Tag Archive for: roheline kool

Planeerimismäng “Kliimaneutraalne linn”

9.a klass osales 12. oktoobril Goethe-Instituudi loodud planeerimismängus “Kliimaneutraalne linn”.

Õpilased said endale rollid, näiteks linnapea, aselinnapea, Pensionäride ühingu “Hõbesurfar” esindajad, Perede Liidu esinadajad jne., ning nende ülesandeks oli muuta väljamõeldud linn Fonta 2030. aastaks kliimaneutraalseks.

Meie klassil laabus koostöö päris hästi, kuid eriarvamuste tõttu ei olnud võimalik vastu võtta mõnda ettepanekut, mis oleksid rohkem kaasa aidanud linna kliimneutraalsemaks muutmisel. Vastu võeti siiski tähtsad ettepanekud, näiteks: kogu linna hõlmav 3- liiniline metroo, päiksepaneelide paigaldamine kortermajadele ja tuuleenergia suurem kasutuselevõtt.

Mäng suunas meid mõtlema, kuidas jõuda kokkuleppele ja õppisime, kuidas väidelda ning oma argumente esitada. Kõigile jäid küll mängust erinevad emotsioonid, aga võib kindel olla, et see pakkus kõigile nalja ja rõõmu.

Planeerimismängus esitatud ettepanekud võeti videosse, mis konkureerib Läti, Leedu, Tšehhi ja India õpilaste videotega. Kõikides nendes maades viidi läbi planeerimismäng ning enam kui 800 õpilast kohtuvad Interneti vahendusel 30. novembril toimuval lõpuüritusel.

Õpilasi juhendasid õpetajad Ivi Olev ja Küllike Kütt.
Täname Erik Joasaaret ja Erik Remmat toetuse eest.

Tekst: Toomas Pertel (9.a klass)

Vaata video

Erasmus+ õpiränne meie koolis – rohelise kooli projekt 2022

26. – 31. oktoobril toimus Tallinna Saksa Gümnaasiumi koostööprojekt Hispaania kooliga IES Clara Campoamor, mille keskseks teemaks oli roheline kool ja õpilaste keskkonnateadlikkuse tõstmine.

Meie kooli üheks põhiväärtuseks on keskkonnateadlikkus. Peame oluliseks keskkonnateadlikku käitumist ja jätkusuutlikku arengut. Projekti eesmärgiks oli välja töötada küsimustik kooli ökoloogilise jalajälje määramiseks ning hiljem ka selle arvutamine. Samuti oli õpilaste ülesanne pakkuda lahendusi, kuidas koolil oleks seda võimalik vähendada.

Projekti põhitegevust toetasid erinevad töötoad. Koos külastati ka Euroopa Elamuskeskust ning pandi ennast proovile matkemängus, kus oli võimalik kehastuda Euroopa parlamendi liikmeks. Viimasel projekti päeval käis õpilastele keskkonna teemalist töötuba läbi viimas noor aktivist Sandra organisatsioonist Fridays for Future. Organisatsiooni moodustavad grupp Eesti aktiivseid noori, kes kõik tegelevad igapäevaselt kliimamuutuste vastu võitlemisega. Projektis osalenud õpilased said ka ennast korraks aktivisti rolli panna ja mõelda, mida saavad nemad ise ära teha.

Loomulikult õpiti ka tundma üksteise kultuure. Neljapäeval kokkasime ühiselt eestlastele iseloomulikku toitu ning reedel oli hispaanlaste kord meile oma rahvuskööki tutvustada. Armastus käib ju ikka kõhu kaudu!

Meie koolist osalesid projektis seitse Tallinna Saksa Gümnaasiumi Õpilasesinduse liiget: Gabriela Kubja (11.b), Maiken Meltsas (10.a), Raimond Lige (11.b), Jaan Daniel (11.b), Carol Liina Riisalu (9.a), Sandra Kreim (10.c), Helen Roosipuu (10.c). Hispaania koolist osales samuti 7 õpilast, kes olid Erasmus+ õpirändega Eestis.

2023. aasta kevadel on meie õpilastel võimalus minna Hispaaniasse, et jätkata seal rohelise kooli visiooni arendamist, mida kaasfinantseerib Erasmus+.

Programmi organiseerisid ja koostasid Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpetajad Fabian Mohrhardt, Alexander Voss ja Avely Kasela.

Suur tänu koostöö eest Hispaania kooli IES Clara Campoamori õpetajatele: María Lucía Delgado García de Dionisio ja Mercedes Velázquez Mateo.

 

Erasmus+ kaasrahastus

Autovaba päeva tähistamine

Tallinna Haridusamet on nimetanud selle aasta loodus- ja keskkonna teema-aastaks ning septembrikuu liikuvuse kuuks. Eesmärgiks on liikumisaktiivsuse suurendamine ning turvalise liikluskultuuri edendamine.

22. septembril andsime ka meie enda panuse ning tähistasime autovaba päeva. Kooli juures asuv asfaltplats oli sellel päeval palju enamat kui vaid autoparkla.

Grete Johanna Korb võitis fotokonkursi

Grete Johanna Korb 6. a klassist võitis  LIFE’i projekti „Loodusrikas Eesti“ korraldatud fotokonkursi „Elu on lill – pärand niidul“ kuni 13-aastaste vanusekategoorias.

15. detsembril õnnitles Gretet Merike Linnamäe Keskkonnaministeeriumist ja rääkis tema klassikaaslastele, kuidas Eesti pärandkooslused üldse tekkinud on.

TSG koolipere õnnitleb!

Taimeriiul Growroom

Kooli aatriumit hakkab peagi kaunistama ümmargune taimeriiul Growroom, mis toob taimeilu ka talviseks perioodiks ja täidab kevadel kooliaia taimede ettekasvatamise funktsiooni.

Taimeriiuli ehitamise võtsid enda kanda 8. klassi poisid Jan Oskar Tinnuri ja Georg Markus Allmägi, kes tegid seda oma 8. klassi loovtöö projekti raames. Taimeriiuli materjaliks on veekindel vineer ja riiulitele tulevad taimekastid ning hiljem ka valgustus. Riiuli sees on ka istumisvõimalis. Tööd juhendab tehnoloogiaõpetaja Veiko Vahur. Projekti koordineerib Erik Joasaare.

Taimeriiul Growroom on arendus- ja disainilabori Space10 vabavaraline projekt, mille ehitamise jaoks on vaja üksnes materjali ja CNC pinki, joonise detailide lõikamiseks leiab Space10 kodulehelt.

Riiul valmib Tallinna linna asutuse õppeaedade projekti toetusel.

Arendusjuht Erik Joasaare

Õpilaskolumni võitja Mari Saffre: Jätkusuutlikkus – midagi, mis kestab ka hiljem

Saksamaa Välismaise Koolihariduse Keskuse (ZfA) ajakiri „Begegnung. Deutsche Schulische Arbeit im Ausland“ leiab tähelepanu kogu maailmas. Viimase väljaande 62. leheküljel on muljetavaldav kirjutis Mari Saffrelt, kes lõpetas Tallinna Saksa Gümnaasiumi 2021.a suvel. Sellega sai ta õpilaskolumni võitjaks!

“Nachhaltigkeit – etwas, das auch nachher noch standhält” (lk 62)

Soovitame Teil soojalt seda artiklit lugeda, ja loodame, et Mari mõtted leiavad poliitikas ja ühiskonnas palju tähelepanu!

Mari Saffre

Jätkusuutlikkus – midagi, mis kestab ka hiljem

Millised kolm asja võtaksid kaasa üksikule saarele? Juba küsimuse juures tekib mõte, et siin peab olema mingi konks – välja arvatud muidugi see, et piirduda tuleb kolme asjaga. Nii see on. Täiendus: Mida võtaksid kaasa üksikule saarele, kui seal tuleb veeta kas 3 tundi, 3 päeva või 3 aastat?

Kolmeks tunniks piisaks mobiiltelefonist, ujumisasjadest ja päikesekreemist, kuna saarel viibimine ei ole eluohtlik, vaid sarnaneb pigem pakettreisile. Kolmeks või rohkemaks päevaks jääb sellest väheks. Ellujäämiseks on vaja kolme asja: soojust, vett ja kaitset tuule ja ilma eest. Seepärast oleks mõistlik kaasa võtta nuga, köis ja tulekivi. Kolme aasta puhul tuleks ellujäämiseks mõelda ka püsiva toiduallika peale. Sellepärast võiks köie näiteks kana vastu vahetada. Kana muneb mune ja need on valguallikateks. Pika aja peale ette mõtlemine ja ettenägelik ning jätkusuutlik tegutsemine on seega olulised. Kui aga laiendada saare mõõte planeedi omadele, käituvad kõik inimesed nii, nagu nad peaksid siin veetma ainult paar tundi. Ostetakse, mida süda soovib, ja visatakse mõne aja pärast jälle minema, kuna saadakse aru, et süda vist eksis seekord. Alatu reklaamitrikk. Ja seda tootjad tahavadki. Kuna rämpsu ostetakse, siis seda ka toodetakse.

Aga mis juhtuks, kui meile öeldakse, et peame saarele jääma paariks tunniks, aga meile ei tulda järele? Nüüd saaks eristada neid inimesi, kes valmistusid kolmeks päevaks, ja neid, kes kolmeks tunniks. Meie väikesel saarel rulluks tõenäoliselt lahti „Kärbeste jumalale“ sarnane stsenaarium. Ettenägelikel inimestel oleks teiste suhtes eelis. „Kärbeste jumalas“ on ka kaks leeri, kelle vahel puudub koostöö. Seejuures oleks nii lihtne: igaüks, kes meie saarele tuleb, võtab midagi kaasa ja koopereerub teistega ning ühiselt majandatakse ressurssidega. See kindlustaks selle, et pole vahet, kas me jääme saarele kolmeks päevaks või kolmeks aastaks.

COP-24 konverentsil Poolas 2018. aastal ütles Greta Thunberg: „ Kujutage ette, mida ma võiksime saavutada, kui me seda tõesti tahaksime.“ Või kui me globaalselt veel rohkem koostööd teeksime. Paljud riigid teevad juba suuri samme kliimaneutraalsuse suunas. Aga kahjuks on ikka veel riike, kes ütlevad: „Ma võin sellega raha teenida, sellepärast ma sellesse ei usu.“ See on just see lühinägelikkus, mida meil vaja pole.

Meie planeet ei koosne ainult ressurssidest, mida me saame rahaks teha. Meie planeet on meile elamiseks ja me ei tohi seda hävitada.

Mari Saffre, 18-aastane, Tallinna Saksa Gümnaasium, Eesti

Tõlge: Margit Tammekänd

Video: õppeklass katusel

Õpilaste kooli naasemisega on täienenud ka meie õpperuum. Üks lisaõppeklass asub nüüd meie katuseterrassil, mis mahutab 32 õpilast. Lisaks pakuvad rohelust õpilaste poolt kasvatatud ja hooldatud taimed.

Peatselt on lisandumas uusi elemente, seega hoia silm peal!

Loe kooliaia rajamisest lähemalt siit

Rohelised näpud

3.d ja 4.d klass veetsid 7. mail toreda pealelõuna taimede seltsis.

Ühel päeval tuli meie õpetajale pähe mõte. Võib-olla teeks meie klassiga taimede vahetuse laada? (olime siis alles distantsõppel). Alguses oli see ainult mõte, kuid õige pea, kui kooli saime, hakkas see täide minema. Lapsed hakkasid tasapisi tooma taimi kooli. Lastele meeldis see mõte ning nad hakkasid laata hirmsasti ootama.

Lõpuks saabus see päev (kohe enne emadepäeva). Lapsed tulid kooli ning eelviimase tunni ajal toimuski laat. Kokku olid saanud piparmünt, havisaba, jõulukaktus, viigipuu, metsmaasikas, nartsiss, rohtliilia, luuderohi, ebaküpress, moosese häll, tomat, kalanhoe, juudihabe, piimalill – kõiki taimi ei jõua kokku lugedagi. Mõni laps läks koju lausa nelja taimega, sest isegi oli sama palju kohale toonud… Lisaks taimele oli vajalik ka kaaskiri (nimetus, kust pärit, milleks kasutatakse vmt ning mõne loo, legendi või ka mõjud inimestele rääkis õpetaja veel juurde). Lisaks sellele saime õppida ka liitsõnu, mis meil parasjagu eesti keele teemaks (kas havi saba või havisaba, päeva lill või päevalill…)

Järgmisel aastal kavatseme uurida, kas meil ikka päriselt ka rohelised näpud on…

Aga nüüd küsimus sinule : kes (mis) on paks naine? Kui jõuad esimesena meie juurde (3.d) vastama, ootab sind üllatus!

Autorid:

Arina ja Merit 3.d klass (õpetaja Ene Tõnnis aitas teksti toimetada), pildid Gerli 4.d klass (nimelt soovisid mõned 4.d klassi lapsed ka endale rohelisi näppe).

 

Rahvusvaheline mesilaste päev

Rohelise koolina tähistame ka meie rahvusvahelist mesilaste päeva, mida tähistatakse 20. mail.

Selle päeva puhul on kogu koolipere oodatud kandma kollast ja musta. Pöörame oma riietusega tähelepanu mesilaste olulisusele meie keskkonnas. Mesilased tolmeldavad üle 80% maailma õistaimedest ning seetõttu mängivad nad ka väga suurt rolli meie toidulaua eest hoolitsemisel.

Kool on soetanud omalt poolt 1.-7. klasside õpilastele rukkililleseemned. Teeme kõik koos lilli istutades vastuteene mesilastele ja katame neile rikkaliku söögilaua.

Sloveenia algatusel on ÜRO kuulutanud 20. mai ülemaailmseks mesilaste päevaks – kuupäevaks, mille eesmärk on rõhutada mesilaste tähtsust inimeste ellujäämisele. 20. mai on tänapäevase mesinduse rajaja sloveenlase Anton Janša sünnipäev.

Päevakohased tegevused ja väljakutsed:

Mitu mesilast koolimajast leidsid? Tulemuse saad kirjutada siia: https://forms.gle/TRR2Y22py1HmC5xD9

Ülemaailmne Maa päev

Rohelise koolina tähistasime ka meie 21. aprillil rahvusvahelist Maa päeva .

Kevadvaheajal istutasime ringi kooli aatriumis ning 4. ja 5. korrusel olevad toataimed, kelle kasvutingimused olid jäänud väikeseks ja kes vajasid uueks arenguks paremaid tingimusi. Nii nagu kool kolis eelmisel aastal uutesse ja ilusatesse ruumidesse, said ka meie kooli taimed endale nüüd lõpuks uued kodud.

Suur tänu kooli sihtasutusele, kes aitas soetada meile uued korralikud taimepotid ning aatriumisse isekastmissüsteemil lillekastid suuremate taimede jaoks.

Nüüd võib olukorra kokku võtta ühe kooli sattunud lapse vaimustusega -“teil on seal tõeline džungel!