Postitused

Loodushoiu ja keskkonnakaitse kursus lõpetas õppeaasta matkates

3.–4. juunil toimus loodushoiu ja keskkonnakaitse kursuse lõpumatk Kõrvemaa maastikukaitsealal.

Matk algas Aegviidust ja liiguti mööda väikseid kruusa- ja metsateid, metsasihte, üle väikse raba ja metsas. Jõe ääres käidi haruldases ürgse välimusega Jänijõe uhtlammimetsas – tegu on iga-aastaselt üleujutatava jõeäärse metsaga, kus kasvab koos palju erinevaid puu-, põõsa- ja teisi taimeliike, ürgset välimust lisavad kõrged sõnajalad ja humala väädid. Tee peal nähti metskitse, jänest, kullilisi, erinevaid putukaid, kalu ja teisi loomi, haruldasi ja tavalisi taimi ning erinevaid elupaikasid.

Matka tegi raskeks tohutu sääskede hulk, kelle tõttu tuli pidevalt liikuda või pikkade varrukatega riideid kanda. Ööbiti metsas Tarvasjõe lähedal ning maitsev matkatoit kokati ühiselt lõkkel. Matk lõppes Vetlas, kust suunduti bussiga tagasi koju.

Matkamisel võib olla mitmeid eesmärke ja mõtteid: esiteks annab see loodusetunnetust ja kogemust, kuidas looduslikud protsessid toimuvad, ning seetõttu on looduse tundmaõppimise läbi suurem tõenäosus, et käitutakse ka igapäevases elus keskkonna suhtes jätkusuutlikumalt. Teiseks on matkamine suurepärane vaheldus argirutiinile ja õpetab hindama kohati tänapäeval iseenesest mõistetavat üsnagi mugavat elustiili.

Pildistasid: Mari Järve (10.c) ja Jürgen Karvak (õpetaja)

LHKK lõpumatk

Loodushoiu ja keskkonnakaitse kursuse õpilased osalesid nurmenukutalgutel

6. mail käisid loodushoiu ja keskkonnakaitse kursuse õpilased Teeme Ära, Eestimaa Looduse Fondi ja Tartu Ülikooli koostöös korraldatud kodanikuteaduse projekti raames nurmenukutalgutel.

Oma kursusega käidi nurmenukke loendamas Harkus ühel ilusal niidul, kus oli sadades nurmenukke. Loendati 110 taime, millest 67 olid S- tüüpi ja 43 L- tüüpi õiega.

Harilikul nurmenukul (Primula veris) esineb erikaelsus ehk tal on L- ja S- tüüpi õied. L (long)- tüübi puhul on õies emakakael pikk ja S (short)- tüübi puhul lühike ja seejuures paistavad õie sisse vaadates hoopis pikemad tolmukad. Erikaelsus on oluline seepärast, et sama lille õied üksteist ise ei viljastaks (ühe taime kõik õied on sama tüüpi). See omakorda tagab, et säiliks geneetiline mitmekesisus ühe ala nurmenukkude hulgas ja mitmekesisus on vajalik, et populatsioon oleks elujõuline ning seega keskkonnamuutustele vastupidav.

Rohkem infot nurmenukutalgute kohta siit: https://nurmenukk.ee/nurmenukust

TSG osaleb Kodanikuteaduste kompetentsikeskuse rajamisel

Tallinna Saksa Gümnaasium koos teiste partneritega (Pelgulinna GümnaasiumLaagna Gümnaasium ja Tallinna Kunstigümnaasium) alustas tegevust Kodanikuteaduste kompetentsikeskuse rajamisel.

7. märtsil toimus Pelgulinna Gümnaasiumis esimene Globisens laborite koolitus, mille viis läbi Mari-Liis Peets Insplay’st.

Eesmärgiks on tuua sensortehnoloogia õpilastele kasutusse ainetundidesse ja teha koostööd ka kogukonnaga. Ettevõttmist toetab Innove läbi Klass+ projekti rahastuse ja tegevusi viiakse ellu ühiselt järgmisel kolmel aastal.

LOE ja VAATA lähemalt siit

Globisens laborite koolitus

 

4.b klassi pani bakterid kasvama

6. veebruaril toimus 4.b klassis loodusõpetuse aktiivõppetund.

Külas käis Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi keskkonnatoksikoloogia labori doktorant Anna-Liisa Kubo, kes rääkis õpilastele headest ja pahadest mikroobidest.

Tunni lõpus pani iga õpilane Petri tassi kasvama ka oma bakterid. Kuu aja pärast saame näha, millised meie endi bakterid välja näevad ja kui värvilised kolooniad neist on kasvanud.

õpetaja Aili Rundu

Linnuvaatlus Sütiste parkmetsas

28. jaanuaril käisid õpilased 10. ja 12. klassist loodushoiu ja keskkonnakaitse tunni raames Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal (Sütiste parkmetsas) talvist linnuvaatlust tegemas.

Õpilased olid hästi tublid ja külma ilma trotsides pandi nähtud liigid kirja. Vaatlused tehti lindude söögimajade juures, kuid hilise kellaaja tõttu (u kl 16) oli linde pigem vähe näha, sest sellel ajal olid enamik tiivulisi juba varjulisematesse põõsastesse ja puulatvadesse puhkama suundunud.

Kokku tuvastati 8 erinevat linnuliiki vastavalt arvukusele: rasvatihane, musträstas, sinitihane, puukoristaja, tutt-tihane, põhjatihane, siisike ja talvike. Tunduvalt sagedasemad olid rasvatihane ja musträstas, keda esineb ka meie kohatud liikidest Eestis kõige rohkem (mõlemat 300 000-400 000 pesitsevat haudepaari). Seevastu haruldasemad linnud, keda eile üles märgiti, olid puukoristaja ja põhjatihane (mõlemat 60 000-100 000 pesitsevat haudepaari). Eesti kõige arvukamat linnuliiki metsvinti (1 700 000-2 200 000 haudepaari) ei nähtud, kuna tema rändab talveks lõuna poole soojematele aladele.

õpetaja Jürgen Karvak

 

Asko Lõhmus kõneles õpilastega looduskaitsest

Asko LõhmusTäna toimus 5. ja 6. klassi õpilastele külalistund loodusõpetuses.

Külalisõppejõuks oli looduskaitsebioloog ja „Postimehe aasta inimene 2017“ Asko Lõhmus.

Arutleti selle üle, mis on looduskaitse ning kuidas me kõik saame sellesse üheskoos panustada.

Teadlaste kohtumisele poliitikutega „Eesti 2035“ strateegia väljatöötamiseks võttis härra Lõhmus kaasa ka meie õpilaste ettepaneku, et linnas asuvad pargid ja loodus peaksid olema võimalikult mitmekesise ökosüsteemiga ka tulevikus.

 

Asko Lõhmus kohtumas õpilastega

Auhinnad Eesti Looduse fotovõistluselt

Eesti Looduse fotovõistlus on Eesti üks suuremaid loodusfotode konkursse.

Meie kooli  3.a klassi õpilane Grete Johanna Korb võitis taas noorte vanuseklassis 3 auhinda: parim aasta linnu foto, parim veetaime foto, parim samblafot.

Õnnitleme!

Eesti Looduse 2018. aasta fotovõistluse parimate album

 

Aasta-lind-Metsis-Grete-J-Korb

parim aasta linnu foto – Grete Johanna Korb

 

Veetaim-Grete-J-Korb

parim veetaime foto – Grete Johanna Korb

 

Väiketaim-Piusa-karjääris-Grete-J-Korb

parim samblafoto – Grete Johanna Korb

Õunapuu istutamine

Meie kool osales eelmisel aastal EV100 projektis “Lapsed koolihoovi liikuma ja õppima”, mille tulemusena ehitati meie koolihoovi taimedega istumiskastid.

Tänutäheks projektis osalemise eest kinkis Premia Külmhoone AS koolile õunapuu, mille istutas täna  staadioniveerule 11.c klass bioloogiaõpetaja Mae Sutropi juhendamisel.

Täname MTÜ Eesti Rohelised Koolihoovid eesvedajat Siiri Treufeldi võimaluse eest projektis osaleda. Samuti kõiki õpilasi, õpetajaid, vilistlasi ja lapsevanemaid, kes osalesid koolihoovi istumiskastide ehitusel!

õunapuu istutamine

6. klasside õuesõppetunnid Lepistiku pargis

Ka sel õppeaastal maikuus osalesid 6. klassid loodusõpetuse tundide ajal Tallinna Ülikooli projektis, mis arendab digiõppe vahendit “Avastusrada” (www.avastusrada.ee). Projekt pakub loodusõpetuse õpetajatele võimalusi käsitleda selle kaudu enda tundides ökosüsteemi ning loodushoiu teemasid.

Selle projekti raames viis Tallinna Ülikooli psühholoogia eriala magistrant Andra Kivimäe läbi eeltesti, ühe välitunni Lepistiku pargis koos nutitelefonidega ja järeltesti.

õpetaja Mihkel Kuusksalu

Taimede istutamise töötuba

5.a klass sai 22. mail osaleda koolihoovis toimunud taimede istutamise töötoas.

Loodusõpetuse ja kunstitunni käigus korraldati õpituba, kus meie kooli vilistlane ja maastikuarhitekt Liis Pihl tutvustas õpilastele taimi ning andis nõuandeid nende istutamiseks. Lisaks räägiti looduslähedasest aiandusest ja esteetika põimimisest kasulike taimedega.

Õpilased said ise kujundada istutusplaani, valida välja meelepärased taimed ja istutada neid oma äranägemise järgi koolihoovis olevatesse  taimekastidesse. Kõik ülesanded olid ära jagatud ja töö toimus suure õhinaga. Koguni kooli esiukse juures olevad lillekastid said täidetud uue värske mullaga ning sinna külvati niidutaimede seemneid.

Nüüd tuleb oodata veel vaid lillede tärkamist, et nautida pehme mesiheina, igihalja kaerandi, rohelubika, preeria pillaheina, teravaõielise kastiku jt hurmavat õiteilu.