Postitused

Loodushoiu- ja matkaringi matk Keila-Joale

/in , /by

Pühapäeval, 3. novembril käisid loodushoiu- ja matkaringi valikaine õpilased esimesel matkal Türisalu maastikukaitsealal Keila-Joa läheduses.

Peamiseks eesmärgiks oli jälgida Keila jõkke kudema tulevaid suuri lõhesid ja meriforelle, kuid kahjuks ei õnnestunud neid kõrge veeseisu tõttu märgata. Üks õpilane nägi siiski tõenäoliselt vilksamisi vetemöllus meriforelli. Lõhe ja meriforell rändavad igal sügisel merest kiirevoolulistesse kruusase põhjaga jõgedesse ja ojadesse kudema, misjärel kevadel kooruvad vastsed, kellest arenevad lõhe ja forelli noorkalad elavad umbes 1–2 aastat jõgedes kärestikel ning rändavad seejärel merre toituma, et mõne aasta pärast jõkke kudema tulla.

Osades jõgedes takistavad kalade rännet paisud ja röövpüüdjad, mistõttu saavad nad piiratud alal kudeda või ei saa üldse. Keila jõgi on üks kolmest Eesti lõhejõest, kuhu kasvandustest lõhet ei asustata ning on säilinud looduslik lõhepopulatsioon. Jõelõik Keila-Joast mereni on lõhele ideaalne ning seal on noorkalade arvukus üks Eesti suurimaid.

Kalade vaatamine polnud aga meie ainuke eesmärk, valikaine raames avastame erinevaid Eestimaa paikasid ja maastikutüüpe ning tutvume matkamisega kui ühe kasuliku võimalusega väljas aktiivselt liikuda ning argitoimetustele vaheldust pakkuda. Ja see eesmärk sai täidetud – kergele uduvihmale vaatamata matkasime rahulikult umbes 4,6 km ning päev oli põnev ja lõbus.

Käisime veel metsas ning mere kaldal, Lohusalu lahe ääres, ja avastasime Türisalu oja ning juga. Harjutasime ka kaardilugemist Eesti põhikaardi abil ning kompassiga asimuudi määramist. Õpilased said väga hästi hakkama!

Matkahuvilistest õpilased olid samuti päevaga rahul ning  jagasid oma muljeid:

Kerly: “Mulle väga meeldis meie matk Keila-Joale. Õppisin palju uut nii kalade, fotograafia kui ka kaardilugemise ja kompassi kasutamise kohta. Sai ka palju nalja ja ilusaid mälestusi ning ootan juba uut matka.”

Hanna: “Matk oli väga tore. Värske õhk ja hea seltskond tegid tuju veel paremaks. Õppisime kasutama kompassi ja saime palju pildistada. Kindlasti ootan juba järgmist matka.”

Fotode autorid: Kerly Kallas, Hanna Vaalu, Hanna Roosik, Kelly Kallas ja Jürgen Karvak.

Koolinoorte arhitektuurikonkursi näitus Tartus

/in /by

Neljapäeval, 13. juunil toimus Tartu Koidula ja Jannseni mälestusmärgi juures arhitektuurikonkursi “Minu unistuste jõeäär” pidulik autasustamine ja näituse avamine.

Meie kooli õpilased osalesid konkursil väga edukalt – Adeele Lepik (10.b) jäi jagama 1.-2. kohta ning Laura Taklaja (10.b), Helena Toater (10.c) ja Emilia Ritsmann (10.a) saavutasid žürii poolt ära märgitud eripreemia gümnaasiumiastmes.

Vaata ka: Võit koolinoorte arhitektuurikonkursil

Õpilasi juhendas kunstiõpetaja Erik Joasaare. Näitus õpilaste töödest jääb avatuks Tartu Kaarsillale kuni 10. juulini.

Loe lähemalt: Kaarsillal saab vaadata koolinoorte arhitektuuri

Fotod: Galerii: auhindamine ja lodjasõit 13. juunil

 

Arhitektuuri valikkursuse õppekäik Helsingisse

/in /by

5. juunil toimus arhitektuuri valikkursuse õpilaste ja teiste huviliste vaatluspraktika Helsingis.

Soe ja päikseline ilm soosis meie õppekäiku ühes parimate kaasaegse arhitektuuri näidetega Euroopa pealinnas.

Koos külastati noort arhitektuuribürood Helst OY, kelle tegevarhitektid Jens Rasmussen ja Rabbe Tiainen tutvustasid arhitekti elukutset ning oma rahvusvahelise büroo tegemisi. Edasi liiguti disainimuuseumisse, kus tutvuti soome tarbekunsti klassika ja põneva näitusega Secret Universe (kunstnikud Aamu Song & Johan Olin).

Helsingi kesklinnas uuriti põneva disainiga vabaõhuujulat Allas, mis on ujuvpontoonidele rajatud välibasseinidega unikaalne arhitektuurne objekt. Pärastlõunal toimus väikene loominguline ülesanne Helsingi keskraamatukogus Oodi ja tutvuti maja arhitektuuriga.

Kõige viimasena aga mindi üheskoos vaatama ühte Helsingi kuulsaimat hoonet – arhitekt Steven Holli poolt projekteeritud kaasaegse kunsti muuseumi Kiasma, kus lisaks muuseumihoonele tutvuti ka põnevate näitustega.

Õppekäigu organiseeris arhitektuuri valikkursuse õpetaja Erik Joasaare.

Loodushoiu ja keskkonnakaitse kursus lõpetas õppeaasta matkates

/in , /by

3.–4. juunil toimus loodushoiu ja keskkonnakaitse kursuse lõpumatk Kõrvemaa maastikukaitsealal.

Matk algas Aegviidust ja liiguti mööda väikseid kruusa- ja metsateid, metsasihte, üle väikse raba ja metsas. Jõe ääres käidi haruldases ürgse välimusega Jänijõe uhtlammimetsas – tegu on iga-aastaselt üleujutatava jõeäärse metsaga, kus kasvab koos palju erinevaid puu-, põõsa- ja teisi taimeliike, ürgset välimust lisavad kõrged sõnajalad ja humala väädid. Tee peal nähti metskitse, jänest, kullilisi, erinevaid putukaid, kalu ja teisi loomi, haruldasi ja tavalisi taimi ning erinevaid elupaikasid.

Matka tegi raskeks tohutu sääskede hulk, kelle tõttu tuli pidevalt liikuda või pikkade varrukatega riideid kanda. Ööbiti metsas Tarvasjõe lähedal ning maitsev matkatoit kokati ühiselt lõkkel. Matk lõppes Vetlas, kust suunduti bussiga tagasi koju.

Matkamisel võib olla mitmeid eesmärke ja mõtteid: esiteks annab see loodusetunnetust ja kogemust, kuidas looduslikud protsessid toimuvad, ning seetõttu on looduse tundmaõppimise läbi suurem tõenäosus, et käitutakse ka igapäevases elus keskkonna suhtes jätkusuutlikumalt. Teiseks on matkamine suurepärane vaheldus argirutiinile ja õpetab hindama kohati tänapäeval iseenesest mõistetavat üsnagi mugavat elustiili.

Pildistasid: Mari Järve (10.c) ja Jürgen Karvak (õpetaja)

LHKK lõpumatk

Arhitektuuri valikkursuse õppekäik Kumus

/in /by

Teisipäeval, 28. mail toimus arhitektuuri valikkursuse viimane tund Kumus, kus õpilased osalesid töötoas “Anarhia arhitektuuris”.

Programm uuris omanäolise arhitekti Gordon Matta-Clark loomingut, mis keskendus linnaruumi kaosele ja anarhiale arhitektuuris. Selle kaudu sai Gordon Matta-Clark ka oma hüüdnime – anarhitekt.

Väga põhjalik ja ülevaatlik loeng viis meid New Yorgi maa-alustesse tunnelitesse, tänavakunstiga ilmestatud Brooklynisse 60-70ndatel, slummidesse ja mahajäetud linnaruumi, Pariisi linnaossa, mida ootas ees hävitamine – kõik see, mida uuris ja väljendas oma teostest Gordon Matta-Clark.

Õpilased said avaldada oma mõtteid, kuidas on võimalik arhitektuuri kaudu mõjutada ühiskondlikke protsesse ja mida hakata peale kasutu arhitektuuriga ning seda ka sõnades ja paberil väljendada.

Näituse kujundas meie kooli vilistlane Anu Vahtra.

Valikkursust juhendas Erik Joasaare.

Võit koolinoorte arhitektuurikonkursil

/in /by

2019. aasta alguses toimus viies üle-eestiline koolinoorte arhitektuurikonkurss. Konkursi teemaks oli seekord “Minu unistuste jõeäär”, kuhu oodati noorte ettepanekuid Tartu jõeäärse ala elavdamiseks.

TSG noored arhitektid osalesid gümnaasiumi kategoorias väga edukalt.

I-II koht:

LOOMELINNAK – Adeele Lepik (Tallinna Saksa Gümnaasium, juhendaja Erik Joasaare)

Äramärgitud tööd:

– SOUL WAVE – Laura Taklaja, Helena Toater (Tallinna Saksa Gümnaasium, juhendaja Erik Joasaare)
– KALASKELETT – Emilia Ritsmann (Tallinna Saksa Gümnaasium, juhendaja Erik Joasaare)

Palju õnne osalejatele ja juhendajale!

Näituse avamine ja auhindade üleandmine toimub 13. juunil algusega kell 15.00 Tartus Kaarsilla Ülejõe pargi poolses osas Jannseni ja Koidula mälestus- väljakul! Näitus Kaarsillal jääb üles juuli alguseni.

Korvpalli valikkursuse õpilased tegid ajalugu

/in /by

7. mail toimus Kalevi spordihallis Tallinna koolinoorte meistrivõistluste finaalmäng gümnaasiumi noormeestele.

Finaalis, mis tõi kohale peaaegu täismaja publikut, mängisid Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna Reaalkool. Mängu võitis Tallinna Reaalkool 107:61.

Sellel mängul oli tähtis roll täita ka meie gümnasistidel, kes tegutsesid mängul kohtunikena.

Esimest korda Tallinna koolinoorte spordimängude 37. aastase ajaloo jooksul tegutsesid finaalmängul kohtunikena ühe kooli õpilased. Lauakohtunikena tegutsesid Triinu-Liis Vaikma (10.b), Liisa Neeme (11.b) ja Mailian-Elisabeth Matsina (11.c) ning väljakukohtunikuna mõistis õigust Hendrik Andre Herter (11.a).

Kõik see sai võimalikuks tänu meie koolis korraldatavale valikainele “Noorkohtuniku teoreetiline ja praktiline koolitus”, mis toimus sellel õppeaastal juba kolmandat aastat ning kus Aare Halliko koolitab meie noored litsenseeritud korvpallikohtunikeks.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme meeskond saavutas Tallinna koolinoorte meistrivõistlustel tubli 3. koha.

Palju õnne!

Võistkond mängis koosseisus:

Ats Tölp (12.b), Gevin Genro Paas (12.c), Markkus Liias (12.c), Hendrik Andre Herter (11.a), Otto-Robert Lipp (11.b), Carl Erik Klamas (11.c), Raul Raudsepp (10.a) ja Karl Kattel (10.b).

Tallinna koolinoorte 2019 MV korvpallis. Gümnaasiumi noormehed – FINAALTURNIIR

Liisa Neeme (11.b)

noorkohtunikud

Loodushoiu ja keskkonnakaitse kursuse õpilased osalesid nurmenukutalgutel

/in , /by

6. mail käisid loodushoiu ja keskkonnakaitse kursuse õpilased Teeme Ära, Eestimaa Looduse Fondi ja Tartu Ülikooli koostöös korraldatud kodanikuteaduse projekti raames nurmenukutalgutel.

Oma kursusega käidi nurmenukke loendamas Harkus ühel ilusal niidul, kus oli sadades nurmenukke. Loendati 110 taime, millest 67 olid S- tüüpi ja 43 L- tüüpi õiega.

Harilikul nurmenukul (Primula veris) esineb erikaelsus ehk tal on L- ja S- tüüpi õied. L (long)- tüübi puhul on õies emakakael pikk ja S (short)- tüübi puhul lühike ja seejuures paistavad õie sisse vaadates hoopis pikemad tolmukad. Erikaelsus on oluline seepärast, et sama lille õied üksteist ise ei viljastaks (ühe taime kõik õied on sama tüüpi). See omakorda tagab, et säiliks geneetiline mitmekesisus ühe ala nurmenukkude hulgas ja mitmekesisus on vajalik, et populatsioon oleks elujõuline ning seega keskkonnamuutustele vastupidav.

Rohkem infot nurmenukutalgute kohta siit: https://nurmenukk.ee/nurmenukust

Õppigem rootsi keelt ehk taaskord edukas osalemine aineolümpiaadil

/in /by

15. märtsil toimus Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis vabariiklik rootsi keele aineolümpiaad, kus 12.a õpilased Mihkel Annus, Hanna Maria Laaspere ja Katarina Sieglinde Schultz jagasid 2. ja 3. kohta Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilastega.

1. koha sai Gustav Adolfi Gümnaasium. Võisteldi võistkondadena, kokku osales 19 võistkonda Noarootsist, Tallinnast ja Pärnust. Selle aasta teemaks oli ,,Kända svenskar’’ (Kuulsad rootslased).

Pärast võistlust tutvustas Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi direktor Andres Laanemets oma kooli ja selle ajalugu ning meile korraldati ringkäik. Seejärel arutlesime teemal, miks õppida rootsi keelt. Rootsi Hariduse Seltsi esimees Eestis Gustaf Hertsius õpetas meile traditsioonilise rootsi joogi – leedriõiemahla – valmistamist ja haris meid rootsi toidukultuuri valdkonnas. Maitsesime ka Rootsi saatkonna peakoka poolt valmistatud tüüpilist rootsi keeksi. Enne autasustamist õpetas Sütevaka vilistlane Regina meile ühe rannarootsi laulu ja tantsu.

Svenska öppnar alla dörrar! Rootsi keel avab kõik uksed!

Õpilasi valmistas võistluseks ette õpetaja Kaja Reissaar.

TSG esindus rootsi keele olümpiaadil

Linnuvaatlus Sütiste parkmetsas

/in , /by

28. jaanuaril käisid õpilased 10. ja 12. klassist loodushoiu ja keskkonnakaitse tunni raames Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal (Sütiste parkmetsas) talvist linnuvaatlust tegemas.

Õpilased olid hästi tublid ja külma ilma trotsides pandi nähtud liigid kirja. Vaatlused tehti lindude söögimajade juures, kuid hilise kellaaja tõttu (u kl 16) oli linde pigem vähe näha, sest sellel ajal olid enamik tiivulisi juba varjulisematesse põõsastesse ja puulatvadesse puhkama suundunud.

Kokku tuvastati 8 erinevat linnuliiki vastavalt arvukusele: rasvatihane, musträstas, sinitihane, puukoristaja, tutt-tihane, põhjatihane, siisike ja talvike. Tunduvalt sagedasemad olid rasvatihane ja musträstas, keda esineb ka meie kohatud liikidest Eestis kõige rohkem (mõlemat 300 000-400 000 pesitsevat haudepaari). Seevastu haruldasemad linnud, keda eile üles märgiti, olid puukoristaja ja põhjatihane (mõlemat 60 000-100 000 pesitsevat haudepaari). Eesti kõige arvukamat linnuliiki metsvinti (1 700 000-2 200 000 haudepaari) ei nähtud, kuna tema rändab talveks lõuna poole soojematele aladele.

õpetaja Jürgen Karvak