttu olid serverid ülekoormatud ning liiguti edasi Google Meet‘i.

Osavõtjaid oli ligi 500 mitmest erinevast maailmajaost, korraldajad proovisid võimalikult sarnase ajavööndiga inimesi kokku panna. Kuigi on tavaks, et osalejatele ei määrata esindamiseks nende endi kodumaad, esindas Mari Saffre Eestit Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni komitees (International Labour Organization ehk ILO). Selles komitees oli lisaks Eestile noori ka Kreekast, Türgist, Küproselt, Kasahstanist ning Hollandist.

Komitee teemad olid kemikaalide vale kasutuse ennetamine keemiatööstuses ning tervise ja ohutuse kindlustamine metsandussektoris. Tänu delegaatide heale koostööle sujus resolutsioonide kirjutamine ning sellele järgnenud debatt väga hästi. Lõpuks oldi 3 tundi varem valmis ja ülejäänud aeg veedeti omavahel vesteldes.

EMUN oli väga meeldiv vaheldus praegusele digiõppele ning eriline, kuna sellest sai osa võtta kodust lahkumata. Oli natuke kahju, et ei saanud teisi kaasdelegaate näha ja neid selle võrra paremini tundma õppida. Sellegipoolest leidsin sealt uusi rahvusvahelisi sõpru.

Mari Saffre, 11.a klass

Mari Saffre

Tallinn Talks: 30 aastat Berliini müüri langemisest ja Balti kett

18.11.2019 õhtul kutsus Saksa suursaadik Christine Hohmann mõned Tallinna Saksa Gümnaasiumi (TSG) õpilased ja mõned teised huvilised külla, et Tallinn Talks formaadi raames ühe õhtu jooksul vaadelda Berliini müüri langemist ja Eesti laulvat revolutsiooni täiesti teisest, sündmuste tunnistaja vaatenurgast.

Sellel eesmärgil elasid üritusele kaasa kaks eestlast ja endist Euroopa Parlamendi saadikut ning kaks sakslast, samuti endine Euroopa Parlamendi saadik ja Berliini HMKW kõrgkooli professor. Nendeks külalisteks olid Marju Lauristin, Indrek Tarand, Gisela Kallenbach ja professor Roland Freytag. Kõigepealt rääkisid külalisesinejad “vestlussaate formaadis” oma nägemusest sündmuste kohta, aga ka rollist, mida nad seal ise mängisid, mõned põhjalikumalt, mõned vähem põhjalikumalt. Vestlust juhtis Saksa suursaadik.

Pärast seda toimus küsimustering, et publiku kõige pakilisematele küsimustele vastata. Pärast seda arutati nendel teemadel põhjalikult ja süvendatult suupistelaua ääres edasi. Prominentsed teemad arutelu ajal ei tõstatanud ainult küsimusi selle kohta, mis 1989. aastal tegelikult juhtus, vaid ka sündmuste mõju kohta meie tänapäeva elule. Räägiti ka tol ajal tehtud vigadest ja võrreldi tolleaegseid sündmusi tänapäeva protestidega nagu kliimakaitseliikumine “Fridays for Future”.

Huvitav oli, et enamus sündmuste tunnistajaid jutustasid, et nad ei saanud tookord päriselt aru, mis mõju nende tegevusel oli. Eesti endine Euroopa Liidu saadik Marju Lauristin väitis isegi, et tolleaegne Nõukogude Liit ei kujutanud endast midagi muud kui roostes masinat, millest protestijad veel vaid vabanema peavad. Indrek Tarand esindas siin teist seisukohta. Ta selgitas, et tookord valitses pinges meeleolu, ja et inimesed tundsid, et nad peavad Nõukogude Liidu kas kukutama või igaveseks “nende lõksu jääma”.

Ka mõlemal Saksa kõnelejal oli erinevaid asju rääkida: Nii rääkis Gisela Kallenbach Saksa kiriku tähtsusest Saksa vabadusliikumise ajal. Ta ütles, et kirik, eriti luterlik kirik, nautis nõukogude ajal mõningaid privileege, nagu näiteks vaba kogunemise õigus. Seda kasutasid rahulolematud kodanikud, kogunedes palju aastaid kirikutesse aruteludeks ja rahupalveteks, mis hiljem vabadusliikumiseks välja arenes. Professor Freytag selgitas, et vabaks saadi uskumatutele inimmassidele ja sõltumatule, aga siiski ühisele ja samaaegsele tegutsemisele paljudes erinevates kohtades. Üksikud protestid oleks jõuga maha surutud, nagu näiteks Tiananmeni platsil.

Kõik asjaosalised rõhutasid, et protestid on alati vaid esimene samm muutuste poole, pärast seda peab veel palju tööd tegema, et seda, mida protestidega saavutatud, ühiskonnas ja inimeste peades kinnistada. Sest ühiskondlikud harjumused ei muutu üleöö, vaid see on pikk ja piinarikas protsess. Kontrastiks sellele on Berliini müüri langemine, mis, nagu Freytag rõhutab, tõesti üleöö toimus ja oli pigem õnnetus kui plaanitud sündmus. Sest meedia ja inimesed olid sisse- ja väljasõiduseaduse leevendamist valesti tõlgendanud – nad arvasid, et see tähendab müüri langemist – ja rahvas tormas rõõmust ja elevusest piirile.

Arutati ka selle üle, kui palju võis see tormiline taasühinemine kaasa aidata lõhenemisele, mis praeguseni Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel tundub valitsevat. Silmas pidades eestlaste kasvavat hirmu Venemaa ees ja kliimaprobleeme, soovitasid kõnelejad Balti riikidel uuesti üksteisele läheneda, et peatada kasvav võõrandumine. Sest vaid üheskoos on Balti riigid tõeliselt tugevad.

Üldiselt oli õhtu väga informatiivne ja tähendusrikas, mitte ainult ajaloolises mõttes, vaid ka silmas pidades meie tänapäeva ühiskonda.

Hannah Dentz, 11.a

Fotod: Diana Unt

 

Välisminister Sven Mikser avas seitsmenda õpilaskonverentsi MUNOT

Välisminister Sven Mikser tervitas täna osalejaid välisministeeriumis toimunud MUNOT´i avatseremoonial.

MUNOT on iga-aastane õpilaste konverents, mis matkib ÜRO tegevust. Konverents toimub 10.-13. oktoobril, peakorraldaja on Tallinna Saksa Gümnaasium.

Loe lähemalt: Välisminister Mikser noortele: iga riik peab saama ÜROs kaasa rääkida

Pildid: flic.kr/s/aHsmjX6D6Q

Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet kohtus õpilastega

Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet kohtus täna 8.-10. klassi õpilastega.

Külaline tutvustas Euroopa Parlamendi institutsiooni toimimist ning tegevust.

Lisaks rääkis ta Euroopa kõige põletavamatest teemadest, millele on raske ühist lahendust leida: julgeolekuküsimused, suhted Ameerika Ühendriikidega ning noorte tööpuudus.

 

Välispoliitika seminar külas Postimehe välisuudiste toimetuses

Välispoliitika seminari novembrikuine õppekäik viis õpilased ja õpetaja Tuulika Sooväli-Rosina Eesti suurimasse ja vanimasse päevalehte Postimees.

Meid võõrustas Postimehe välisuudiste toimetuse juhataja Evelyn Kaldoja.

Evelyn Kaldoja tutvustas meile toimetust, näitas erinevaid ruume, kus Postimehe värske leht ja nädalavahetuse lisad sünnivad. Kell 17 õhtul käis Postimehe toimetuses kibe töö, et järgmise päeva leht saaks trükki minna. Meil oli au heita pilk peale juba järgmise päeva ajalehele. Ringkäigul õnnestus meil kohtuda ka Postimehe peatoimetaja Lauri Hussariga.

Evelyn Kaldoja rääkis meile väga huvitavalt välisuudise valikust, toimetuse töörutiinist, maailma raputanud sündmuste kajastamisest ja toimetuse tööga kaasnevatest naljakatest seikadest. Rõõmu tegi fakt, et Eesti väikesele rahvaarvule vaatamata on meie suurimas päevalehes naaberriikide lehedega võrrelduna enam ruumi pühendatud välisuudistele. Intelligentne lugeja hindab välisuudiseid!

Aitäh Evelyn Kaldojale ja Postimehele!

Postimehe toimetuses Postimehe toimetuses

Õpilaskonverents Model United Nations meil ja mujal

1.-4. novembril toimus Tallinna Saksa Gümnaasiumis järjekorras kuues õpilaskonverents Model of United Nations of Tallinn (MUNOT), mis on ÜRO simulatsioon.

Konverentsil osalejad peavad oma valitud riiki ja selle riigi vaateid esindama ja arutama tänasel päeval olulisi küsimusi, matkides samal ajal võimalikult tõetruult ÜRO tööd.

Konverentsi avatseremoonia toimus juba mitmendat aastat järjest Välisministeeriumis, kus sellel aastal esines välisminister Sven Mikser. Siis hakkas pihta töö komiteedes, kirjutati aktuaalsetel teemadel resolutsioone ja arutati koos teistega need läbi. Koolis olid veel külalisesinejateks Frank Flood, Iirimaa suursaadik Eestis ja Christoph Eichhorn, Saksamaa suursaadik Eestis. Viimasel päeval toimus peaassemblee, kus kõik komiteed kokku kogunesid ja resolutsioonide osas hääletasid.

MUNOTil õpitakse kõnesid pidama, erinevatel teemadel debateerima ja arendatakse ka oma keeleoskust, kuna konverents toimub inglise keeles. Konverents tekitab noortes huvi välispoliitika vastu ja annab võimaluse saada poliitilistel teemadel kogemusi. Samuti aitab konverents leida endale sarnaste huvidega inimesi.

MUNOT 2017. Kõneleb välisminister Sven Mikser

Novembri keskpaigas, 15. novembrist 19. novembrini toimus EGMUN, kus osales ja meie kooli esindus.

Espergærde Gymnasium Model United Nations projekt algas 2003. aastal ja on nüüdseks Taani suurim õpilaskonverents. Eestist osalesid sellel aastal 13 õpilast ja esindati Egiptust, Iirimaad ja Austraaliat.

Avatseremoonia toimus tänavu UN City’s, kus iga riigi saadikud pidasid kõne, seal hulgas ka üks meie kooli õpilastest. Samamoodi nagu MUNOTil, on ka Taani konverentsil kuus peamist komiteed, kuid sinna lisanduvad veel huvitavad komisjonid, näiteks naiste õiguste komisjon, ÜRO keskkonnaprogramm ja paljud teised. 11.a klassi õpilane Edward Toonela oli keskkonnaprogrammi main chair (eesistuja), Gert Gregor Källo julgeolekunõukogu main chair ja Jakob Tjurlik kriisikomisjoni deputy chair (eesistuja asetäitja). Ülejäänud neli päeva veedeti koolis komiteedes töötades ja viimasel päeval toimus aulas peaassamblee, kus otsustati, millised resolutsioonid läbi viia ja millised mitte.

Kokkuvõttes oli konverents kõigile väga positiivseks ja õpetlikuks kogemuseks. Õpiti palju uut maailma ja selles valitsevate probleemide kohta ning kuidas neid lahendada saaks. Veel meeldis TSG õpilastele see, et Taanis olles kasutati kodumajutuse võimalust. Nii saadi hea ettekujutus elust Taanist ja kultuuridevahelistest erinevustest. Samuti andis konverents palju mõtteainet selles osas, kuidas järgmisel aastal MUNOTi korraldada ja mida meie enda konverentsi juures paremini teha saaks.

Täname õpetaja Reeli Kaselaidi.

Laura Heleene Tirkkonen (10.a)

Välispoliitika seminar külastas Euroopa Komisjoni esindust

Välispoliitka seminari oktoobrikuine kohtumine leidis aset Euroopa Komisjoni Tallinna esinduses.

Seal võttis meid vastu EL-i Komisjoni esinduse majandusnõunik pr. Katrin Höövelson.

Pr. Höövelson tutvustas meile Euroopa Komisjoni esinduse tööd, Eesti Euroopa Nõukogu eesistumisega seotud ülesandeid, nende lahendamise keerulisi, huvitavaid, aga ka seikluslikke külgi. Lõpetuseks lahendasime viktoriini küsimusi Euroopa Liidu kolme tähtsama institusiooni kohta ja arutlesime Euroopa Liidu tuleviku üle.

Oli huvitav ja inspireeriv kohtumine!

Aitäh pr. Katrin Höövelsonile ja õp.Tuulika Sooväli-Rosinale!

välispoliitika seminar välispoliitika seminar

Kol-ltn Lauri Einre külas välispoliitikaringis

Kevadise viimase välispoliitika seminari kohtumise külaline oli lastekirurg ja diplomaat kol-ltn Lauri Einre.

Kohtumise teema oli kaitseatašee ülesanded ja väljakutsed riigi välispoliitika elluviijana erinevates riikides ja kultuurikeskkondades.

Kol-ltn Einre rääkis Eesti kaitseatašaadi ajaloost Suurbrittannias, oma saavutustest ja huvitavatest kogemustest saareriigis. Kuulsime põnevaid lugusid rikkaliku pildimaterjaliga nii kodu kui välismaalt!

Aitäh kol-ltn Einrele TSG välispoliitikaringi külla tulemast!

Kol-ltn Lauri Einre külas välispoliitikaringis Kol-ltn Lauri Einre külas välispoliitikaringis

TSG vilistlase külalistundides kõneldi Euroopa Liidu teemadel

Euroopa nädala raames andis 11.b ja 10.a klassile külalistunde TSG 30. lennu vilistlane Maria Helen Känd.

2011. aastal meie kooli lõpetanud mitmekülgselt andekas neiu, kes täna töötab Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ettevalmistavas tiimis, lummas õpilasi oma sisutiheda ja emotsionaalse esitusega.

Huvitavate interaktiivsete klippide abil sai palju selgemaks, missugune vastutus ja samas ka võimalus on Eestile sel suvel algav eesistumine. See ei ole ainult poliitikute kohtumine, vaid vastutus on kõigil meil, sest kuvandi, mille maailmale läbi välisajakirjanike silmade saadame, kujundame igapäevaselt mööda oma kodulinna ja -maad liikudes ning käitudes.

Tore, et noored said läbi spetsiaalsete rakenduste ka oma arvamust avaldada ja seda ning tekkinud statistikaid ka reaalajas smarttahvlilt jälgida. Kohe oli olemas ka tõestus, et Eesti on IT vallas Euroopa riikide esirinnas.

Samuti jagas Maria selgitusi euroopalike väärtuste kohta, vürtsitades oma juttu eluliste näidetega. Lühikeseks jäänud kohtumise ajal saime selgemaks ka Euroopa institutsioonide toimimismehhanismid.

Ootame järgmisi huvitavaid kohtumisi!

Õpetaja Anu Kušvid

Külalistunde andis meie vilistlane Maria Helen Känd.

Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet esines TSG õpilastele

TSG õpilastel oli täna võimalus kohtuda Euroopa Parlamendi liikme Urmas Paetiga.

Hr Paet kõneles Euroopa Liidu ees seisvatest aktuaalsestest probleemidest. Poliitik tõi välja EL plussid – “ühtsuses peitub jõud” ning vastas küsimustele. Ühe õpilase küsimusele, kuidas tema – TSG õpilane – saaks neid teemasid mõjutada, vastas hr Paet: “Oluline on küsida miks-küsimusi, mitte kas-küsimusi.”