2. märtsil külastasid meie kooli haridusjuhid ja õpetajad Porvoo piirkonna koolidest.
Külalised tutvusid koolimaja ning õppekorraldusega. Toimusid vestlusringid meie õpetajatega, kus olid teemadeks eesti hariduselu, digiõpe, õpilaste ja õpetajate vaimse tervise toetamine, tugisüsteemi töö, koolijuhtimine, ainevaldkondade metoodika ja pädevused.
Üheskoos jõuti järeldusele, et Eesti ja Soome koolidel on sarnased rõõmud ja mured.
Tallinna Haridusamet tunnustas meie kooli haridusasutuste personaliprojekti konkursil „Õnnelik õppija“.
Projekti keskmes oli alustavate õpetajate toetamine õpiringi kohtumiste kaudu.
Meie kool võtab igal aastal tööle 3-5 uut õpetajat, kes vajaks tuge esimestel tööaastatel. Lähtuvalt teooriast ja praktilisest vajadusest oli antud projekti eesmärk luua alustavaid õpetajaid toetav koostöögrupp suurendamaks õpetajate enesetõhusust ja toetamaks seotustunnet organisatsiooniga. Grupp kohtub üks kord kuus arutlemaks koos erinevate teemade üle, mis on alustava õpetaja jaoks kõige probleemsemad või millest õpiringis osalejad ise sooviks rohkem teada. Vajadusel on kaasatud eksperdid väljastpoolt kooli või tehakse vabas vormis ja õhkkonnas kohtumisi (koos kokkamine, ühised jalutuskäigud õues jne). Fookus on eelkõige üksteise toetamine ning parimate praktikate jagamine.
Alustavate õpiringi õpetajatest on tekkinud sõpruskond, kuhu uutel õpetajatel on igal aastal lihtne sulanduda, sest nad on toetavad ja avatud, kuna on olnud ise samas situatsioonis. Tänu sellele on alustavad õpetajad ka koolielus nähtaval kohal ja võtavad sellest aktiivselt osa.
Euroopa projektidel on TSG-s pikk traditsioon.
Eelmistel aastatel saime Erasmus+ projekti toel ellu viia näiteks kunstiprojekti „Art Bridge between Tallinn and Lisbon“ Lissaboni Saksa Kooliga. Erasmus+ projektid ei ole aga mõeldud ainult õpilastele, programmist ja selle võimalustest saavad kasu ka õpetajad, osaledes täiendkursustel ja konverentsidel või külastades tunde teistes Euroopa koolides. 2020.a – 2022.a õnnestus meil üks selline täiendkoolituse projekt edukalt ellu viia: „Catalyzing teaching proficiency and processes of school development“ (Õpetamisoskuste kiirendi kooli arenguks).
Üheksa õpetajat said osaleda koolitusel või külastada tunde partnerkoolides ja -organisatsioonides, et oma erialaseid teadmisi täiendada. Omandatud teadmised anti edasi, tutvustades praktikaid ja arutledes nende üle töökoosolekutel ja kolleegide poolt läbiviidud koolitustel.
Enne projekti kirjutamist analüüsiti sisehindamistel kaht arengut vajavat valdkonda, mida saaks Erasmus+ meetme kaudu parendada: kooli profiili tugevdamine poliitilise ja keskkonnaalase hariduse vallas ning õpetamispädevuse arendamine saksa keeles, inglise keeles ja matemaatikas.
Selleks välja valitud tegevused (koolitused, tundide külastused) pidid toimima „katalüsaatoritena“, et õppetöö kvaliteeti parendada ja järgnevaid välisprojekte tõhustada.
Emel Çelik on üks kahest õpetajast, kes vastutab meie kooli konverentsi „Model United Nations of Tallinn“ (MUNOT) eest. Projekti raames sai ta osa võtta MUN konverentsist Kreekas. Sealt tõi ta kaasa palju ideid, mis on nüüdseks rakendust leidnud meie MUNOT konverentsil, nagu näiteks ekspertide kogu.
Liisa Meriste osaledes vaatlejana MUNsterdam konverentsil Amsterdamis, kus ta õppis MUN konverentsi korraldamist ja ülesehitust, sai uusi partnereid ja kontakte, keda kutsuda ka meie kooli MUNOT konverentsile.
Alexander Voss külastas koolijuhtimise kursust Saksamaal, mis keskendus ÜRO sotsiaalse arengu eesmärkide elluviimisele.
Lisa Tomaschewski külastas tunde Espoo koolis Soomes, kus räägiti keskkonnasäästlikkuse teemal ja kus ta juhendati planeerimismängu läbiviimist jätkusuutlikkuse teemal.
Nende kahe meetme tulemusel loodi muuhulgas rohelise kooli huviring, mida juhendab bioloogiaõpetaja Fabian Mohrhardt. Juba oktoobris tegi ta koos huvijuht Avely Kasela ja õpilasesinduse liikmetega koostööd Hispaania kooliga IES Clara Campoamor, mis jätkub järgmisel kevadel La Solanas Hispaanias.
Laura Steinbach võttis osa Tanja Kaufmanni online-kursusest „Neurolingvistiline õppimine“, et süvendada oma juba olemasolevaid teadmisi selles valdkonnas ja uusi võimalusi õpilasekeskseks õpetamiseks tundma õppida.
Reet Jõgeval ja Aina Saaresel oli võimalus osaleda „Rahvusvahelisel saksa keele õpetajate koverentsil“ Viinis. Seal toimusid erinevad töötoad, kus tegeleti sellega, kuidas õpetada saksa keelt võõrkeelena. Osaledes erinevatel konverentsidel ja töötubades, tõid nad Eestisse kaasa uusi teadmisi ja metoodikat, et seda ka oma tundides rakendada.
Mariia Shchelkova võttis osa veebikonverentsist „International Association of Teachers of English as a Foreign Language Conference“ (IATEFL), kus ta tutvus põhjalikult uute inglise keele õpetamise meetoditega ja võimalustega.
Matemaatikaõpetaja Liisa-Marie Lääne osales Nizzas Prantsusmaal kursusel „STEAM“ (Science, Technology, Engineering, Art, Maths), kus tutvustati interdistsiplinaarseid meetodeid, kuidas ühendada omavahel teadust, tehnoloogiat, inseneriteadusi, kunsti ja matemaatikat. Kursuse eesmärk oli aidata ära tunda matemaatikat ja selle rakendusvõimalusi väljaspool klassiruumi ning nii tõsta õpilaste õpimotivatsiooni.
Ka tulevikus mängivad Euroopa idee ja Erasmus+ programm TSG-s tähtsat rolli. Eelmisel aastal saime positiivse vastuse, et kool on edukalt akrediteeritud aastateks 2022 kuni 2027. See tähendab, et juba sel õppeaastal saab läbi viia Erasmus+ poolt toeatud projekte, millel on positiivne mõju kooliarengule ja õpikliimale.
Tekst ja fotod: Alexander Voss
Tõlge: Margit Tammekänd
Kursus Creative Strategies for Language Teachers: Make it easy, make it real (Loomingulised strateegiad keeleõpetajatele: tee see lihtsaks, tee see tõeliseks) toimus Hispaanias, Barcelonas 25. – 29. oktoobril 2022.
Kursusel osalesid õpetajad Soomest, Saksamaalt, Kreekast, Belgiast ja Hollandist ja Eestist. Meie õpetaja oli itaallanna Federica di Bartolomeo, kes elab ja töötab Hispaanias, Barcelonas.
Kursus andis osalejatele vajalikud teadmised, kuidas integreerida erinevaid õppeaineid, mis toetaks iga õpilase individuaalset õpiteed ning motiveeriks neid. Lisaks keskenduti kursusel traditsioonilistele ja ka digitaalsetele tööriistadele, mis aitavad õpilaste keeleoskust jutuvestmise, muusika, kino, kunstide ja loovuse kaudu arendada.
Mulle meeldis väga Story Dice, mida kasutan erinevates ainetundides loomingulisteks ülesanneteks. Teoreetilistest teadmistest jagati mõtteid keeleõpetusest ja keeleõppes rakendatava lingvistika ja psühholingvistika kohta, mille abil saavad osalejad sobivaid õpistrateegiaid oma tundides rakendada. Praktilise poole pealt õppisime, kuidas tuua kunsti ja visuaalset mõtteviisi klassiruumi; lõime põnevaid digimänge, tegime e-raamatu, rühmatöid jne. Need on heaks inspiratsiooniks ja abivahendiks keeleõppetundide mitmekesistamiseks.
Kursuse lisaboonus oli kogemuste vahetamine erinevate riikide õpetajate ja koolide vahel ning teada saada, millised on erinevate Euroopa riikide võimalused digiharidusele.
Loodan, et leitud uued kontaktid võimaldavad mul ja meie koolil saada tulevikus partnereid koolitusel osalenud koolide esindajatelt.
Õpetaja Kertu Pildre
Seoses vaimse tervise kuuga viis TSG loovterapeut Külli Joosep 18. oktoobril läbi grupikunstiteraapia õpetajatele avatud stuudio meetodil.
Avatud stuudio annab võimaluse ise valida eesmärgi ja reflekteerimise kohustust ei ole. Tunni jooksul oli kuulda vaikset kunstitöö kallal nokitsemist, vaimustuse hüüde ja eduelamuse rõõmu!
Õpetajate tagasiside oli, et nad said selle tunni jooksul lõõgastuda, meelde tuletada, kui lihtne on kogeda rõõmu ning inspiratsiooni!
Suur täna juhendajale ja osalistele!
PILDIGALERII: Kunstiteraapia õpetajatele
Reedel, 7. oktoobril anti parimatele Tallinna haridustöötajatele üle tunnustused.
Meil on põhjust rõõmustada ja uhkust tunda, sest tunnustuse pälvisid:
Aasta gümnaasiumiõpetaja – Ivi Olev
Aasta tugispetsialist – Pille Korsten
On selgunud Tallinna parimad õpetajad
Katarina lõpetas meie kooli 2019. aastal ning otsustas kuulda võtta nõuannet, et kes soovib õnnelikku elu, hakkab eesti keele õpetajaks. Just oma endises koolis andis tubli neiu praktika raames juba ka oma elu esimese koolitunni ning sai 8.a klassilt kõrgeima hinnangu.
Loodame, et ka parktika lõppedes tunneb Katarina, et valis endale unelmate ameti.
Astusin sellel sügisel Tallinna Ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppekavale. Bakalaureuses õppisin peaerialana pedagoogikat ning mu kaheks kõrvalerialaks olid eesti keel ja kirjandus ning saksa keel ja kultuur. (Bakalaureusetöös uurisin, millist mõju avaldab digivahendite kasutamine õpilaste kaasatusele õppetöös.)
Valisin õpetaja eriala, kuna tundus põnev end õpetajana proovile panna ja pidevalt noortega suhelda. Loodan, et saan olla neile eeskujuks ja vahendada neile vajalikke teadmisi.Tulin praktikale Tallinna Saksa Gümnaasiumisse, sest #koolisolivahva ja igatsesin näha, kuidas mu koolil nüüd läheb. Lisaks on koolimaja uus ja huvitav. Minu meelest olid meil väga tasemel eesti keele ja kirjanduse õpetajad, kelle käe all tahaksin kindlasti kogemustepagasit suurendada!
Katarina Sieglinde Schultz
TSG Aasta Õpetaja 2022 – Virve Oim Read more
TSG Aasta Õpetaja 2021 – Reet Jõgeva Read more
Tallinna Saksa Gümnaasiumi juunikuu klassijuhataja tiitlit kannab 8.c klassijuhataja Riina Jõgi.
Lapsevanemad ja õpilased räägivad temast nii:
Palju õnne!
Täname märkajaid!
