25. septembrist kuni oktoobri lõpuni on 3. korruse rõdul üles pandud Inimõiguste Instituudi rändnäitus “Inimõiguste kujunemislugu”, mis on suunatud õpilaste teadlikkuse tõstmisele inimõiguste arengust.
Lisaks huvitavale sisule on tegemist ka väga ilusa, graafiliselt kujundatud näitusega.
Loe ja vaata lähemalt ka veebinäitust: Inimõiguste kujunemislugu
Täname Inimõiguste Instituudi projektijuhti Terje Varemit.
Reedel, 20 septembril jätkasime traditsiooniks saanud ülemaailmse autovaba päeva tähistamist.
Staadionipoolne parkla oli täna autodele suletud ning avatud noortele kunstnikele.
Selle aasta ideed olid teema-aastast lähtuvalt kunst ja muusika.
Suur tänu kõigile, kes päeva õnnestumisse panustasid ja julgustasid õpilasi oma loomingut väljendama!
Autovaba päev on iga aasta 22. septembril tähistatav rahvusvaheline tähtpäev, millega autovaba liikumine suunab ühiskonna tähelepanu autostumise probleemidele.
PILDIGALERII: Autovaba päev 20. septembril 2024
13.-14. septembril toimus abiturientidel traditsiooniline riigikaitselaager. Siin on mõningate 12. klassi õpilaste muljed sellest üritusest.
Päev hakkas juba enne päikesetõusu. Kell 8 pidime bussi peal olema ja laagrisse sõitma. Loomulikult nii libedalt kõik ei läinud, mõned hilinesid ka.
Kui me Männikule kohale jõudsime, pandi meid rivvi ja hakati meile asju andma. Saime kotid, särgi, jaki, nimesildi, magamiskotid jne. Juba siis kallas vihma, aga me ikkagi lootsime, et ilm läheb paremaks. Kui riided välja vahetasime, pandi meid rivvi ja jagati gruppidesse. Ma olin peamiselt paralleelklassi õpilastega koos.
Siis pandi meid telke üles ehitama. Meil pidi olema neid kaks, aga kuna olime viimane jagu, kes varustuse sai, jäime ühest ilma ja saime alles pärastlõunal teise.
Pärast lõunasööki hakkasime tööle. Me pidime kolmest punktist läbi käima, igaühes oli umbes 90 minuti pikkune tund. Kuna mina olin 7. jaos, alustasin varjupaiga ehitamisega, pidime metsast leitud asjadest telgi ehitama. Ma sain oma meeskonnaga päris hästi hakkama. Pärast seda oli meil veel kauguste määramine ning formatsiooniõpe. Seejärel olime nii väsinud, et kohe pea hakkas valutama.
Öösel oli telgis päris hea, aga õues oli karm äikesetorm.
Teine päev hakkas päris rahulikult. Ilm oli vaiksemaks jäänud ning hommikujooksu me tegema ei pidanud. Teise päeva õppused läksid päris hästi ninh õppisime palju uut, näiteks kuidas relva lahti võtta ja uuesti kokku panna, kuidas relvast lasta, kuidas kriisiolukorras käituda ning muud head-paremat.
Tõeline seiklus algas aga õhtul, kui korraga hakkas lihtsalt vihma alla kallama. Kogu maa oli mudane, telgid hakkasid kokku varisema ja absoluutselt kõik oli läbimärg. Paar korda lõi ka välk taeva valgeks. Lõpuks läks olukord nii hulluks, et meile anti käsk kõik kokku pakkida ning evakueeruda. Pärast tunniajalist kaost oli meie veok kohal ja sõitsime Hiiule. Seal saime riided ära vahetada, kuigi palju valikut ei olnud, sest kõik oli läbi vettinud. Õnneks mul oli veel kilekotis mõni kuiv riideese, mis tsunami üle elas.
Sealsamas pandi ka peole punkt peale ning saime lõpuks vabadusse. Koju sõitsin Boldiga. Kokkuvõtteks saab öelda, et ma metsa tagasi kindlasti minna ei soovi, aga kardan, et mul pole selle üle just eriti palju kontrolli.
Henrik Acik
Riigikaitselaager algas sellega, et meile anti kätte varustus ja seejärel jagati meid 9 rühmaks. Tevre laagri käigus läbisime oma grupiga statsionaarseid õppepunkte ehk pidime kaardiga orienteeruma. Seal sain näiteks teada, kuidas kaugusi hinnata ja kui palju sammupaare mul läheb, et 100 m distantsi läbida. Samuti tean nüüd võtet, kuidas maas olevat inimest transportida.
Mulle meeldis ka õhupüssiga enda täpsust laskmisharjutustes proovile panna ning oskan nüüd ka telkmantlist üheinimesetelki teha.
Toit oli samuti väga maitsev. Ööbimiseks panime oma rühmaga üles suure telgi, kuhu mahtus umbes 7-8 inimest. Telgi sees oli isegi ahi, seega sain särgi väel magada.
Sama lõbusaks ei osutunud aga viimane päev, kus pidime hoovihma sees tegema laagri ringkaitset ehk pidime vihma sees oma positsioonidele jooksma. Lõpuks oli vihm nii tugev, et telk hakkas läbi tilkuma. Kuna meie riided olid ka läbimärjad, siis evakueeriti meid metsast kaitseväebaasi ning laager lõpetati ennetähtaegselt laupäeva öösel.
Kui viimane õhtu välja arvata, siis meeldis mulle riigikaitselaager väga ning õppisin olulisi teadmisi, mis võivad ka väljaspool kaitseväge kasulikud olla.
Louis Jesse Albert
Kui laagripaika jõudsime ja bussist koos teiste kaasõpilastega välja astusime, hakkas kohe vihma tibutama. Tollel hetkel ei osanud ma isegi ette kujutada, mis meid kõiki ees ootab.
Peale alguskõnet jagati meile vajalik varustus ning peale pikka ootamist saime gruppidesse. Esimese ülesandena pidime hakka telki püstitama. Õnneks oli minu rühma ülem võrreldes teiste ülematega väga tore ja leebe. Kui teiste telkide juurest kostis ülema karjumist, siis meie ülem oli rahulik ja abivalmis.
Esimesel päeval ootasid meid ees erinevad töötoad, milles kogu grupiga osalesime. Olin väga rahul enda rühmaga, sest meil ei vingunud keegi ja kõik olid väga positiivsed ning aktsepteerivad. Töötoad olid väga õpetlikud ja harivad ning ühtlasi aitasid meie grupil lähedasemaks saada.
Terve päev olid ilmaga halvad lood. Ühtelugu aina sadas ja sadas, kuid tujul ei lasknud langeda toit, mida meile seal pakuti. Ütlemine, et tühi kõht on kõige parem kokk, pole kunagi tõetruum olnud.
Tingimused laagris ei olnud kiita, kuid ei saa ka viriseda. Joogivett saime kanistritest, WC asemel olid kuivkäimlad ja ööbima pidime telgis. Öö möödus tormi ja vihmaga ning hommikul ootas meid hommikvõimlemine. Terve päev oli samuti sisustatud töötubadega.
Ma pole vist kunagi nii õnnelik olnud, kui sel õhtul laagrisse tagasi jõudes, sest õhtusöögiks oli tatar, mis polnud mulle elu sees veel nii hästi maitsenud. Rahulikult einestades märkasin, et järsku hakkas sadama, mis kestis kuni öö saabumiseni.
Peale kolmekordset häire läbitegemist saadi aru, et laagrisse pole võimalik jääda, ning kõik evakueeriti.
Riigikaitselaagrist jäävad mulle head mälestused, kuid kõige enam olen õnnelik selle üle, et Eestis pole kaitsevägi naistele kohustuslik.
12. klassi õpilane
Nähtavus null, riided märjad, vaim murdunud- see võtab üsna hästi kokku terve selle nädalavahetuse. Kui paduvihm välja arvata, oli laager täitsa nauditav. Iisklikult nautisin ma väga AK4 hooldust ja meditsiiniõpet, kuigi kõik teised töötoad (v.a topograafia) olid ka väga põnevad. Peamiselt saabki kurta vaid ilma üle. Samas ei saanud keegi päikesepistet, nii et võib-olla polnud kerge vihm ka kõige hullem. Kindlasti olen mina üks õnnelikest, kes ei pidanud lombis magama, nii et terve kogemus oli üldiselt positiivne.
Riigikaitselaagri laul
On märg,
ei näe,
vaimust ei midagi
enam alles jää.
Kõrval madratsil
on lomp,
milles lebab Kevin.
Õhtune kartul on
läinud.
Ööpatrull.
Särk, niiske.
Andres roomab
välja
telgi alt
nagu mutt.
Riigikaitse on märg,
ma olen märg
hommikuses udus
kui ärkan
niiskena.
Õpilasi innustas muljed kirja panema õpetaja Astrid Rätsep.
10. septembril 2024 kohtub Saksamaa U21 jalgpallikoondis Tallinnas Eesti koondisega. Enne mängu, 6. septembril külastasid mängijad ja treenerid Tallinna Saksa Gümnaasiumi.
Pärast direktor Maive Merkulova ja Saksa saatkonna esindaja härra Mario Sauderi tervitust oli 1. FC Kölni kaptenil Eric Martelil ja mängijatel võimalus tutvuda koolimajaga ning ühe Eesti kooli argipäevaga. 11.a klassi õpilased viisid mängijaid väikestes gruppides koolimajas ringkäigule, treeneritetiim eesotsas treener Antonio Di Salvoga vahetas mõtteid 12.a klassi õpilastega. Mängijate, õpilaste ja treenerite vahel tekkis elav ja aktiivne mõttevahetus – vastastikune huvi oli suur. Külaskäik oli lühike, aga intensiivne ning avas mõlemale poolele uusi perspektiive. Saksakeelse osakonna õpilastele oli see lisaks suurepärane võimalus oma keeleteadmisi edukalt kasutada.
Seejärel asusid Saksamaa juuniorid koolihoovis „sportlikule“ võistlusele. Neli 5. klassi segavõistkonda ja Saksamaa Jalgpalliliidu juuniorid osalesid „kartulijooksul“, kust võtjana väljus võistkond „Euroopa“. Arvukatel pealtvaatajatel ja kõigil osalejatel oli väga lõbus!
U21 meeskond tõi kaasa ilusaid kingitusi: särgid, autogrammid ja selfid olid väga populaarsed. Oli näha, et mängijatel oli tore ja nad võtsid aega nautimiseks. Autogramme võib nüüd leida kõikvõimalikelt esemetelt – särkidelt, vihikutelt, tõukeratastelt ja isegi „võidukartulilt“…
Suur tänu põnevaid kohtumisi täis külastuse eest! Soovime Eesti ja Saksa mängijatele teisipäevaseks kohtumiseks kõike head!
Tekst: Christian Ohler
Fotod: saksakeelne osakond
Tõlge: Margit Tammekänd
TSG abituriendi Marguse Saare (12.c) kõne kooliaasta avaaktusel.
Lugupeetud TSG koolipere (ja külalised)
Õnnitlen kõiki alanud kooliaasta alguse puhul! Loodetavasti olete kõik puhanud ja täis energiat ning valmis uusi teadmisi omandama! Abituriendina olen isegi veidi kurb, et algabki minu viimane kooliaasta armsaks saanud TSGs.
Alanud kooliaastal on tulemas ajalooliselt tähtis sündmus: nimelt tähistame eestikeelse trükisõna viiesajandat aastapäeva, sest aastal 1525 ilmus esimene meiekeelne katekismus ehk lühike usuõpetuse käsiraamat — selle eest oleme tänulikud Saksa pastorile Martin Lutherile. Tänu sellele hakkas Eestimaal kirjaoskus levima.
Siinkohal võiksime mõtiskleda selle üle, et Itaalias oli aastal üks tuhat olemas juba ülikool, meie aga saime esimese trükise pool tuhat aastat hiljem sakslaste abil, kuid ometi oleme meie Euroopas esikohal PISA testide tulemustes. Millele see viitab? Eks ikka sellele, et Eestimaal on alati haridust kõrgelt hinnatud ning meiegi ei lase latti sel õppeaastal allapoole, eks!
Selleks, et õppetöö tulemuslik oleks, panustavad oma tahet, teadmisi ja emotsioone meie kallid õpetajad. Ja kuigi tehisaru tungib jõuliselt peale igas eluvaldkonnas, ei suuda see ei täna ega ka tulevikus asendada pärisõpetaja kohalolu. Me kõik teame ju, kuidas tagasisidena mõjub õpetaja heakskiitev naeratus või ka pahane kulmukortsutus. Soovime teile, lugupeetud pedagoogid, jõudu ja kannatlikkust uueks õppeaastaks!
Meie koolis on kombeks rõhutada, et oleme koolipere. Tavaliselt loovad ja pakuvad seda hubast peretunnet just õpetajad õpilastele. Proovime sel õppeaastal ka meie juba peaaegu täiskasvanud gümnasistidena oma armsatele õpetajatele samaga vastata ning tihedamini küsida, kuidas õpetajal läheb või rohkem aitäh öelda või miks ka mitte rohkem omaalgatuslikkust üles näidata.
Ininimeksistentsi üks põhilisi filosoofilisi küsimusi on: kas pigem olla või pigem näida. Kuigi William Shakespeare kurtis juba 16. sajandil, et inimestes on liiga palju teesklust, siis tänasel sotsiaalmeedia ajastul on see näimise pool jõuliselt esipaanile tõusnud — seda teame ju kõik… Proovime ehk siiski rohkem tõelised, siirad ja ausad olla, sest niinimetatud süda peopesal ja avatud meelega sõpru vajame me ju alati.
Seega — soovin, et kõik meie koolipere osapooled jaksaksid olla ausad, sõbralikud ja hoolivad — küll siis ka need suurepärased õpitulemused tulevad!
Elagu TSG! Elagu haridus!
TSG 7.c klassi õpilased Riina Joanna Järve ja Lilinda Kristella Kangro on digiloovtöö raames loonud taskusaate, mille nimi on “Tarkuse tähed”.
“Tarkuse tähed” on podkast, mis räägib Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpetajatest ja nende kogemustest.
Teises saates on külas saksa keele õpetaja Aina Saares ja matemaatika õpetaja Liisa-Marie Lääne.
Kui teil on soovitusi, milline TSG õpetaja võiks olla saate külaline, siis kirjutage saate tegijatele.
Sel õppeaastal alustas meie koolis tegevust 5.-9. klasside meediaring, et tutvustada õpilastele filmimise tehnikatel põhinevaid multimeedia kasutusvõimalus.
Eesmärk on anda teadmisi filmimise põhimõtetest, sisu loomisest, filmi monteerimisest ning sotsiaalmeediast, kuidas videosid esitatakse. Lisaks ka digihügieenist ning andmekaitsest. Seeläbi toetatakse õpilaste ettevõtlikkust ning sotsiaalsete oskuste kujunemist, sealhulgas suhtlemist.
“Wichtige Fragen” on saade, kus küsitakse meie kooli õpetajatelt erinevaid põnevaid küsimusi. Saates uuritakse õppeainete alaseid teemasid ning nende õpetajaks saamise lugu. Saate vaataja saab parema ülevaate meie kooli õpetajate tegemistest ja on koolis toimuvaga paremini kursis. Saade “Wichtige Fragen” ilmub iga kuu teisel reedel.
Esimeses saates on meil külas Tallinna Saksa Gümnaasiumi muusikaõpetaja Kadri Selke. Kuidas ta on muusikaõpetajaks saanud ning millised on kõige levinumad laulud, mida tunnis lauldakse – vaata videost!
Teise saate külaline on ajalooõpetaja Evely Kutsar.
Saatejuht on Ranely, toimetaja Liisa Mirjam, operaator Gerald, kujundaja Kertu ning meediaringi juhendaja Erik Remma.
Ka Eestis toimus aprilli keskel väitlusvõistluse „Jugend debattiert“ vabariiklik finaal.
Tartu Saksa Kultuuri Instituudis väitlesid neli õpilast pühendunult teemal: „Sollte in Tallinn die kurzfristige Vermietung von Wohnraum über Online-Portale verboten werden?“ (“Kas Tallinnas tuleks keelata elamispinna lühiajaline rentimine internetiportaalide kaudu?”)
Enne võistlust osalesid neli osavõtjat mittetulundusliku Hertie Fondi ja endiste projektist osavõtjate korraldatud intensiivsel veebiseminaril ning ühepäevases töötoas vilistlase Julia Bashukiga, kes oli selleks spetsiaalselt Varssavist kohale tulnud. Pingelises finaalis oli siis väitlejatel võimalus näidata oma väitlus- ja retoorikaoskusi, ning neid ka täiendada.
Žürii seisis raske ülesande ees – määrata kohad ühest neljani. Kuid lõpuks jõudsid viis žüriiliiget ühele meelele ning otsustasid oma kriteeriumite tabelite põhjal järgneva järjekorra kasuks: 1. Eva-Liisa Kuzovlev, 2. Saara Muller, 3. Ingrid Paist ja 4. Elena Poletaeva.
Aukirjade ja auhindade, mille andis välja Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas, pidulik üleandmine jõudis kulminatsiooni, kui võitja Eva-Liisa Kuzovlev (10.a) sai teada, et sõidab septembris koos teise koha omaniku Saara Mülleri (10.a) ja nende projektõpetajaga Euroopa finaali Berliini.
Palju õnne ja edu finaalis!
„Jugend debattiert“ on võistlus, kus saavad osaleda Saksa koolid välismaal, Saksa profiilikoolid ja DSD koolid. Praeguseks väideldakse umbes 30 riigis Euroopas, Aasias ja Ameerikas. Saksamaa Välismaise Koolihariduse Keskus (ZfA) korraldab võistlust koostöös Hertie Fondi ja teiste piirkondlike partneritega. TSG-s juhendab võistlust Alexander Voss.
Tekst: Sebastian Benten-Achatzi, nõunik Tartus
Fotod: Louis Albert, 11.a
Tõlge: Margit Tammekänd
11.a poliitilisel seminaril Bielefeldis
28. aprillist 4. maini osales 11.a klass Otzenhauseni Euroopa Akadeemia poliitilisel seminaril. Koos ühe Saksa klassiga Bremenist tegelesime me nädal aega intensiivselt teemaga “Tere tulemast Euroopasse! Kas see kehtib kõigile? Migratsiooni võimalused ja väljakutsed.“
Need olid põnevad ja sisukad päevad. Me õppisime, väitlesime, töötasime, mängisime ja naersime palju. Otzenhauseni Euroopa Akadeemia tiim Sophia, Philip ja Mara tutvustasid meile väga hästi seda keerulist teematikat. Programm mänguliste impulssidega, planeerimismänguga (põgenike integratsioon ühes väikelinnas), töötamisega Eesti-Saksa segagruppides ja sihipärase informatsiooniga oli väga vaheldusrikas. Kõrghetkeks oli kindlasti ekskursioon Münsterisse, kus me mitte ainult ei avastanud üht toredat ülikoolilinna ja ei käinud Münsteri linna Rahusaalis aselinnapea vastuvõtul, vaid vestlesime ka saatjata alaealiste põgenikega.
Mis meile veel meelde jääb? Väga hea söök terrassil, eriline tagasisõit Saksamaa raudtee-ettevõtte Deutsche Bahniga (üht rongi lihtsalt ei eksisteerinud!), põnev Euroopa õhtu teekottide kaugusviskevõistlusega (Rasmus on looduslik talent!) ja paljude Eestist pärit toitudega ning jalutuskäik looduses mõningate takistustega. 😉
See oli igaühe ja kogu klassi jaoks üks tore elamus.
Tekst: 11.a klassi õpilased, Christian Ohler
Fotod: Lotte Suurküla, Christian Ohler
Tõlge: Margit Tammekänd
Eelmisel nädalal külastasid meie kooli Mustamäe-Kristiine piirkonnagrupi politseinikud Pille-Riin Pihelgas ja Sisekaitse akadeemia kolmanda kursuse kadett, et 5. ja 6. klassi õpilastega küberkiusamisest vestelda.
Politseinikud tuletasid õpilastele meelde sotsiaalmeedia kasutamise reegleid ja jagasid soovitusi ohtlike olukordade vältimiseks. Käsitleti hiljuti Eestis toimunud juhtumeid ning arutleti põhjus-tagajärje seose üle. Õpilastel oli võimalik jagada oma lugusid, arutleda ja nõu küsida. Huvi küberkiusamise teema vastu on õpilaste hulgas suur ja piirkonnapolitseinikud on valmis koostööga jätkama.
Klassijuhatajad Ene Tõnnis, Evely Kutsar, Anuliis Aero ja Signe Rosenberg pidasid vajalikuks küberkiusamise teemal oma õpilasi harida. Vestlusringides osalesid 5.b, 5.c, 6.c ja 6.d klasside õpilased.
Küberkiusamise kohta on võimalik lugeda: https://www.targaltinternetis.ee/; https://www.suurimjulgus.ee/
Meie koolis tegeleb kiusamisjuhtumite lahendamisega KiVa- tiim.
Anna kiusamisjuhtumist teada siin
Merle Piho
sotsiaalpedagoog, KiVa-tiimi liige
