Pühendumine avab uksed maailma

/-

Keily Sengbusch 12.b klassist tegi meeleoluka kokkuvõtte oma suvest:

Sel ajal kui kõik vastalanud suve nautisid, veetsin mina enamus oma vabast ajast trennisaalis ja laagrites. Nimelt tegelen ma tantsuspordiga, kuigi kõik seda just spordiks ei pea. Tantsimisega tegelen pea igas võimalikus vormis. Alustades balleti ja kaasaegse tantsuga ning lõpetades hiphopi ja freestyle’iga. Tantsinud olen pea terve oma teadliku elu.

Tänu tantsimisele olen jõudnud juba päris kaugele. Olen tantsinud võrdlemisi suurtel lavadel ning sattunud ka mitmesse telesaatesse, näiteks “Eesti otsib superstaari” ja “Eesti Laul 2018”. Küll aga suurimaks saavutuseks võib lugeda just maailmameistrivõistlusi, kus meil oli au see aasta Eestit esindada juba teist korda.

Maailmameistrivõistlused toimusid see aasta Hispaanias, Sitgeses. Viimati käisime Eestit esindamas 2016. aastal Jersey saarel, Inglismaal. Võistlused toimuvad nädal aega, sest erinevaid riike ja tantsugruppe on väga palju, samuti on väga palju erinevaid kategooriaid. Meie võtsime osa kahes kategoorias: show dance ja contemporary dance. Mõlemas kategoorias oli osavõtjaid riike rohkem kui 25. Kaasaegses tantsus tõime koju 11. koha ning showtantsus uhke 5. koha, kusjuures esimeste kohtade vahe on vaid mõned punktid.

Võisustele läksin koos Free Flow Studios esindustiimiga. Esindustiim on grupp, kuhu sisse saamiseks peab igaüks tegema katsed. Koormus selles grupis on väga suur, peale tavaliste koreograafia tundidele on meil kohustuslik võtta ka tehnika-, venitus- ja akrobaatikatunde. Esindustiimis olen tantsinud nüüdseks juba kaks ja pool aastat. Iganädalaselt teen ma kokku 16h tantsutrenne, suvel kohati vähem, kui just mingit esinemist või võistlust tulemas ei ole. Vahetult enne maailmameistrivõistlusi tegime ka treeninglaagri, mis kestis 4 päeva ning hõlmas endas 5h trenne iga päev. Need olid meie viimased trennid enne võistlusi.

Kohapealne tunne oli võimas. Väga palju erinevatest riikidest inimesi ja palju uusi tutvusi. Lavale minnes oli kõikidel väga uhke tunne sees, maailmameistrivõistlused on siiski tantsumaailmas väga suur asi. Vaatamas oli meid üle maailma miljoneid inimesi, sest võistlusi sai reaalajas ka internetist vaadata. Närv oli suur, aga sellele ei tohi tähelepanu pöörata, muidu võib tants sassi minna või sootuks meelest ununeda. Seetõttu teemegi alati enne lavale minekut ühiselt soojendust, proovime läbi kõik tantsus olevad akrobaatilised trikid ja raskemad koreograafiajupid. Ning kõige lõpus paneme alati käed kokku, see mõjub mingismõttes meditatiivselt. Tuleb leida ühine hingamine, sest laval peab grupp toimima kui üks tervik, kõik peavad hingama ja mõtlema samamoodi. Lavalt tulles olid kõikide emotsioonid laes, olime väga õnnelikud.

Jäime tulemustega väga rahule, konkurents oli väga tugev ja läheb iga aastaga aina tugevamaks. Tantsusport areneb maailmas meeletu kiirusega, seega peame seda tegema ka meie, et sammu pidada. Plaanime kindlasti ka järgnevatel aastatel maailmameistrivõistlustest osa võtta kui meid sinna jälle valitakse. Niikaua aga tantsime täiel rinnal edasi ja pürgime veel kaugemale.

https://www.youtube.com/watch?v=viT6Hlvg-t4

Meie kooli õpilane osales Guinnessi rekordi püstitamisel

/- ,

Mihkel TreesOma vaikse olemuse pärast teavad mind üsna vähesed peale minu klassi, ning just seda, millega ma väljaspool kooli tegelen. Olen Mihkel, kes nüüdsest õpib 12.a klassis, ning minu hobiks/kutsumuseks on just mitte kõige populaarsem ala koolist, milleks on pikamaajooks. Seda harrastan mina Sparta Spordiklubis, kus olen leidnud endale nö tõelise jooksupere.

Minu suvi 2018 ei möödunud ainult treenides ja võisteldes, kuna tänu jooksu lihtsusele, ükskõik kuhu Eestimaa nurka ma ei kavatsenud minna, mahtusid alati tossud ja kergemad jooksuriided kaasa. Just see ongi jooksu üks võlusid, et seda saab pea kõikjal teha. Võin julgelt öelda, et enamus nädalavahetused suvest olid täidetud erinevate jooksuvõistlustega, milleks olid siis, kas rahvaspordisündmused, Eesti Meistrivõistlused või mõni tore linnajooks. Nendest tooksingi välja mõned tähtsaimad saavutused.

Esimeseks suuremaks võistluseks suvel oli EMV 3x800m Rakveres. Eespool tutvustasin end kui pikamaajooksjat, aga siin toon välja juba lühimaa võistluse. Nimelt minu treeneril oli minusse lühimaal nii palju usku, et valis mu 3x800m teatejooksu Sparta jooksuperet esindama U20 vanuses. Minu üllatuseks ja suureks rõõmuks saavutasime võistluses 3. koha ning sain endale ühe uhkeima medali.

Jaanipäeva paiku toimus Pärnus Eesti Vabariik 100 maraton ja poolmaraton. Mina läbisin edukalt nii Spartat kui ka TSG-d esindades selle, saavutades MJ vanuses 1. koha ning üldarvestuses võimsa 11. koha. (All jooksu tavamedal, kuna autasustati originaalselt ilma erilise medali ja karikata).

Suve kõige olulisemaks jooksusündmuseks nii mulle kui Eesti kergejõustikuliidule ja Eestile oli 100×10 000m Guinnessi rekordi üritus.
Selline suursündmus tõi kohale Eesti paremiku 10 km jooksudest ja ka mõned nimekamad inimesed. Minu suureks rõõmuks mahtusin mina igati hästi sinna tiimi, kes rekordit purustama hakkasid. Pärast 3 päeva jooksu lõpetas viimasena rajale läinud Saskia Alusalu, ning pani punkti kogu suurüritusele ja ajaks mõõdeti meil 61:36:06. Meie eesmärk oli ületada Inglismaa kuningliku õhujõu mitteametlikku rekordit, mis oli püstitatud 24. mail 2018 64:36:22 (Ametlikuks ajaks 2015 aastal püstitatud USAs Illinoisis 69:06.52). Nagu aegadest järeldada, siis me uuendasime rekordit pea 3 tunniga, mis on meeletu saavutus, ning nüüd ainult ootame, et Guinness meie rekordi kinnitaks.

Ühe nimekaima jooksusündmusena Eestis toimus Rakveres ööjooks, kus mina jällegi röövisin pika eduga M18/MJ esikoha. Kahjuks sellisel sündmusel eraldi vanusegruppide esindajaid ei autasustatud, kuigi tegu on vägagi suure jooksuga.

Peale ööjooksu augusti viimasel laupäeval toimus nimekas jooks ümber Ülemiste järve, mille kogupikkuseks oli u.14km. Tegu on erilise jooksuga, mille kõigus lastakse ühel korral aastas inimesi Ülemiste veehoidla ja puhastusjaama territooriumile. Ülemiste järve jooks on neljas järvejooks neljast, millele eelnesid Harku 6,5 km; Pühajärv 10,7 ja Saadjärv 17 km. Sellel jooksul noppisin jälle kindla võidu M18 vanuseklassis, ning kogu sarja kokkuvõttes võites 3 järve 4st, tulin ma M18 üldvõitjaks ja üldkokkuvõttes 11. kohale.

Nüüd tuleb teha viimased korralikud ettevalmistused ja tuua võit koju ka Eesti suurimas jooksupeos, milleks on Tallinna Maraton, kus lähen võistlema poolmaratoni distantsil.

Mihkel Trees, 12.a

 

medalid

Medalid vasakult: EV100x10 000m Guinnessi rekordi medal; EMV 3x800m 3. koht; Pärnu Eesti Vabariik 100 medal ja Eesti ööjooksu medal

karikad

Karikad vasakult: Suvejooks ümber Saadjärve 17km M18 1. koht; Ülemiste järve 14km M18 1. koht ja Pühajärve 10,7km M18 1. koht.

Õpilaspilet

/-

Alates 01.10.2018 on õpilaspileti maksumus 3,5 eurot. Hinnatõusu põhjuseks on õpilaspileti isikustamisteenuse tasustamine, seni toimus kaartide isikustamine tasuta.

Isikustatud õpilaspiletit saab kasutada ühistranspordis. Kuni 30.09.2018 tellitud õpilaspilet maksab 3 eurot.

TSG õpilaspileti tellimine

Kunstiteraapia meie koolis

/-

Sel õppeaastal on meie koolis võimalus tegeleda kunstiteraapiaga.

Olen Tallinna Ülikooli kunstiteraapia magistrantuuri tudeng ja olen Tallinna Saksa Gümnaasiumis läbi viimas praktikat septembrist 2018 kuni jaanuarini 2019. Varasemalt olen töötanud kliinilises kontekstis nii laste kui täiskasvanutega. Olen ka ise 2 kooliealise lapse ema.

Kunstiteraapia on eesmärgistatud psühhoteraapia vorm, mis toimib läbi kolmiksuhte: õpilane, kunstitöö ja terapeut. Kunstiteraapia sobib erinevas vanuses inimestele ja eesmärk sõltub õpilase vajadusest. Uurimused on leidnud, et lastel ja nooretel on läbi kunsti lihtsam ja turvalisem väljendada seda, mida teinekord on sõnades raske väljendada. Kunstiteraapia sessiooni jooksul saab õpilane teha erinevaid loovaid harjutusi kasutades mitmeid põnevaid vahendeid. Varasem kokkupuude kunstiga ega joonistamisoskus ei ole vajalik.

Miks see võiks olla kasulik? Harjutused annavad võimaluse õppida iseennast paremini tundma, mis kindlasti aitab kaasa igapäevastes suhetes eakaaslastega. Lisaks annab võimaluse aru saada ja väljendada iseenda hetke seisundit või tunnet. On võimalik arendada keskendumisoskust, sotsiaalseid oskusi ja emotsioonide regulatsiooni. Kunsti ja käelise tegevusega tegelemine aitab maandada päeva jooksul tekkinud stressi ja pingeid, kogeda saavutuselamust. Valmivad tööd saab laps endaga koju võtta.

Oodatud on erinevas vanuses õpilased. Õpilasel ei pea olema juba väljakujunenud probleemi, võib teha ka ennetavalt, et kooliga taaskohanemine oleks sujuvam. Arvestan lapse soovidega ja töötan igati lapse hea enesetunde nimel. Kui Teil on täpsustavaid küsimusi, siis olen valmis neile meeleldi vastama!

loovteraapiaIndividuaalsed seansid toimuvad Tallinna Saksa Gümnaasiumi ruumides eelneval kokkuleppel teisipäeviti kella 13.00 – 15.50 ja kolmapäeviti alates kella 12.00-st.

Aja kokku leppimiseks ja lisaküsimuste korral palun helistage 5288286 või kirjutage kylli.joosep@gmail.com

Külli Joosep

Võrdsetest võimalustest Eesti hariduses TSG näitel

/-

Kevadel külastas ZDF kanal meie kooli, et teha reportaaž võrdsetest võimalustest Eesti hariduses TSG näitel. Fookuses on meie õpilased Laura ja Jakob, kes annavad ülevaate koolielust.

Vaata saadet siit: Re: Bildung mit Leidenschaft Gleiche Chancen für alle Schüler

Saade on eetris täna õhtul ka ARTE kanalil kell 20:40.

Võrdsetest võimalustest Eesti hariduses TSG näitel

Kooli ja õpetajate halvustamine või pilkamine ühegi lapse õpirõõmu ei kasvata

/-

Meie kooli õpetaja Anu Kušvid jagab uue kooliaasta hakul mõtteid sellest, kuidas kõik osapooled saavad panustada koolirõõmu, et koolis vahva oleks ning tulevikus jaguks rohkem neid imelisi inimesi, kes julgevad end teostada õpetajana.

Laupäeva hommikul kuulasin koduste toimetuste taustaks naistesaadet “Hooaeg”. Muude huvitavate teemade kõrval kriipisid minu kõrva ühe kauni intervjueeritava meenutus oma kooliajast, kus ta nimetas mõningaid õpetajaid “kiusupunnideks” ja teise tubli proua õpetust, et lapsele, kes õpetajat pelgab, tuleb öelda: “Äkki oli õpetajal lihtsalt halb tuju, proovi homme uuesti…”

Loe artiklit siit: Õpetaja enne uut kooliaastat: kooli ja õpetajate halvustamine või pilkamine ühegi lapse õpirõõmu ei kasvata

Reibas ja väljapuhanud õpetajaskond ootab teid, kallid õpilased!

/- ,

22.-23. augustil viibisid meie kooli pedagoogid looduskaunis puhkekeskuses Paatsalus, et pärast imelist suve end taas koolilainele häälestada.

Täpselt nagu õpilasedki pärast vaheaega sädistasid reipad õpetajad, jutustasid oma vahvatest kultuurielamustest, mida suvel kogetud, ning otse loomulikult jagasid geniaalseid ideid, mida uuel õppeaastal rakendada.

Väga õpetlik ja arendav oli ise koolilapse rolli kehastuda ning algklassiõpetajate meeskondlikke ülesandeid lahendada – on ju koostööoskuse arendamine alati edu pant elus.

Julgemad läksid väikese aerupaadiga tormisele merele, mille mehisteks juhtides olid meie direktor Kaarel Rundu ning arendusjuht Erik Joasaare – selge see, sest on ju nendel meestel suurim vastutus ka meie nn koolilaevukese elumerelainetel õigel kursil hoida.

Eestlastele kohaselt kuulus õhtuprogrammi ka saunarõõm: olemas olid nii tünnisaun kuuma veega kui ka leilisaun, basseinist rääkimata.

24. augustil toimus koolituspäev koolimajas.

Õpetaja Markus Reischl tutvustas 3D printimise võimalusi, õpetaja Riina Leppmaa koos oma õpilastega näitas, milliseid põnevaid robootikavidinaid uuel õppeaastal kasutada saab. TSG kooliperre kuuluvad nüüd ka Ozobotid ja Spherod 😉

TSG õpetajate pead on täis uusi innovaatilisi ideid, südamed täis armastust ja silmad säravad, oodates teid, meie armsad õpilased!

TSG õpetajad Paatsalus

 

Meie kooli ja Lissaboni Saksa Kooli rahvusvaheline kunstiprojekt

/- ,

Meie kooli ja Lissaboni Saksa Kooli rahvusvaheline kunstiprojekt sai lõpuks dokumenteeritud koos põhjaliku pildimaterjaliga.

Teksti toimetas Evely Kutsar, saksa keelde tõlkis Margit Tammekänd, kujundas Erik Joasaare.

Loe ja vaata siit

Parimate koolilõpetajate vastuvõtul Presidendi roosiaias pidas kõne Martina Eerme

/-

3. juulil toimus Presidendi roosiaias  pidulik vastuvôtt parimatele koolilõpetajatele. Suur au oli kõiki koolilõpetajaid kõnega esindada meie Martina Eermel 12.a klassist.

Lugupeetud Eesti Vabariigi President proua Kersti Kaljulaid, lugupeetud külalised ja kallid kuldmedalistid!

On imeline tunne siin presidendi roosiaias kõikide selle aasta kuldmedalistide nimel sõna võtta. Aitäh selle võimaluse eest!

Täna oleme kõik kullakarva. Maailmas on aga teisi värve mustmiljon ning juba pärimustekst 19. sajandi lõpust Põltsamaalt, mille on kuulsaks laulnud ansambel Trad Attack, toob lisaks sellele kõige kirkamale toonile välja ka murukarva, mullakarva, veekarva, vihmakarva ja muidugi päiksekarva toonid. Ainult kullatoonist jääks elus kindlasti väheks. Ma soovin teile, et te leiaksite kõik need värvid üles. Et teie elus oleks palju kullasära, aga ka päiksevärve ning veidike vihmatooni. Ja mis kõige tähtsam, et te ümbritseksite ennast nende värvidega, mis teile meeldivad. Sest nüüd on meil ju valikuvõimalus!

Suur sume südasuvi on käes, Eesti Vabariik tähistab oma esimest suurt juubelit ning meie esimesed suured pingutused on läbi. Meie kallis kodumaa on saja aasta jooksul näinud ka palju kurbust ja ebaõiglust lisaks rõõmsale arengule. Meie oleme sündinud vabas Eestis, meile on avatud kõik võimalused. Minagi olen lõpetanud sellise toreda kooli, kust sain nii Eesti Vabariigi kui ka Saksa Liitvabariigi tunnistuse. Maailm on lahti me ees ning täna ütleme aitäh selle eest ka meie kaugetele esivanematele, kes selle saavutamise nimel pingutasid, lubamatult tihti ka oma elu hinnaga.

Täna võime kõik enda üle uhked olla ning üksteist eduka koolilõpetamise puhul õnnitleda: 12 aastat kooliteed on finišisse jõudnud ja pingutuste eest gümnaasiumi kolme aasta jooksul oleme auga ära teeninud kullakarva medali. On vaja püsivust, sihikindlust, tarkust ja kindlasti veidike õnne, et selleni jõuda. Aga me saime sellega hakkama!

Kõige selle digiajastu kõrval, mille poolest  Eesti maailmas esirinnas on, suureneb aga ka vajadus sotsiaalsete oskuste järele ning seda kool meile kõigi faktiteadmiste ja muude tarkuseterade kõrval ka õpetas. Klassist sai pere ja õpetajatest sõbrad meile kõikidele. Aitäh meie toetavatele koduperedele ja kooliperedele!

Armsad lõpetajad!

Nautigem täna seda kullasära, kuid otsigem üles ka kõik need muud värvid, mida elu meile pakub. Ikka mullakarva, murukarva, vihmakarva ja päiksekarva, et meie elu oleks vaheldusrikas, värviline ja õnnelik! Ja ikka selleks, et me oma teadmised, oskused ning tänutunde saaksime panustada oma armsa Eesti ja Euroopa ning kogu maailma arengusse ning õitsengusse.

Palju õnne meile ja aitäh Eesti Vabariigile!

Koolilõpetajad 2018

/-

20. juunil 2018 lõpetas TSGs põhikooli 65 õpilast.

Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi KIITUSKIRJAGA lõpetas põhikooli seitse õpilast:

Karl Kreis, Kaisa Krünvald, Karoline Lindpere, Mari Saffre, Mia Zeiger, Polina Zurjari-Ossipova, Eneli Veltman.

Põhikooli lõpuaktust saab järgi vaadata kooli Youtube’i kanalis

21. juunil 2018 lõpetas TSG 37. lennu 61 gümnasisti.

Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi kuldmedaliga lõpetas gümnaasiumi üksteist õpilast:

Martina Eerme, Jakob Juksaar, Liisi Kasuk, Kristina Kirs, Merili Kärk, Aina-Emilie Mae, Anna-Maria Nikolejeva, Vanda Reinmets, Sigrid Saagpakk, Jakob Tjurlik ja Kätlin Toompuu.

Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi hõbemedaliga lõpetas gümnaasiumi Marjonella Uudeküll.

Gümnaasiumi lõpuaktust saab järgi vaadata kooli Youtube’i kanalis