roheline kool – Lehekülg 3 – Tallinna Saksa Gümnaasium

Katuseaia idee

2. märts 2020/- kunstiained, roheline kool

4. korrusel on üles pandud 11.b klassi õpilase Adeele Lepiku praktilise töö tulemus – Tallinna Saksa Gümnaasiumi katuseaia ideekavand.

Visanditel ja visualisatsioonidel on toodud ära erinevad ideed, kuhu suunas mõte liikus ja millisena sai vormistatud lõplik plaanilahendus. Kooli jaoks on Adeele töö vägagi aktuaalne ja vajalik, kuna kevadel on plaanis alustada katuseaia rajamisega.

Kohapeal on olemas ka külalisteraamat, kuhu saab anda tagasisidet Adeele tööle ning lisada ka omapoolseid mõtteid ja joonistusi.

Praktilist tööd juhendas Erik Joasaare.

Matkaringi teine matk Rabivere maastikukaitsealal

6. veebruar 2020/- loodus- ja reaalained, roheline kool

Loodushoiu- ja matkaringi valikaine raames käisid õpilased laupäeval, 1. veebruaril kursuse teisel matkal Kohila lähedal Rabivere maastikukaitsealal.

Läbiti umbes 14,7 kilomeetrit ning matka teekonda kohandati päeva jooksul muutliku ilma tõttu. Teel nähti mitmeid erinevaid inimtekkelisi ja looduslikke maastikke.

Umbes pool maast liiguti mööda RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi tähistatud matkateed ning ülejäänud ajast mööda väikseid kruusa- ja asfaltteid. Maastikest nähti teel põllumaid, ulatuslikku turbakaevandust, mitmekesist metsakooslust ja rabaäärt. Lisaks otsiti üles Urge kuristik, kus avaldus põnev karstinähtus – nimelt lõpetas Redu oja seal maa peal voolamise ning kadus maa alla, et umbes kahe kilomeetri pärast uuesti allikatena maa peale tulla ning Keila jõkke suubuda.

Matka alguses meenutas ilm sajuta sügisilma, kuid poole peal hakkas vihma sadama, mis muutus lörtsiks ja mis seejärel lõpuks muutus lumeks. Seetõttu otsustati esialgse planeeritud sihtkoha, Lohu rongipeatuse, asemel pöörduda tagasi Kohilasse, kust väljus rohkem ronge. Nii et nähti nii vihma, lörtsi kui ka lund ja saadi selle kaudu väärt matkakogemus!

Matkaringi juhendaja Jürgen Karvak

Fotod: Kerly Kallas, Sofi Munner ja Jürgen Karvak

PILDIGALERII: Loodushoiu- ja matkaringi matk Rabivere maastikukaitsealal 1. veebruaril

Külalisõpetaja abiturientide ühiskonnaõpetuse tunnis

24. jaanuar 2020/- humanitaarained, roheline kool

Sel nädalal käis 12. klassidele ühiskonnaõpetuse tundi andmas EL Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets.

Juttu tuli Euroopa rohelisest pöördes ning sellest, kas ja mida oleme valmis ise keskkonnahoiuks tegema.

Meie igal juhul oleme!

Õpetaja Ulla Herkel

Auhinnad Eesti Looduse fotovõistluselt

4. detsember 2019/- roheline kool

Eesti Looduse fotovõistlus on Eesti üks suuremaid loodusfotode konkursse.

Meie kooli 4.a klassi õpilane Grete Johanna Korb võitis taas noorte vanuseklassis 3 auhinda: kodulooma foto, parim veetaime foto, elurikkus (KKM) .

Õnnitleme!

Eesti Looduse 2019. aasta fotovõistluse parimate album

Kodulooma foto – Grete Johanna Korb

Taimefotode peaauhind – Grete Johanna Korb

Elurikkus (KKM) – Grete Johanna Korb

Loodushoiu- ja matkaringi matk Keila-Joale

8. november 2019/- loodus- ja reaalained, roheline kool

Pühapäeval, 3. novembril käisid loodushoiu- ja matkaringi valikaine õpilased esimesel matkal Türisalu maastikukaitsealal Keila-Joa läheduses.

Peamiseks eesmärgiks oli jälgida Keila jõkke kudema tulevaid suuri lõhesid ja meriforelle, kuid kahjuks ei õnnestunud neid kõrge veeseisu tõttu märgata. Üks õpilane nägi siiski tõenäoliselt vilksamisi vetemöllus meriforelli. Lõhe ja meriforell rändavad igal sügisel merest kiirevoolulistesse kruusase põhjaga jõgedesse ja ojadesse kudema, misjärel kevadel kooruvad vastsed, kellest arenevad lõhe ja forelli noorkalad elavad umbes 1–2 aastat jõgedes kärestikel ning rändavad seejärel merre toituma, et mõne aasta pärast jõkke kudema tulla.

Osades jõgedes takistavad kalade rännet paisud ja röövpüüdjad, mistõttu saavad nad piiratud alal kudeda või ei saa üldse. Keila jõgi on üks kolmest Eesti lõhejõest, kuhu kasvandustest lõhet ei asustata ning on säilinud looduslik lõhepopulatsioon. Jõelõik Keila-Joast mereni on lõhele ideaalne ning seal on noorkalade arvukus üks Eesti suurimaid.

Kalade vaatamine polnud aga meie ainuke eesmärk, valikaine raames avastame erinevaid Eestimaa paikasid ja maastikutüüpe ning tutvume matkamisega kui ühe kasuliku võimalusega väljas aktiivselt liikuda ning argitoimetustele vaheldust pakkuda. Ja see eesmärk sai täidetud – kergele uduvihmale vaatamata matkasime rahulikult umbes 4,6 km ning päev oli põnev ja lõbus.

Käisime veel metsas ning mere kaldal, Lohusalu lahe ääres, ja avastasime Türisalu oja ning juga. Harjutasime ka kaardilugemist Eesti põhikaardi abil ning kompassiga asimuudi määramist. Õpilased said väga hästi hakkama!

Matkahuvilistest õpilased olid samuti päevaga rahul ning jagasid oma muljeid:

Kerly: “Mulle väga meeldis meie matk Keila-Joale. Õppisin palju uut nii kalade, fotograafia kui ka kaardilugemise ja kompassi kasutamise kohta. Sai ka palju nalja ja ilusaid mälestusi ning ootan juba uut matka.”

Hanna: “Matk oli väga tore. Värske õhk ja hea seltskond tegid tuju veel paremaks. Õppisime kasutama kompassi ja saime palju pildistada. Kindlasti ootan juba järgmist matka.”

Fotode autorid: Kerly Kallas, Hanna Vaalu, Hanna Roosik, Kelly Kallas ja Jürgen Karvak.

PILDIGALERII: Loodushoiu- ja matkaringi matk Keila-Joale 3. novembril

Õuesõppetund “Kuumasaared”

7. juuni 2019/- loodus- ja reaalained, roheline kool, TSGdigi

6.a klass tegi 6. juunil loodusõpetuse tunni raames läbi kodanikuteaduse eksperimendi “Kuumasaared”.

Rühmatööna teostati mõõtmised Globisens Enviro Lab andmekogujaga ja pinnatemperatuuri sensoriga erinevatel pindadel, nii päikese käes kui ka varjus. Tulemused kanti töölehele, pärast mõõtmisi toimus arutelu ja kokkuvõtete tegemine.

Eksperimendi kohta saab lähemalt lugeda SIIT.

õpetaja Mihkel Kuusksalu

Vaata ka: TSG osaleb Kodanikuteaduste kompetentsikeskuse rajamisel

PILDIGALERII: 6.a klassi õuesõppetund: kodanikuteaduse eksperiment “Kuumasaared”

Loodushoiu ja keskkonnakaitse kursus lõpetas õppeaasta matkates

6. juuni 2019/- loodus- ja reaalained, roheline kool

3.–4. juunil toimus loodushoiu ja keskkonnakaitse kursuse lõpumatk Kõrvemaa maastikukaitsealal.

Matk algas Aegviidust ja liiguti mööda väikseid kruusa- ja metsateid, metsasihte, üle väikse raba ja metsas. Jõe ääres käidi haruldases ürgse välimusega Jänijõe uhtlammimetsas – tegu on iga-aastaselt üleujutatava jõeäärse metsaga, kus kasvab koos palju erinevaid puu-, põõsa- ja teisi taimeliike, ürgset välimust lisavad kõrged sõnajalad ja humala väädid. Tee peal nähti metskitse, jänest, kullilisi, erinevaid putukaid, kalu ja teisi loomi, haruldasi ja tavalisi taimi ning erinevaid elupaikasid.

Matka tegi raskeks tohutu sääskede hulk, kelle tõttu tuli pidevalt liikuda või pikkade varrukatega riideid kanda. Ööbiti metsas Tarvasjõe lähedal ning maitsev matkatoit kokati ühiselt lõkkel. Matk lõppes Vetlas, kust suunduti bussiga tagasi koju.

Matkamisel võib olla mitmeid eesmärke ja mõtteid: esiteks annab see loodusetunnetust ja kogemust, kuidas looduslikud protsessid toimuvad, ning seetõttu on looduse tundmaõppimise läbi suurem tõenäosus, et käitutakse ka igapäevases elus keskkonna suhtes jätkusuutlikumalt. Teiseks on matkamine suurepärane vaheldus argirutiinile ja õpetab hindama kohati tänapäeval iseenesest mõistetavat üsnagi mugavat elustiili.

Pildistasid: Mari Järve (10.c) ja Jürgen Karvak (õpetaja)

PILDIGALERII: Loodushoiu ja keskkonnakaitse kursuse lõpumatk Kõrvemaale

Loodushoiu ja keskkonnakaitse kursuse õpilased osalesid nurmenukutalgutel

7. mai 2019/- loodus- ja reaalained, roheline kool

6. mail käisid loodushoiu ja keskkonnakaitse kursuse õpilased Teeme Ära, Eestimaa Looduse Fondi ja Tartu Ülikooli koostöös korraldatud kodanikuteaduse projekti raames nurmenukutalgutel.

Oma kursusega käidi nurmenukke loendamas Harkus ühel ilusal niidul, kus oli sadades nurmenukke. Loendati 110 taime, millest 67 olid S- tüüpi ja 43 L- tüüpi õiega.

Harilikul nurmenukul (Primula veris) esineb erikaelsus ehk tal on L- ja S- tüüpi õied. L (long)- tüübi puhul on õies emakakael pikk ja S (short)- tüübi puhul lühike ja seejuures paistavad õie sisse vaadates hoopis pikemad tolmukad. Erikaelsus on oluline seepärast, et sama lille õied üksteist ise ei viljastaks (ühe taime kõik õied on sama tüüpi). See omakorda tagab, et säiliks geneetiline mitmekesisus ühe ala nurmenukkude hulgas ja mitmekesisus on vajalik, et populatsioon oleks elujõuline ning seega keskkonnamuutustele vastupidav.

Rohkem infot nurmenukutalgute kohta siit: https://nurmenukk.ee/nurmenukust

PILDIGALERII: Loodushoiu ja keskkonnakaitse kursuse õpilased nurmenukuvaatlusel

TSG osaleb Kodanikuteaduste kompetentsikeskuse rajamisel

11. märts 2019/- uudised

Tallinna Saksa Gümnaasium koos teiste partneritega (Pelgulinna Gümnaasium, Laagna Gümnaasium ja Tallinna Kunstigümnaasium) alustas tegevust Kodanikuteaduste kompetentsikeskuse rajamisel.

7. märtsil toimus Pelgulinna Gümnaasiumis esimene Globisens laborite koolitus, mille viis läbi Mari-Liis Peets Insplay’st.

Eesmärgiks on tuua sensortehnoloogia õpilastele kasutusse ainetundidesse ja teha koostööd ka kogukonnaga. Ettevõttmist toetab Innove läbi Klass+ projekti rahastuse ja tegevusi viiakse ellu ühiselt järgmisel kolmel aastal.

LOE ja VAATA lähemalt siit

4.b klassi pani bakterid kasvama

7. veebruar 2019/- algõpetus, loodus- ja reaalained, roheline kool

6. veebruaril toimus 4.b klassis loodusõpetuse aktiivõppetund.

Külas käis Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi keskkonnatoksikoloogia labori doktorant Anna-Liisa Kubo, kes rääkis õpilastele headest ja pahadest mikroobidest.

Tunni lõpus pani iga õpilane Petri tassi kasvama ka oma bakterid. Kuu aja pärast saame näha, millised meie endi bakterid välja näevad ja kui värvilised kolooniad neist on kasvanud.

õpetaja Aili Rundu

Sildid: roheline kool