Postitused

Auhinnad arhitektuurikonkursilt

/- /-

Meie kooli arhitektuuri valikkursuse õpilased osalesid taaskord edukalt üleriigilisel koolinoorte arhitektuurikonkursil.

Selle aasta teema “Minu unistuste katusemaastik” keskendus Linnahalli katuse ümberkujundamisele.

Gümnaasiumi vanuserühmas said kõrge 2. koha – Grete-Liis Elmik, Hanna Grethel Polli ja Miriam Plaamus (10.b) ja 3. koha – Johanna Schilf (11.c) ning eripreemia äramärgitud tööna Merilin Kruberg (11.c).

Õpilaste juhendaja oli valikkursuse õpetaja Erik Joasaare.

Loe lähemalt siit: http://nooredarhitektid.ee/tulemused-2020/

Konkursi parimate tööde näitus leiab Tammsaare pargis aset 13.-28. augustil.
Auhindamine toimub 23. augustil kell 15.00.
Lisaks on näitus väiksemas mahus üleval ka Põhja puistee pop-up näitusel 25.-30. augustil.
Tulge kaema!

Svenska och kanelbullar

/- /-

Reedel, 6. märtsil osalesid rootsi keele valikaine õpilased Katriin Lepik, Karoline Lindpere, Sten Nurmsalu, Maria Schotter ja Eneli Veltmann 11.a klassist 8. vabariiklikul rootsi keele ainevõistlusel Noarootsis.

Sellel aastal oli võistluse teemaks Rootsi ja Eesti vahelised suhted läbi aegade.

Ainevõistluse küsimused olid keerulised, aga sellest hoolimata oli tore ja huvitav, omandati uusi teadmisi ja avardati silmaringi. Küsimused puudutasid ajalugu, poliitikat, kultuuri, teadust ja sporti.

Pärastlõunal järgnes pilguheit Noarootsi Gümnaasiumi ajalukku, tutvuti kooli traditsioonide ja hoonetega. Linda Nilsson Rootsi Suursaatkonnast rääkis Eesti ja Rootsi vahelistest suhetest ning Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi õpilased tegid esitluse kaneelisaiade ajaloost ja tutvustasid retsepti. Loomulikult sai nautida ka Rootsi Suursaatkonna poolt saadetud kaneelisaiu.

Päeva lõpus autasustati parimaid ja iga osaleja sai tänukirja osalemise eest. Ainevõistlusel osalesid 23 võistkonda viiest Eestimaa koolist. Selleaastase ainevõistluse võitjaks osutus Gustav Adolfi Gümnaasiumi esimene võistkond. Meie Eneli ja Maria said auväärse 4. koha.

Õpilasi juhendas Kaja Reissaar

rootsi keel õpilased ja õpetaja

Matkaringi teine matk Rabivere maastikukaitsealal

/- , /-

Loodushoiu- ja matkaringi valikaine raames käisid õpilased laupäeval, 1. veebruaril kursuse teisel matkal Kohila lähedal Rabivere maastikukaitsealal.

Läbiti umbes 14,7 kilomeetrit ning matka teekonda kohandati päeva jooksul muutliku ilma tõttu. Teel nähti mitmeid erinevaid inimtekkelisi ja looduslikke maastikke.

Umbes pool maast liiguti mööda RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi tähistatud matkateed ning ülejäänud ajast mööda väikseid kruusa- ja asfaltteid. Maastikest nähti teel põllumaid, ulatuslikku turbakaevandust, mitmekesist metsakooslust ja rabaäärt. Lisaks otsiti üles Urge kuristik, kus avaldus põnev karstinähtus – nimelt lõpetas Redu oja seal maa peal voolamise ning kadus maa alla, et umbes kahe kilomeetri pärast uuesti allikatena maa peale tulla ning Keila jõkke suubuda.

Matka alguses meenutas ilm sajuta sügisilma, kuid poole peal hakkas vihma sadama, mis muutus lörtsiks ja mis seejärel lõpuks muutus lumeks. Seetõttu otsustati esialgse planeeritud sihtkoha, Lohu rongipeatuse, asemel pöörduda tagasi Kohilasse, kust väljus rohkem ronge. Nii et nähti nii vihma, lörtsi kui ka lund ja saadi selle kaudu väärt matkakogemus!

Matkaringi juhendaja Jürgen Karvak

Fotod: Kerly Kallas, Sofi Munner ja Jürgen Karvak

matkaring Rabiveres

Kohtunike valikkursuse lõpetajad olid tegusad

/- /-

21. ja 22. detsembril toimusid Jüris Eesti korvpalli Karikavõistluste finaalid tütarlastele ja poeglastele U-16 vanuseklassis.

Poeglaste finaalmängus olid mõlemas võistkonnas platsil  ka meie kooli õpilased, aga oma osa oli täita ka Tallinna Saksa Gümnaasiumi korvpallikohtunike valikkursuse lõpetajatel. Eesti Korvpalliliidu poolt on seda projekti vedanud Aare Halliko. Esimesed valikkursuse lõpetajad said oma litsentsid kätte 2018. aastal.

Pildile on jäänud valikkursuse lõpetajatest: Maris Kiel (lõpetas meie kooli 2019. aastal) ja Mooni Suvi (lõpetas meie kooli 2018. aastal), kes olid mõlemal päeval ametis lauakohtunikena. Väljakukohtunikena vilistasid pühapäeval poiste U-16 vanuseklassi finaalmängu Henri Einard (TSG vilistlane 2018. aastast)  ja tütarlaste U-16 vanuseklassi finaalmängu  Hendrik Andre Herter (12.a) .

TSG korvpallikohtunikud

Pildi autor: Siim Semiskar

Virtuaalreaalsuse töötuba Kunstiakadeemias

/- , /-

19. detsembril osalesid arhitektuuri valikkursuse õpilased virtuaalreaalsus töötoas, mida viis läbi Eesti Kunstiakadeemia VR labori juhataja Johanna Jõekalda.

Töötoas tutvustati õpilastele virtuaalreaalsuse võimalusi ja erinevaid praktilisi väljundeid arhitektuuris. Õpilased said ise käsitsi modelleerida 360 kraadi pildi, mida said hiljem virtuaalse ruumielamusena kogeda. Lisaks töötoale viis arhitektuuriteaduskonna professor ja dekaan Andres Ojari meie õpilased põnevale majaekskursioonile ning tutvustas arhitektuuriteaduskonda ja -õpet.

Täname kooli vilistlast ja EKA arhitektuuri teaduskonna teadus-ja arendustegevuse koordinaatorit Kadi Karinet programmi organiseerimise eest!

Valikkursuse juhendaja Erik Joasaare

Loodushoiu- ja matkaringi matk Keila-Joale

/- , /-

Pühapäeval, 3. novembril käisid loodushoiu- ja matkaringi valikaine õpilased esimesel matkal Türisalu maastikukaitsealal Keila-Joa läheduses.

Peamiseks eesmärgiks oli jälgida Keila jõkke kudema tulevaid suuri lõhesid ja meriforelle, kuid kahjuks ei õnnestunud neid kõrge veeseisu tõttu märgata. Üks õpilane nägi siiski tõenäoliselt vilksamisi vetemöllus meriforelli. Lõhe ja meriforell rändavad igal sügisel merest kiirevoolulistesse kruusase põhjaga jõgedesse ja ojadesse kudema, misjärel kevadel kooruvad vastsed, kellest arenevad lõhe ja forelli noorkalad elavad umbes 1–2 aastat jõgedes kärestikel ning rändavad seejärel merre toituma, et mõne aasta pärast jõkke kudema tulla.

Osades jõgedes takistavad kalade rännet paisud ja röövpüüdjad, mistõttu saavad nad piiratud alal kudeda või ei saa üldse. Keila jõgi on üks kolmest Eesti lõhejõest, kuhu kasvandustest lõhet ei asustata ning on säilinud looduslik lõhepopulatsioon. Jõelõik Keila-Joast mereni on lõhele ideaalne ning seal on noorkalade arvukus üks Eesti suurimaid.

Kalade vaatamine polnud aga meie ainuke eesmärk, valikaine raames avastame erinevaid Eestimaa paikasid ja maastikutüüpe ning tutvume matkamisega kui ühe kasuliku võimalusega väljas aktiivselt liikuda ning argitoimetustele vaheldust pakkuda. Ja see eesmärk sai täidetud – kergele uduvihmale vaatamata matkasime rahulikult umbes 4,6 km ning päev oli põnev ja lõbus.

Käisime veel metsas ning mere kaldal, Lohusalu lahe ääres, ja avastasime Türisalu oja ning juga. Harjutasime ka kaardilugemist Eesti põhikaardi abil ning kompassiga asimuudi määramist. Õpilased said väga hästi hakkama!

Matkahuvilistest õpilased olid samuti päevaga rahul ning  jagasid oma muljeid:

Kerly: “Mulle väga meeldis meie matk Keila-Joale. Õppisin palju uut nii kalade, fotograafia kui ka kaardilugemise ja kompassi kasutamise kohta. Sai ka palju nalja ja ilusaid mälestusi ning ootan juba uut matka.”

Hanna: “Matk oli väga tore. Värske õhk ja hea seltskond tegid tuju veel paremaks. Õppisime kasutama kompassi ja saime palju pildistada. Kindlasti ootan juba järgmist matka.”

Fotode autorid: Kerly Kallas, Hanna Vaalu, Hanna Roosik, Kelly Kallas ja Jürgen Karvak.

Koolinoorte arhitektuurikonkursi näitus Tartus

/- /-

Neljapäeval, 13. juunil toimus Tartu Koidula ja Jannseni mälestusmärgi juures arhitektuurikonkursi “Minu unistuste jõeäär” pidulik autasustamine ja näituse avamine.

Meie kooli õpilased osalesid konkursil väga edukalt – Adeele Lepik (10.b) jäi jagama 1.-2. kohta ning Laura Taklaja (10.b), Helena Toater (10.c) ja Emilia Ritsmann (10.a) saavutasid žürii poolt ära märgitud eripreemia gümnaasiumiastmes.

Vaata ka: Võit koolinoorte arhitektuurikonkursil

Õpilasi juhendas kunstiõpetaja Erik Joasaare. Näitus õpilaste töödest jääb avatuks Tartu Kaarsillale kuni 10. juulini.

Loe lähemalt: Kaarsillal saab vaadata koolinoorte arhitektuuri

Fotod: Galerii: auhindamine ja lodjasõit 13. juunil

 

Arhitektuuri valikkursuse õppekäik Helsingisse

/- /-

5. juunil toimus arhitektuuri valikkursuse õpilaste ja teiste huviliste vaatluspraktika Helsingis.

Soe ja päikseline ilm soosis meie õppekäiku ühes parimate kaasaegse arhitektuuri näidetega Euroopa pealinnas.

Koos külastati noort arhitektuuribürood Helst OY, kelle tegevarhitektid Jens Rasmussen ja Rabbe Tiainen tutvustasid arhitekti elukutset ning oma rahvusvahelise büroo tegemisi. Edasi liiguti disainimuuseumisse, kus tutvuti soome tarbekunsti klassika ja põneva näitusega Secret Universe (kunstnikud Aamu Song & Johan Olin).

Helsingi kesklinnas uuriti põneva disainiga vabaõhuujulat Allas, mis on ujuvpontoonidele rajatud välibasseinidega unikaalne arhitektuurne objekt. Pärastlõunal toimus väikene loominguline ülesanne Helsingi keskraamatukogus Oodi ja tutvuti maja arhitektuuriga.

Kõige viimasena aga mindi üheskoos vaatama ühte Helsingi kuulsaimat hoonet – arhitekt Steven Holli poolt projekteeritud kaasaegse kunsti muuseumi Kiasma, kus lisaks muuseumihoonele tutvuti ka põnevate näitustega.

Õppekäigu organiseeris arhitektuuri valikkursuse õpetaja Erik Joasaare.

Loodushoiu ja keskkonnakaitse kursus lõpetas õppeaasta matkates

/- , /-

3.–4. juunil toimus loodushoiu ja keskkonnakaitse kursuse lõpumatk Kõrvemaa maastikukaitsealal.

Matk algas Aegviidust ja liiguti mööda väikseid kruusa- ja metsateid, metsasihte, üle väikse raba ja metsas. Jõe ääres käidi haruldases ürgse välimusega Jänijõe uhtlammimetsas – tegu on iga-aastaselt üleujutatava jõeäärse metsaga, kus kasvab koos palju erinevaid puu-, põõsa- ja teisi taimeliike, ürgset välimust lisavad kõrged sõnajalad ja humala väädid. Tee peal nähti metskitse, jänest, kullilisi, erinevaid putukaid, kalu ja teisi loomi, haruldasi ja tavalisi taimi ning erinevaid elupaikasid.

Matka tegi raskeks tohutu sääskede hulk, kelle tõttu tuli pidevalt liikuda või pikkade varrukatega riideid kanda. Ööbiti metsas Tarvasjõe lähedal ning maitsev matkatoit kokati ühiselt lõkkel. Matk lõppes Vetlas, kust suunduti bussiga tagasi koju.

Matkamisel võib olla mitmeid eesmärke ja mõtteid: esiteks annab see loodusetunnetust ja kogemust, kuidas looduslikud protsessid toimuvad, ning seetõttu on looduse tundmaõppimise läbi suurem tõenäosus, et käitutakse ka igapäevases elus keskkonna suhtes jätkusuutlikumalt. Teiseks on matkamine suurepärane vaheldus argirutiinile ja õpetab hindama kohati tänapäeval iseenesest mõistetavat üsnagi mugavat elustiili.

Pildistasid: Mari Järve (10.c) ja Jürgen Karvak (õpetaja)

LHKK lõpumatk

Arhitektuuri valikkursuse õppekäik Kumus

/- /-

Teisipäeval, 28. mail toimus arhitektuuri valikkursuse viimane tund Kumus, kus õpilased osalesid töötoas “Anarhia arhitektuuris”.

Programm uuris omanäolise arhitekti Gordon Matta-Clark loomingut, mis keskendus linnaruumi kaosele ja anarhiale arhitektuuris. Selle kaudu sai Gordon Matta-Clark ka oma hüüdnime – anarhitekt.

Väga põhjalik ja ülevaatlik loeng viis meid New Yorgi maa-alustesse tunnelitesse, tänavakunstiga ilmestatud Brooklynisse 60-70ndatel, slummidesse ja mahajäetud linnaruumi, Pariisi linnaossa, mida ootas ees hävitamine – kõik see, mida uuris ja väljendas oma teostest Gordon Matta-Clark.

Õpilased said avaldada oma mõtteid, kuidas on võimalik arhitektuuri kaudu mõjutada ühiskondlikke protsesse ja mida hakata peale kasutu arhitektuuriga ning seda ka sõnades ja paberil väljendada.

Näituse kujundas meie kooli vilistlane Anu Vahtra.

Valikkursust juhendas Erik Joasaare.