Postitused

Taimeriiul Growroom

Kooli aatriumit hakkab peagi kaunistama ümmargune taimeriiul Growroom, mis toob taimeilu ka talviseks perioodiks ja täidab kevadel kooliaia taimede ettekasvatamise funktsiooni.

Taimeriiuli ehitamise võtsid enda kanda 8. klassi poisid Jan Oskar Tinnuri ja Georg Markus Allmägi, kes tegid seda oma 8. klassi loovtöö projekti raames. Taimeriiuli materjaliks on veekindel vineer ja riiulitele tulevad taimekastid ning hiljem ka valgustus. Riiuli sees on ka istumisvõimalis. Tööd juhendab tehnoloogiaõpetaja Veiko Vahur. Projekti koordineerib Erik Joasaare.

Taimeriiul Growroom on arendus- ja disainilabori Space10 vabavaraline projekt, mille ehitamise jaoks on vaja üksnes materjali ja CNC pinki, joonise detailide lõikamiseks leiab Space10 kodulehelt.

Riiul valmib Tallinna linna asutuse õppeaedade projekti toetusel.

Arendusjuht Erik Joasaare

Õpilaskolumni võitja Mari Saffre: Jätkusuutlikkus – midagi, mis kestab ka hiljem

Saksamaa Välismaise Koolihariduse Keskuse (ZfA) ajakiri „Begegnung. Deutsche Schulische Arbeit im Ausland“ leiab tähelepanu kogu maailmas. Viimase väljaande 62. leheküljel on muljetavaldav kirjutis Mari Saffrelt, kes lõpetas Tallinna Saksa Gümnaasiumi 2021.a suvel. Sellega sai ta õpilaskolumni võitjaks!

“Nachhaltigkeit – etwas, das auch nachher noch standhält” (lk 62)

Soovitame Teil soojalt seda artiklit lugeda, ja loodame, et Mari mõtted leiavad poliitikas ja ühiskonnas palju tähelepanu!

Mari Saffre

Jätkusuutlikkus – midagi, mis kestab ka hiljem

Millised kolm asja võtaksid kaasa üksikule saarele? Juba küsimuse juures tekib mõte, et siin peab olema mingi konks – välja arvatud muidugi see, et piirduda tuleb kolme asjaga. Nii see on. Täiendus: Mida võtaksid kaasa üksikule saarele, kui seal tuleb veeta kas 3 tundi, 3 päeva või 3 aastat?

Kolmeks tunniks piisaks mobiiltelefonist, ujumisasjadest ja päikesekreemist, kuna saarel viibimine ei ole eluohtlik, vaid sarnaneb pigem pakettreisile. Kolmeks või rohkemaks päevaks jääb sellest väheks. Ellujäämiseks on vaja kolme asja: soojust, vett ja kaitset tuule ja ilma eest. Seepärast oleks mõistlik kaasa võtta nuga, köis ja tulekivi. Kolme aasta puhul tuleks ellujäämiseks mõelda ka püsiva toiduallika peale. Sellepärast võiks köie näiteks kana vastu vahetada. Kana muneb mune ja need on valguallikateks. Pika aja peale ette mõtlemine ja ettenägelik ning jätkusuutlik tegutsemine on seega olulised. Kui aga laiendada saare mõõte planeedi omadele, käituvad kõik inimesed nii, nagu nad peaksid siin veetma ainult paar tundi. Ostetakse, mida süda soovib, ja visatakse mõne aja pärast jälle minema, kuna saadakse aru, et süda vist eksis seekord. Alatu reklaamitrikk. Ja seda tootjad tahavadki. Kuna rämpsu ostetakse, siis seda ka toodetakse.

Aga mis juhtuks, kui meile öeldakse, et peame saarele jääma paariks tunniks, aga meile ei tulda järele? Nüüd saaks eristada neid inimesi, kes valmistusid kolmeks päevaks, ja neid, kes kolmeks tunniks. Meie väikesel saarel rulluks tõenäoliselt lahti „Kärbeste jumalale“ sarnane stsenaarium. Ettenägelikel inimestel oleks teiste suhtes eelis. „Kärbeste jumalas“ on ka kaks leeri, kelle vahel puudub koostöö. Seejuures oleks nii lihtne: igaüks, kes meie saarele tuleb, võtab midagi kaasa ja koopereerub teistega ning ühiselt majandatakse ressurssidega. See kindlustaks selle, et pole vahet, kas me jääme saarele kolmeks päevaks või kolmeks aastaks.

COP-24 konverentsil Poolas 2018. aastal ütles Greta Thunberg: „ Kujutage ette, mida ma võiksime saavutada, kui me seda tõesti tahaksime.“ Või kui me globaalselt veel rohkem koostööd teeksime. Paljud riigid teevad juba suuri samme kliimaneutraalsuse suunas. Aga kahjuks on ikka veel riike, kes ütlevad: „Ma võin sellega raha teenida, sellepärast ma sellesse ei usu.“ See on just see lühinägelikkus, mida meil vaja pole.

Meie planeet ei koosne ainult ressurssidest, mida me saame rahaks teha. Meie planeet on meile elamiseks ja me ei tohi seda hävitada.

Mari Saffre, 18-aastane, Tallinna Saksa Gümnaasium, Eesti

Tõlge: Margit Tammekänd

Video: õppeklass katusel

Õpilaste kooli naasemisega on täienenud ka meie õpperuum. Üks lisaõppeklass asub nüüd meie katuseterrassil, mis mahutab 32 õpilast. Lisaks pakuvad rohelust õpilaste poolt kasvatatud ja hooldatud taimed.

Peatselt on lisandumas uusi elemente, seega hoia silm peal!

Loe kooliaia rajamisest lähemalt siit

Rohelised näpud

3.d ja 4.d klass veetsid 7. mail toreda pealelõuna taimede seltsis.

Ühel päeval tuli meie õpetajale pähe mõte. Võib-olla teeks meie klassiga taimede vahetuse laada? (olime siis alles distantsõppel). Alguses oli see ainult mõte, kuid õige pea, kui kooli saime, hakkas see täide minema. Lapsed hakkasid tasapisi tooma taimi kooli. Lastele meeldis see mõte ning nad hakkasid laata hirmsasti ootama.

Lõpuks saabus see päev (kohe enne emadepäeva). Lapsed tulid kooli ning eelviimase tunni ajal toimuski laat. Kokku olid saanud piparmünt, havisaba, jõulukaktus, viigipuu, metsmaasikas, nartsiss, rohtliilia, luuderohi, ebaküpress, moosese häll, tomat, kalanhoe, juudihabe, piimalill – kõiki taimi ei jõua kokku lugedagi. Mõni laps läks koju lausa nelja taimega, sest isegi oli sama palju kohale toonud… Lisaks taimele oli vajalik ka kaaskiri (nimetus, kust pärit, milleks kasutatakse vmt ning mõne loo, legendi või ka mõjud inimestele rääkis õpetaja veel juurde). Lisaks sellele saime õppida ka liitsõnu, mis meil parasjagu eesti keele teemaks (kas havi saba või havisaba, päeva lill või päevalill…)

Järgmisel aastal kavatseme uurida, kas meil ikka päriselt ka rohelised näpud on…

Aga nüüd küsimus sinule : kes (mis) on paks naine? Kui jõuad esimesena meie juurde (3.d) vastama, ootab sind üllatus!

Autorid:

Arina ja Merit 3.d klass (õpetaja Ene Tõnnis aitas teksti toimetada), pildid Gerli 4.d klass (nimelt soovisid mõned 4.d klassi lapsed ka endale rohelisi näppe).

 

Rahvusvaheline mesilaste päev

Rohelise koolina tähistame ka meie rahvusvahelist mesilaste päeva, mida tähistatakse 20. mail.

Selle päeva puhul on kogu koolipere oodatud kandma kollast ja musta. Pöörame oma riietusega tähelepanu mesilaste olulisusele meie keskkonnas. Mesilased tolmeldavad üle 80% maailma õistaimedest ning seetõttu mängivad nad ka väga suurt rolli meie toidulaua eest hoolitsemisel.

Kool on soetanud omalt poolt 1.-7. klasside õpilastele rukkililleseemned. Teeme kõik koos lilli istutades vastuteene mesilastele ja katame neile rikkaliku söögilaua.

Sloveenia algatusel on ÜRO kuulutanud 20. mai ülemaailmseks mesilaste päevaks – kuupäevaks, mille eesmärk on rõhutada mesilaste tähtsust inimeste ellujäämisele. 20. mai on tänapäevase mesinduse rajaja sloveenlase Anton Janša sünnipäev.

Päevakohased tegevused ja väljakutsed:

Mitu mesilast koolimajast leidsid? Tulemuse saad kirjutada siia: https://forms.gle/TRR2Y22py1HmC5xD9

Ülemaailmne Maa päev

Rohelise koolina tähistasime ka meie 21. aprillil rahvusvahelist Maa päeva .

Kevadvaheajal istutasime ringi kooli aatriumis ning 4. ja 5. korrusel olevad toataimed, kelle kasvutingimused olid jäänud väikeseks ja kes vajasid uueks arenguks paremaid tingimusi. Nii nagu kool kolis eelmisel aastal uutesse ja ilusatesse ruumidesse, said ka meie kooli taimed endale nüüd lõpuks uued kodud.

Suur tänu kooli sihtasutusele, kes aitas soetada meile uued korralikud taimepotid ning aatriumisse isekastmissüsteemil lillekastid suuremate taimede jaoks.

Nüüd võib olukorra kokku võtta ühe kooli sattunud lapse vaimustusega -“teil on seal tõeline džungel!

Video: TSG kooliaed katusel

Söödavate taimede kasvatamine keskkonnahariduslikel eesmärkidel on muutumas Tallinnas aina tavapärasemaks praktikaks.

Tallinna linna asutuste õppeaedade projekti abil rajasime meie kooli katuseterrassile konteinerpõhimõttel kooliaia.

Videos tutvustab meie katuseaia konseptsiooni arendusjuht ja õpetaja Erik Joasaare.

Loe kooliaia rajamisest lähemalt siit.

Praegu on meie katusaed küll lumme mattunud ja seal elab lumememm, aga koolipere ootab pikisilmi kevadet ja taimede tärkamist 🙂

 

Anfachen Award 2020 veeteemaline kunstiplakatinäitus

Kooli B-kopruse 3. korruse rõdul on välja pandud Anfachen Award 2020 veeteemalised näituseplakatid, mis olid avalikkusele üleval augustis ja septembris Tallinna Vabaduse väljaku tunnelis.

Tänu Goethe Instituudile on plakatid nüüd uue kodu leidnud meie kooli ruumides ning sobivad kokku meie rohelise kooli kontseptsiooniga. Näitus keskendub sel aastal vee tähtsusele, iga poster kujutab ühe rahvusvahelise kunstniku nägemust vee jätkusuutlikusele ja keskkonnaprobleemidele ning nende erinevaid kunstilisi väljendusviise.

Näitus jääb kooliruumidesse kuni jõuludeni ja hiljem taaskasutatakse plakatimaterjali uute näituste loomiseks ning kooliruumi kaunistamiseks. Südamlik tänu Goethe Instituudi kultuuriprogrammide koordinaatorile Markus Köcherile, tänu kellele näitus meie koolimajja jõudis.

Loe ja vaata näituse ning selle temaatika kohta lähemalt:

Koolipäev Paunküla matkaradadel

Viimasel koolipäeval enne vaheaja algust käis 2.b klass metsas loodustarkusi õppimas.

Saime teada, kuidas tuleb looduses liikuda ja käituda, et kõikide meeltega loodust tunnetada – tajuda ja loodust hoida. Järgmisel korral matkama minnes oleme kindlasti juba pisut targemad! 🙂

Oli vahva vaheldus tavalisele koolipäevale!

Õpetaja Anu Aero

Kooliaed katusel

Kevadel kirjutas kool projekti taotlemaks rahalisi vahendeid Tallinna linna asutuste õppeaedade projektist, millega oli plaan rajada kooli katuseterrassile konteinerpõhimõttel kooliaed. Vaatamata koroonapandeemia ebaselgusele meie kooli projektitaotlus rahuldati ja tänu sellele saime võimaluse katuseaia kooli juubeliks rajada.

Erakordselt rõõmustav on asjaolu, et õppeaia rajamise ja istutamise viisid läbi meie kooli õpilased. 8.c klassi õpilased Marten Tamtik ja Tristan Ots valisid oma loovtööks puidust taimekastide valmistamise, mis paigutati hiljem katuseterrassile. Taimekaste on kokku 15. Kastid on rataste peal, mistõttu on neid võimalik kergesti katusel ümber paigutada.

Taimekastide täitmisel olid omakorda abiks 9.b klassi poisid. Eelmise nädala neljapäeval ja reedel istutasid 2.a ja 3.a klassi õpilased klassijuhatajate juhendamisel taimekastidesse erinevaid taimi. Istutati nii tarbe- kui iluaia taimi: salvei, piparmünt, rabarber, erinevad laugud ja sibullilled. Loodame, et taimed elavad talve kenasti üle ja juba kevadel saame näha väikeste usinate taimekasvatajate tulemusi.

Katuseaeda on koolil plaanis kevadel veelgi edasi arendada ja muuta see igapäevaseks kooliruumi osaks, kus toimuvad õuesõppe- ja praktilised tunnid kooliaia temaatikast lähtuvalt. Jääme põnevusega kevadet ootama…

Täname Tallinna linna linnaaianduse projektijuhte Maria Derlõši ja Marina Laidlat. Samuti meie kooli tehnoloogiaõpetuse õpetajat Veiko Vahurit, algklasside õpetajaid Terje Meeksat ja Hedda Pihlamägi ning 2.a klassi lapsevanemaid.

Projekti koordineeris arendusjuht Erik Joasaare.