Postitused

Video: õppeklass katusel

Õpilaste kooli naasemisega on täienenud ka meie õpperuum. Üks lisaõppeklass asub nüüd meie katuseterrassil, mis mahutab 32 õpilast. Lisaks pakuvad rohelust õpilaste poolt kasvatatud ja hooldatud taimed.

Peatselt on lisandumas uusi elemente, seega hoia silm peal!

Loe kooliaia rajamisest lähemalt siit

Rohelised näpud

3.d ja 4.d klass veetsid 7. mail toreda pealelõuna taimede seltsis.

Ühel päeval tuli meie õpetajale pähe mõte. Võib-olla teeks meie klassiga taimede vahetuse laada? (olime siis alles distantsõppel). Alguses oli see ainult mõte, kuid õige pea, kui kooli saime, hakkas see täide minema. Lapsed hakkasid tasapisi tooma taimi kooli. Lastele meeldis see mõte ning nad hakkasid laata hirmsasti ootama.

Lõpuks saabus see päev (kohe enne emadepäeva). Lapsed tulid kooli ning eelviimase tunni ajal toimuski laat. Kokku olid saanud piparmünt, havisaba, jõulukaktus, viigipuu, metsmaasikas, nartsiss, rohtliilia, luuderohi, ebaküpress, moosese häll, tomat, kalanhoe, juudihabe, piimalill – kõiki taimi ei jõua kokku lugedagi. Mõni laps läks koju lausa nelja taimega, sest isegi oli sama palju kohale toonud… Lisaks taimele oli vajalik ka kaaskiri (nimetus, kust pärit, milleks kasutatakse vmt ning mõne loo, legendi või ka mõjud inimestele rääkis õpetaja veel juurde). Lisaks sellele saime õppida ka liitsõnu, mis meil parasjagu eesti keele teemaks (kas havi saba või havisaba, päeva lill või päevalill…)

Järgmisel aastal kavatseme uurida, kas meil ikka päriselt ka rohelised näpud on…

Aga nüüd küsimus sinule : kes (mis) on paks naine? Kui jõuad esimesena meie juurde (3.d) vastama, ootab sind üllatus!

Autorid:

Arina ja Merit 3.d klass (õpetaja Ene Tõnnis aitas teksti toimetada), pildid Gerli 4.d klass (nimelt soovisid mõned 4.d klassi lapsed ka endale rohelisi näppe).

 

Rahvusvaheline mesilaste päev

Rohelise koolina tähistame ka meie rahvusvahelist mesilaste päeva, mida tähistatakse 20. mail.

Selle päeva puhul on kogu koolipere oodatud kandma kollast ja musta. Pöörame oma riietusega tähelepanu mesilaste olulisusele meie keskkonnas. Mesilased tolmeldavad üle 80% maailma õistaimedest ning seetõttu mängivad nad ka väga suurt rolli meie toidulaua eest hoolitsemisel.

Kool on soetanud omalt poolt 1.-7. klasside õpilastele rukkililleseemned. Teeme kõik koos lilli istutades vastuteene mesilastele ja katame neile rikkaliku söögilaua.

Sloveenia algatusel on ÜRO kuulutanud 20. mai ülemaailmseks mesilaste päevaks – kuupäevaks, mille eesmärk on rõhutada mesilaste tähtsust inimeste ellujäämisele. 20. mai on tänapäevase mesinduse rajaja sloveenlase Anton Janša sünnipäev.

Päevakohased tegevused ja väljakutsed:

Mitu mesilast koolimajast leidsid? Tulemuse saad kirjutada siia: https://forms.gle/TRR2Y22py1HmC5xD9

Ülemaailmne Maa päev

Rohelise koolina tähistasime ka meie 21. aprillil rahvusvahelist Maa päeva .

Kevadvaheajal istutasime ringi kooli aatriumis ning 4. ja 5. korrusel olevad toataimed, kelle kasvutingimused olid jäänud väikeseks ja kes vajasid uueks arenguks paremaid tingimusi. Nii nagu kool kolis eelmisel aastal uutesse ja ilusatesse ruumidesse, said ka meie kooli taimed endale nüüd lõpuks uued kodud.

Suur tänu kooli sihtasutusele, kes aitas soetada meile uued korralikud taimepotid ning aatriumisse isekastmissüsteemil lillekastid suuremate taimede jaoks.

Nüüd võib olukorra kokku võtta ühe kooli sattunud lapse vaimustusega -“teil on seal tõeline džungel!

Video: TSG kooliaed katusel

Söödavate taimede kasvatamine keskkonnahariduslikel eesmärkidel on muutumas Tallinnas aina tavapärasemaks praktikaks.

Tallinna linna asutuste õppeaedade projekti abil rajasime meie kooli katuseterrassile konteinerpõhimõttel kooliaia.

Videos tutvustab meie katuseaia konseptsiooni arendusjuht ja õpetaja Erik Joasaare.

Loe kooliaia rajamisest lähemalt siit.

Praegu on meie katusaed küll lumme mattunud ja seal elab lumememm, aga koolipere ootab pikisilmi kevadet ja taimede tärkamist 🙂

 

Anfachen Award 2020 veeteemaline kunstiplakatinäitus

Kooli B-kopruse 3. korruse rõdul on välja pandud Anfachen Award 2020 veeteemalised näituseplakatid, mis olid avalikkusele üleval augustis ja septembris Tallinna Vabaduse väljaku tunnelis.

Tänu Goethe Instituudile on plakatid nüüd uue kodu leidnud meie kooli ruumides ning sobivad kokku meie rohelise kooli kontseptsiooniga. Näitus keskendub sel aastal vee tähtsusele, iga poster kujutab ühe rahvusvahelise kunstniku nägemust vee jätkusuutlikusele ja keskkonnaprobleemidele ning nende erinevaid kunstilisi väljendusviise.

Näitus jääb kooliruumidesse kuni jõuludeni ja hiljem taaskasutatakse plakatimaterjali uute näituste loomiseks ning kooliruumi kaunistamiseks. Südamlik tänu Goethe Instituudi kultuuriprogrammide koordinaatorile Markus Köcherile, tänu kellele näitus meie koolimajja jõudis.

Loe ja vaata näituse ning selle temaatika kohta lähemalt:

Koolipäev Paunküla matkaradadel

Viimasel koolipäeval enne vaheaja algust käis 2.b klass metsas loodustarkusi õppimas.

Saime teada, kuidas tuleb looduses liikuda ja käituda, et kõikide meeltega loodust tunnetada – tajuda ja loodust hoida. Järgmisel korral matkama minnes oleme kindlasti juba pisut targemad! 🙂

Oli vahva vaheldus tavalisele koolipäevale!

Õpetaja Anu Aero

Kooliaed katusel

Kevadel kirjutas kool projekti taotlemaks rahalisi vahendeid Tallinna linna asutuste õppeaedade projektist, millega oli plaan rajada kooli katuseterrassile konteinerpõhimõttel kooliaed. Vaatamata koroonapandeemia ebaselgusele meie kooli projektitaotlus rahuldati ja tänu sellele saime võimaluse katuseaia kooli juubeliks rajada.

Erakordselt rõõmustav on asjaolu, et õppeaia rajamise ja istutamise viisid läbi meie kooli õpilased. 8.c klassi õpilased Marten Tamtik ja Tristan Ots valisid oma loovtööks puidust taimekastide valmistamise, mis paigutati hiljem katuseterrassile. Taimekaste on kokku 15. Kastid on rataste peal, mistõttu on neid võimalik kergesti katusel ümber paigutada.

Taimekastide täitmisel olid omakorda abiks 9.b klassi poisid. Eelmise nädala neljapäeval ja reedel istutasid 2.a ja 3.a klassi õpilased klassijuhatajate juhendamisel taimekastidesse erinevaid taimi. Istutati nii tarbe- kui iluaia taimi: salvei, piparmünt, rabarber, erinevad laugud ja sibullilled. Loodame, et taimed elavad talve kenasti üle ja juba kevadel saame näha väikeste usinate taimekasvatajate tulemusi.

Katuseaeda on koolil plaanis kevadel veelgi edasi arendada ja muuta see igapäevaseks kooliruumi osaks, kus toimuvad õuesõppe- ja praktilised tunnid kooliaia temaatikast lähtuvalt. Jääme põnevusega kevadet ootama…

Täname Tallinna linna linnaaianduse projektijuhte Maria Derlõši ja Marina Laidlat. Samuti meie kooli tehnoloogiaõpetuse õpetajat Veiko Vahurit, algklasside õpetajaid Terje Meeksat ja Hedda Pihlamägi ning 2.a klassi lapsevanemaid.

Projekti koordineeris arendusjuht Erik Joasaare.

Taimed aatriumisse

Suvel soetas TSG sihtasutus kooli aatriumisse isekastmissüsteemil taimekastid, mis ootavad nüüd uusi asukaid.

26. augustil kinkis kooli 39. lend koolile viigipuu, mis on endale aatriumis koha leidnud. Lisaks täname firmat Toggl, mille bürooruumide likvideerimise käigus saime kingituseks 3 suurt toataime. Sellegipoolest on mõned taimekastid veel tühjad ja ootavad taimi.

Botaanikaaia troopiliste ja subtroopiliste taimede oskonna juhataja Jaan Mettik tegi nimekirja meie koolile sobilikest toataimeliikidest.

Kui kellelgi on pakkuda ca 2-3m kõrgusi taimi järgmisest valikust, siis palun tehke taimedest pilti ja saatke: arendusjuht@saksa.tln.edu.ee.

Taimi, mida ootame ja sobiksid meie kooliruumi:

  • viigipuud (ahtalehine, bengaali, lüüra)
  • hiigel-tääkliilia
  • võra-sõrmlehik
  • draakonipuu erinevad sordid
  • kõrge vitspalm
  •  harilik tetrastigma (toaviinamari)

Aidake muuta uue koolimaja aatrium veelgi rohelisemaks ja hubasemaks kohaks!

7.a klassi loomingulised keskkonnakaitseteemalised ideed

“Keskkonna heaks” – nii kõlab ühe peatüki pealkiri 7.a klassi õpikus, kus on juttu aktuaalsetest ja globaalselt olulistest teemadest nagu kliimamuutused, maailmamerede plastikreostus ja tervisekahjustused.

Kui õpilased olid selgeks saanud, mis on kliimamuutuste põhifaktorid ja milliseid tagajärgi see inimestele, loomadele ja keskkonnale kaasa toob, leidis kogu klass, et selle vastu tuleb midagi ette võtta. Väikeste grupiprojektide raames uurisid õpilased erinevaid teemasid sügavuti ja mõtlesid siis välja erinevaid tooteid, mis peaksid aitama keskkonda säästa.

Sealjuures järgisid nad järgnevat motot: iga samm loeb – kui paljud inimesed palju väikseid asju teevad, siis on sellel suured tagajärjed. Oma ideedega soovis klass ka teisi õpilasi inspireerida midagi keskkonnasõbralikku ette võtma.

Projektide tulemusena valmisid nii informatiivsed videod, mängud, taaskasutatud materjalidest lillepotid, loomingulised skulptuurid kui ka kasulikud sildid. Erilist sõnumit annab näiteks edasi ühe grupi poolt välja mõeldud “kratt” – eesti mütoloogiast pärit olend, kelle olemust õpilased uutmoodi interpreteerisid: “Me usume, et prügi on justkui kratt. Ta muutub ohtlikuks, kui tema peremees (meie – inimesed) temale tööd ei anna. Seepärast andsime meie prügile uue ülesande, mille käigus me teda taaskasutame.”

Ühe teise grupi tulemus peaks tulevikus kaasa aitama sellele, et igaüks koolimajas prügi õigesti sorteeriks. Nad meisterdasid kahekeelsed sildid, mis on prügi sorteerimisel abiks, kuna vaid nii saame prügi taaskasutada ning seeläbi keskkonda säästa.

Soovime teile lõbusat järgi tegemist ja katsetamist!

Laura Steinbach, õpetaja
(tõlkis Laura Kranich, TSG vilistlane)