Reedel, 22. septembril tähistasime taas autovaba päeva.
Andsime kooliparkla tagasi õpilastele, et see saaks olla palju enamat kui vaid parkimisplats.
Suur tänu kõigile, kes panustasid päeva õnnestumisse ja julgustasid õpilasi oma loomingut väljendama!
PILDIGALERII: Autovaba päev 22. septembril 2023
Juba kolmandat aastat toimub meie koolis suur taimevahetuslaat.
Seekord kutsub sind 11. mail vahetundides endaga ühinema 1.d klass.
Kevad on käes ja ka meie kodused taimed vajavad lisaks muule hoolele ümberistutamist ja võib-olla uut kodugi. Vaata ringi/uuri oma kodus, vanavanemate, naabrite või tuttavate juures. Kas neil on mõni taim, mis vajab uut kodu? Võib-olla tahab uus taimelaps uut elupaika, tahad mõne taime teise vastu välja vahetada või on mõnda taimesorti koju juba mitmeid saanud?
Taim, mis läheb uude koju, vajab enne teele asumist kindlasti ka kaaskirja. Kust on see taim pärit, mis ta nimi on, millised omadused tal on, kuhu sobib, kuidas tema eest hoolitseda. Uuri ja saad kindlasti mõndagi põnevat teada!
18. aprillil oli esimestel klassidel vahva teistmoodi õppimise päev.
Kooli tuli külla Prügihunt. Lõbusalt ja praktiliselt kinnistasid lapsed oma teadmisi keskkonna teemadel ning täpsemalt prügi sorteerimisest. Keskkonnahariduslik õppeprogramm innustab koolilapsi asju kordus- ja taaskasutama ning aitab kujundada jäätmete liigiti kogumise harjumust.
Samal päeval külastas meie kooli ka Eesti Rahvusraamatukogu kohvrites. Tunnid toimusid kõikidele esimestele ja 5.d ning 5.c klassile. Saime teada, mängida, uudistada. Toimusid programmid „Kus elavad raamatud“, „Kuidas taltsutada raamatuid“ ning „Raamat kui ajalooallikas“.
Õpetaja Ene Tõnnis
PILDIGALERII: Teistmoodi koolipäev
30. novembril toimus strateegiamängu “Kliimaneutraalne linn” lõppkohtumine, milles osales 45 kooli Eestist, Lätist, Leedust, Tšehhist ja Indiast.
Meie koolist osales strateegiamängus 9.a klass.
Loe ja vaata lähemalt: Planeerimismäng “Kliimaneutraalne linn”
Veebikohtumisest võttis osa küll üle 840 õpilase, kuid kõiki kaasati Mentimeteri äpi vahendusel. Nii vastasid õpilased küsimusele, milline on ilm nende kodukohas. Eestis sadas juba lund, aga sellist vastuse varianti ei olnudki ette antud. Kui Eesti osalejad sellest teada andsid, olid korraldajad üllatunud, kuna ei arvatud, et novembri lõpus võib mõnel maal juba üsna talvine olla. Samuti kirjutasid õpilased Mentimeteri äppi, millised saksakeelsed sõnad selle mänguga ära õpiti.
Eri maade õpilased esitasid veebikohtumisel küsimusi Berliinis asuva kooli õplastele, kes samuti olid eelnevalt strateegiamängus osalenud. Eestist esitasid küsimusi 9.a klassi õpilased Raphael ja Robert. 47 videost, mis strateegiamängu käigus valmisid, olid kõikide maade õpilased välja valinud 5 videot, mis neile kõige enam meeldisid.
Suur tänu Goethe Instituudile strateegiamängu korraldamise eest!
Õpetaja Küllike Kütt
9.a klass osales 12. oktoobril Goethe-Instituudi loodud planeerimismängus “Kliimaneutraalne linn”.
Õpilased said endale rollid, näiteks linnapea, aselinnapea, Pensionäride ühingu “Hõbesurfar” esindajad, Perede Liidu esinadajad jne., ning nende ülesandeks oli muuta väljamõeldud linn Fonta 2030. aastaks kliimaneutraalseks.
Meie klassil laabus koostöö päris hästi, kuid eriarvamuste tõttu ei olnud võimalik vastu võtta mõnda ettepanekut, mis oleksid rohkem kaasa aidanud linna kliimneutraalsemaks muutmisel. Vastu võeti siiski tähtsad ettepanekud, näiteks: kogu linna hõlmav 3- liiniline metroo, päiksepaneelide paigaldamine kortermajadele ja tuuleenergia suurem kasutuselevõtt.
Mäng suunas meid mõtlema, kuidas jõuda kokkuleppele ja õppisime, kuidas väidelda ning oma argumente esitada. Kõigile jäid küll mängust erinevad emotsioonid, aga võib kindel olla, et see pakkus kõigile nalja ja rõõmu.
Planeerimismängus esitatud ettepanekud võeti videosse, mis konkureerib Läti, Leedu, Tšehhi ja India õpilaste videotega. Kõikides nendes maades viidi läbi planeerimismäng ning enam kui 800 õpilast kohtuvad Interneti vahendusel 30. novembril toimuval lõpuüritusel.
Õpilasi juhendasid õpetajad Ivi Olev ja Küllike Kütt.
Täname Erik Joasaaret ja Erik Remmat toetuse eest.
Tekst: Toomas Pertel (9.a klass)
PILDIGALERII: Planeerimismäng “Kliimaneutraalne linn”
Vaata video
26. – 31. oktoobril toimus Tallinna Saksa Gümnaasiumi koostööprojekt Hispaania kooliga IES Clara Campoamor, mille keskseks teemaks oli roheline kool ja õpilaste keskkonnateadlikkuse tõstmine.
Meie kooli üheks põhiväärtuseks on keskkonnateadlikkus. Peame oluliseks keskkonnateadlikku käitumist ja jätkusuutlikku arengut. Projekti eesmärgiks oli välja töötada küsimustik kooli ökoloogilise jalajälje määramiseks ning hiljem ka selle arvutamine. Samuti oli õpilaste ülesanne pakkuda lahendusi, kuidas koolil oleks seda võimalik vähendada.
Projekti põhitegevust toetasid erinevad töötoad. Koos külastati ka Euroopa Elamuskeskust ning pandi ennast proovile matkemängus, kus oli võimalik kehastuda Euroopa parlamendi liikmeks. Viimasel projekti päeval käis õpilastele keskkonna teemalist töötuba läbi viimas noor aktivist Sandra organisatsioonist Fridays for Future. Organisatsiooni moodustavad grupp Eesti aktiivseid noori, kes kõik tegelevad igapäevaselt kliimamuutuste vastu võitlemisega. Projektis osalenud õpilased said ka ennast korraks aktivisti rolli panna ja mõelda, mida saavad nemad ise ära teha.
Loomulikult õpiti ka tundma üksteise kultuure. Neljapäeval kokkasime ühiselt eestlastele iseloomulikku toitu ning reedel oli hispaanlaste kord meile oma rahvuskööki tutvustada. Armastus käib ju ikka kõhu kaudu!
Meie koolist osalesid projektis seitse Tallinna Saksa Gümnaasiumi Õpilasesinduse liiget: Gabriela Kubja (11.b), Maiken Meltsas (10.a), Raimond Lige (11.b), Jaan Daniel (11.b), Carol Liina Riisalu (9.a), Sandra Kreim (10.c), Helen Roosipuu (10.c). Hispaania koolist osales samuti 7 õpilast, kes olid Erasmus+ õpirändega Eestis.
2023. aasta kevadel on meie õpilastel võimalus minna Hispaaniasse, et jätkata seal rohelise kooli visiooni arendamist, mida kaasfinantseerib Erasmus+.
Programmi organiseerisid ja koostasid Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpetajad Fabian Mohrhardt, Alexander Voss ja Avely Kasela.
Suur tänu koostöö eest Hispaania kooli IES Clara Campoamori õpetajatele: María Lucía Delgado García de Dionisio ja Mercedes Velázquez Mateo.
Tallinna Haridusamet on nimetanud selle aasta loodus- ja keskkonna teema-aastaks ning septembrikuu liikuvuse kuuks. Eesmärgiks on liikumisaktiivsuse suurendamine ning turvalise liikluskultuuri edendamine.
22. septembril andsime ka meie enda panuse ning tähistasime autovaba päeva. Kooli juures asuv asfaltplats oli sellel päeval palju enamat kui vaid autoparkla.
PILDIGALERII: Autovaba päev 22. septembril 2022
Grete Johanna Korb 6. a klassist võitis LIFE’i projekti „Loodusrikas Eesti“ korraldatud fotokonkursi „Elu on lill – pärand niidul“ kuni 13-aastaste vanusekategoorias.
15. detsembril õnnitles Gretet Merike Linnamäe Keskkonnaministeeriumist ja rääkis tema klassikaaslastele, kuidas Eesti pärandkooslused üldse tekkinud on.
TSG koolipere õnnitleb!
Kooli aatriumit hakkab peagi kaunistama ümmargune taimeriiul Growroom, mis toob taimeilu ka talviseks perioodiks ja täidab kevadel kooliaia taimede ettekasvatamise funktsiooni.
Taimeriiuli ehitamise võtsid enda kanda 8. klassi poisid Jan Oskar Tinnuri ja Georg Markus Allmägi, kes tegid seda oma 8. klassi loovtöö projekti raames. Taimeriiuli materjaliks on veekindel vineer ja riiulitele tulevad taimekastid ning hiljem ka valgustus. Riiuli sees on ka istumisvõimalis. Tööd juhendab tehnoloogiaõpetaja Veiko Vahur. Projekti koordineerib Erik Joasaare.
Taimeriiul Growroom on arendus- ja disainilabori Space10 vabavaraline projekt, mille ehitamise jaoks on vaja üksnes materjali ja CNC pinki, joonise detailide lõikamiseks leiab Space10 kodulehelt.
Riiul valmib Tallinna linna asutuse õppeaedade projekti toetusel.
Arendusjuht Erik Joasaare
Saksamaa Välismaise Koolihariduse Keskuse (ZfA) ajakiri „Begegnung. Deutsche Schulische Arbeit im Ausland“ leiab tähelepanu kogu maailmas. Viimase väljaande 62. leheküljel on muljetavaldav kirjutis Mari Saffrelt, kes lõpetas Tallinna Saksa Gümnaasiumi 2021.a suvel. Sellega sai ta õpilaskolumni võitjaks!
“Nachhaltigkeit – etwas, das auch nachher noch standhält” (lk 62)
Soovitame Teil soojalt seda artiklit lugeda, ja loodame, et Mari mõtted leiavad poliitikas ja ühiskonnas palju tähelepanu!
Millised kolm asja võtaksid kaasa üksikule saarele? Juba küsimuse juures tekib mõte, et siin peab olema mingi konks – välja arvatud muidugi see, et piirduda tuleb kolme asjaga. Nii see on. Täiendus: Mida võtaksid kaasa üksikule saarele, kui seal tuleb veeta kas 3 tundi, 3 päeva või 3 aastat?
Kolmeks tunniks piisaks mobiiltelefonist, ujumisasjadest ja päikesekreemist, kuna saarel viibimine ei ole eluohtlik, vaid sarnaneb pigem pakettreisile. Kolmeks või rohkemaks päevaks jääb sellest väheks. Ellujäämiseks on vaja kolme asja: soojust, vett ja kaitset tuule ja ilma eest. Seepärast oleks mõistlik kaasa võtta nuga, köis ja tulekivi. Kolme aasta puhul tuleks ellujäämiseks mõelda ka püsiva toiduallika peale. Sellepärast võiks köie näiteks kana vastu vahetada. Kana muneb mune ja need on valguallikateks. Pika aja peale ette mõtlemine ja ettenägelik ning jätkusuutlik tegutsemine on seega olulised. Kui aga laiendada saare mõõte planeedi omadele, käituvad kõik inimesed nii, nagu nad peaksid siin veetma ainult paar tundi. Ostetakse, mida süda soovib, ja visatakse mõne aja pärast jälle minema, kuna saadakse aru, et süda vist eksis seekord. Alatu reklaamitrikk. Ja seda tootjad tahavadki. Kuna rämpsu ostetakse, siis seda ka toodetakse.
Aga mis juhtuks, kui meile öeldakse, et peame saarele jääma paariks tunniks, aga meile ei tulda järele? Nüüd saaks eristada neid inimesi, kes valmistusid kolmeks päevaks, ja neid, kes kolmeks tunniks. Meie väikesel saarel rulluks tõenäoliselt lahti „Kärbeste jumalale“ sarnane stsenaarium. Ettenägelikel inimestel oleks teiste suhtes eelis. „Kärbeste jumalas“ on ka kaks leeri, kelle vahel puudub koostöö. Seejuures oleks nii lihtne: igaüks, kes meie saarele tuleb, võtab midagi kaasa ja koopereerub teistega ning ühiselt majandatakse ressurssidega. See kindlustaks selle, et pole vahet, kas me jääme saarele kolmeks päevaks või kolmeks aastaks.
COP-24 konverentsil Poolas 2018. aastal ütles Greta Thunberg: „ Kujutage ette, mida ma võiksime saavutada, kui me seda tõesti tahaksime.“ Või kui me globaalselt veel rohkem koostööd teeksime. Paljud riigid teevad juba suuri samme kliimaneutraalsuse suunas. Aga kahjuks on ikka veel riike, kes ütlevad: „Ma võin sellega raha teenida, sellepärast ma sellesse ei usu.“ See on just see lühinägelikkus, mida meil vaja pole.
Meie planeet ei koosne ainult ressurssidest, mida me saame rahaks teha. Meie planeet on meile elamiseks ja me ei tohi seda hävitada.
Mari Saffre, 18-aastane, Tallinna Saksa Gümnaasium, Eesti
Tõlge: Margit Tammekänd
