Tag Archive for: õpetaja

Reibas ja väljapuhanud õpetajaskond ootab teid, kallid õpilased!

22.-23. augustil viibisid meie kooli pedagoogid looduskaunis puhkekeskuses Paatsalus, et pärast imelist suve end taas koolilainele häälestada.

Täpselt nagu õpilasedki pärast vaheaega sädistasid reipad õpetajad, jutustasid oma vahvatest kultuurielamustest, mida suvel kogetud, ning otse loomulikult jagasid geniaalseid ideid, mida uuel õppeaastal rakendada.

Väga õpetlik ja arendav oli ise koolilapse rolli kehastuda ning algklassiõpetajate meeskondlikke ülesandeid lahendada – on ju koostööoskuse arendamine alati edu pant elus.

Julgemad läksid väikese aerupaadiga tormisele merele, mille mehisteks juhtides olid meie direktor Kaarel Rundu ning arendusjuht Erik Joasaare – selge see, sest on ju nendel meestel suurim vastutus ka meie nn koolilaevukese elumerelainetel õigel kursil hoida.

Eestlastele kohaselt kuulus õhtuprogrammi ka saunarõõm: olemas olid nii tünnisaun kuuma veega kui ka leilisaun, basseinist rääkimata.

24. augustil toimus koolituspäev koolimajas.

Õpetaja Markus Reischl tutvustas 3D printimise võimalusi, õpetaja Riina Leppmaa koos oma õpilastega näitas, milliseid põnevaid robootikavidinaid uuel õppeaastal kasutada saab. TSG kooliperre kuuluvad nüüd ka Ozobotid ja Spherod 😉

TSG õpetajate pead on täis uusi innovaatilisi ideid, südamed täis armastust ja silmad säravad, oodates teid, meie armsad õpilased!

TSG õpetajad Paatsalus

 

Õpetajate Me Õpime Kõikjal kogemusreportaaž

Ajal, mil õpilased viimasel koolivaheajal enne suurt suve puhkasid, koolitasid õpetajad ennast usinasti, et oma õpetamisoskusi veel meisterlikumaks lihvida.

Nädala algul kuulasime külalislektorite loenguid ning võtsime osa aineülesest digiõppe töötoast ning aruteludest.

Neljapäeval, 26. aprillil toimus meie kooli õpetajate koolitusreis Tartusse. Tartu Hansa Koolil oli nii mõnigi huvitav idee, kuidas kasutada avatud klassiruumi ning eriti muljetavaldav oli nende süsteemne töö õpiraskustega õpilastega. Kahjuks jõuab HEV (haridusliku erivajadusega) lapsi meie koolidesse üha enam ning selleteemalisi koolitusi vajaksid mitte ainult tugiteenuste pakkujad, vaid kõik õpetajad.

Kuna meie kooli õpetajad pole mingid vanamoelised tüübid, vaid tõelised trendiinimesed, siis keha kinnitasime loomulikult Tartu kõige moodsamas kohas Aparaaditehases, paralleeli võib tõmmata meie Telliskivi looemelinnakuga.

Koolituspäev jätkus ERMis, mis on kuulutatud ka Aasta betoonehitiseks. Kuigi enamus meist on seda muuseumi juba külastanud, leiab nende seinte vahelt alati midagi uut ja huvitavat, mida eelmisel korral tähelegi ei pannud. Lisaväärtuseks muidugi ka see, et muuseumiskäik toimus kallite kolleegide seltskonnas. Aitäh Jakob Hurdale, et aatemehena alagatas ta vanavara kogumise idee ja küll oleks ta uhke, kui ta näeks, missuguse tasemeni meie muuseumikultuur arenenud on. Muide, oleme Euroopa Liidus esikohal muuseumiderohkuse ja külastatavuse poolest 100 elaniku kohta.

õpetajate MÕKIgasugune õpetamis- ja kasvatamisprotsess on alati kahepoolsete mõjutustega. Meie jagame innukalt oma teadmisi õpilastele, samal ajal võtame ka neilt sageli märkamatult mingeid käitumismustreid üle. Seda oli eriti ilmekalt näha meie bussireisil tagasi Tallinna, kus valitses tõeline klassiekskursioonile omane lärm.

Tore, sest ka õpetajad on inimesed! Meie keskmisest valjuhäälsemaid vestlusi restoranis vaatas isaliku ja kõikemõistva pilguga meie direktor Kaarel Rundu, kuid kui bussis jutuvada juba liiga valjuks muutus, pani ta lihtsalt kõrvaklapid pähe (hea nipp!) ning süüvis kvaliteetmuusikasse.

Aitäh talle sisuka koolituspäeva organiseerimise ja mõistva suhtumise eest!

TSG õpetajad on täis indu ja uusi ideid, et enne suve veel maksimaalseid tulemusi õppetöös saavutada.

Reporter Anu Kušvid

In memoriam Marge Raja

Tallinna Saksa Gümnaasiumi koolipere leinab

pikaaegset ja alati säravat kolleegi, klassijuhatajat ja emakeeleõpetajat

Marge Raja

Marge Raja

10.03.1959-23.01.2018

 

Õpetajate koolipäev

Noored naudivad veel koolivaheaega, aga õpetajad on juba koolimajas tagasi.

Täna toimus õpetajatel põnev digiõppe koolipäev.

Oma kogemusi ja põnevaid praktikaid jagasid kolleegidele Riina Leppmaa, Terje Meeksa, Virve Oim, Ivi Olev, Katre Merilaid, Vilja Konovalov, Veiko Vahur ja Lisa Tomaschewski. Tutvuti mitmete mänguliste keeleõpperakendustega, prooviti Lego roboteid liikuma panna, valmistati kreemi ja koostati digitaalne kaart Eestimaa kauneimatest paikadest.

Suur tänu kõigile, kes oma panuse andsid!

Kust tulevad Aasta Õpetajad?

Täna leidis aset liigutav sündmus. Aasta Õpetaja 2017 tiitliga pärjatud õpetaja Lauri Vilibert käis tänamas oma endisi õpetajaid meie koolis.

Soojade sõnadega meenutas ta kunagise õppealajuhataja Helle Pikkori sõnu, mis “muutsid tema elu” ning ta pani õpetajatele südamele temasuguseid marakratte ka edaspidi märgata ja toetada.

Aasta Õpetaja galal kingituseks saadud nimeline kell hakkab aega näitama õpetaja Helle Pikkori seinal.

Helle Pikkor

Mustamäe linnaosa tunnustas TSG kauaaegset bioloogiaõpetajat

Mustamäe linnaosa Õpetaja päeva pidulikul vastuvõtul Kaja kultuurikeskuses tunnustati pikaajalise eduka töö eest meie bioloogiaõpetajat Mae Sutropi.

Palju õnne kogu koolipere poolt!

Mae SutropÕpetaja Mae Sutrop on Tallinna Saksa Gümnaasiumi raudvara. Tema käe all on õppinud bioloogiat kõik põlvkonnad alates kooli asutamisest.

Suurepäraseid teoreetilisi ja praktilisi teadmisi loodusest on ta alati osanud edasi anda rahulikult ja sõbralikult, kasutanud erinevaid põnevaid õppemeetodeid, seostanud õpitavat reaalse eluga. Nooremate klasside õpilasi, kes oma esimesed põnevad looduse jälgimise kogemused on saanud Mae bioloogiaklassis akvaariumites kalu ja kahepaikseid jälgides, ei jõua kokku lugeda. Alati on tal aega õpilastega rääkida ka väljaspool tunni aega, jutustada põnevaid lugusid loodusest ja edasi anda lõputuid kogemusi. Olgu sügis, talv või kevad leiab ta alati võimaluse õuesõppeks.

Tema juhendamisel on igal aastal jõudnud õpilased bioloogiaolümpiaadi piirkonnavooru. Ka olümpiaadi üleriigilisse vooru on aastate jooksul jõudnud väga palju bioloogiahuvilisi.

Mae Sutrop tegeleb mesindusega. Toredatest lugudest mesilaste hingeelust on saanud osa nii õpetajad kui õpilased. Soovijad saavad tervist turgutada ka Mae mesilaste kogutud meega.

Meie tublid õpetajad

Reedel, 9. juunil 2017 kaitses kunstiõpetaja Tiina Treibold TLÜ Digiteaduste Instituudi Haridustehnoloogia magistritöö „Õpimärkide rakendamine kujundaval hindamisel üldhariduskoolis” hindele A.

Soovime õnne!

Õpetajat Natalja Bõstrova tunnistati XVII rahvusvahelise vene keele õpetajate Puškini-võistluse laureaadiks. Võistlusel osalesid vene keele õpetajad Afganistanist, Belgiast, Bosniast, Brasiiliast, Ungarist jm.
Võistlus toimus teemal “Õppida vene keelt. Võimalik? Moodne? Kasulik?”

Palju õnne!

“Õpetajad peavad olema valmis õppima” – TSG direktori Kaarel Rundu intervjuu ajalehe die Zeit

Neljapäeval, 8. detsembril avaldati Saksamaa ajalehes Zeit intervjuu Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori Kaarel Runduga.

ZEIT ONLINE: Pisa testide tulemused näitasid, et Eestil läks mitmes valdkonnas väga hästi. Mitmes kategoorias oli Eesti parim maa Euroopas. Kas edu taga on koolisüsteem või õpilaste ja õpetajate suhtumine haridusse?

KAAREL RUNDU: Kindlasti mõlemad. Eestis hinnatakse haridust väga kõrgelt ja edendatakse valitsuse poolt. Eestlased on vägagi haridusele orienteeritud ja seavad kõrgeid eesmärke. Enamus õpilasi soovivad minna ülikooli ja seda soosib ka süsteem. Pole oluline, kas õpilase vanemad on rikkad või vaesed – kõigil on võrdsed võimalused haridusele. Haridussüsteemi vaadatakse kui tervikut: lasteaed, kool, gümnaasium, ülikool. Tähtis on veel tugisüsteem. Meil on koolis psühholoog, logopeed ja sotsiaalpedagoog. Individuaalsed õppekavad koostatakse nii eriti andekatele kui ka nõrkadele õpilastele. Ja õpetajad panustavad väga palju vaatamata sellele, et nad on alamakstud.

ZEIT ONLINE: Kust tuleb õpetajate eriline motivatsioon?

KAAREL RUNDU: Nad näevad oma eriala kui missiooni – õpetajad märkavad, et nad saavad mõjutada tulevikku. Nende kogemust usaldatakse ja neid toetatakse, kui nad uusi õpetamismeetodeid kasutada tahavad ja väljaspool klassiruumi eksperimenteerida julgevad. Praegu lähtutakse Eestis õpikäsitlusest “Õppida võib igal pool”. Mitte ainult klassiruumis, vaid ka ekskursioonil või digiõppes.

ZEIT ONLINE: Tallinna Saksa Gümnaasiumis on Teil ülevaade nii Eesti kui Saksamaa haridussüsteemist. Kus on Teie arvates erinevused?

KAAREL RUNDU: Saksa süsteem on üles ehitatud ühelt poolt traditsionaalsemalt, teiselt poolt ka põhjalikumalt. Kui seal loetakse poolaastas üks raamat ja analüüsitakse seda, siis Eesti tunnis loetakse samal ajal neli kuni viis raamatut ja seetõttu jääb vähem aega neid põhjalikult läbi arutada. Eesti süsteem on avatum uutele õpetamismeetoditele ja suunab õpilasi end ise edasi harima, kasutades selleks erinevaid digitaalseid platvorme ja äppe, mida nad ka ise luua võivad.

ZEIT ONLINE: Eesti koolidesse jõudis digitaliseerimine juba ammu, alates 90-ndate aastate lõpust oli kõikides koolides internetiühendus, programmeerimine oli tunniplaanis. Saksamaa jääb seevastu digitaalses hariduses maha. Mida saaks Saksa hariduspoliitika teha, et järele jõuda?

KAAREL RUNDU: On vaja julgust, et eksperimenteerida. Ma arvan, et Saksamaal vaadatakse kõigepealt riske. Eestimaal ollakse võib olla julgemad vigu tegema ja neist õppima. Edendatakse tahvelarvutite kasutamist õppetöös. Aastaks 2020 minnakse üle digitaalsetele õpikutele ja töövihikutele. Lõpueksameid hakatakse suures osas läbi viima digitaalselt. Loomulikult on veel palju lahtisi küsimusi, aga kõigepealt katsetatakse ja siis parandatakse vead. Õpetajad peavad olema valmis õppima, olema kursis erinevate platvormidega internetis. Lapsed on siin kohati targemad kui õpetajad. Aga õpetajad võivad neile õige tee kätte näidata, kuidas digitaalses maailmas orienteeruda. Pisa testides ei mänginud ju ka rolli see, kuidas õpilased aine omandanud olid, vaid see, kuidas nad oma teadmisi praktiliselt kasutada oskasid.

ZEIT ONLINE: Kuidas saadakse õpetajad nii kaugele, et nad seda teha julgevad?

KAAREL RUNDU: Haridus- ja Teadusministeerium, samuti Haridusamet edendavad digiõpet. Toimub palju koolitusi. Tegelikult toimib asi kõige paremini siis, kui kolleeg oma edulugu teistega jagab. Enamikes koolides toimuvad koolisisesed koolitused kolleegilt kolleegile. Õpilaste koolitused õpetajatele on ka populaarsed, näiteks suhtlusvõrgustiku teemal. Minu kooli üks 4. klassi õpilane, kes oli programmeerimise valikaines parim, hakkas teistele oma teadmisi edasi andma. Mitte ainult õpetaja ei pea klassis seisma, vaid ka õpilased peavad koostöös õpetajaga meeskonnas üksteist toetama. Lisaks on üks osa tasemetöödest 3. ja 6. klassis täielikult digitaalsed. See sunnib õpetajaid sellega tegelema. Muidu ei oska nad õpilasi tasemetöödeks ette valmistada.

ZEIT ONLINE: Eestis on 1,3 miljonit elanikku, Saksamaal elab 80 miljonit inimest ja iga liidumaa hariduspoliitika on tema enda otsustada. Millist rolli mängib ühiskonna suurus, kui tahetakse muutusi koolisüsteemis ellu viia?

KAAREL RUNDU: Loomulikult on neid sellises väikeses riigis nagu Eesti kergem ellu viia. See aga ei tähenda, et see Saksamaa jaoks teostamatu on. See on poliitiline otsus. Need, kes õppekavasid koostavad ja otsuseid vastu võtavad, peavad asjaga tegelenud olema ja tunnevad uute meetodite eeliseid ja riske. Ja jälle on tähtis edulugusid jagada.

ZEIT ONLINE: Saksamaal on keeruline tüdrukuid tehnikast ja loodusteadustest vaimustuma panna. See õnnestub Eestis paremini. Millist rolli täidavad koolid selle juures?

KAAREL RUNDU: Meil on pigem probleem poisse nii kaugele saada. 60% kõrgkoolilõpetajatest on naised. Pisa testides selgus aga, et poisid jõuavad järele. Esile tõsteti karjäärinõustamist meie koolides. Õpilasele tutvustatakse võimalusi ja valikuid juba väga vara. Loomulikult on tähtis ka stereotüüpide murdmine. Paljud tüdrukud Eestis on orienteeritud IT-le. Kui nad sellega varakult kokku puutuvad ja märkavad, et nad seda hästi oskavad, siis võtavad nad hiljem sellest võimalusest kinni. Mida laiemad on valdkonnad, millega õpilased juba esimesest üheksanda klassini tegelevad, seda mitmekesisemad on nende otsused elukutse valikul.

ZEIT ONLINE: Kuidas saadakse õpilased nii kaugele, et nad tundmatuga tegelevad?

KAAREL RUNDU: Eestis on päev, mille nimi on “Tagasi kooli”. Vilistlased kutsutakse kooli oma elukutsest rääkima. Kui näiteks 6. klassi õpilased, kes majandust veel ei õpi, eksperdi käest kuulevad, kuidas pangad toimivad, siis on see nende jaoks uus lähenemine. Kui oodata, millal uued teemad õppekavasse tulevad, võivad nad olla juba juba vananenud, nagu IT valdkonnas. Me kutsume selle asemel külla Start-up-e, kes oma kogemustest räägivad. Seejärel võivad õpilased õppetöö ühe osana oma firma luua. Mida rohkem tegelikku elu kooli tuua, seda konkurentsivõimelisemad on õpilased. Kõikides Tallinna koolides on nüüd 3D-printer. Õpilased võivad seda kunsti-, informaatika- ja tööõpetusetunnis või oma õpilasfirmade tootmises kasutada.

ZEIT ONLINE: Mida õpib riik Pisa testidest, kui kõik tegelikult juba hästi toimib?

KAAREL RUNDU: Eelmine Pisa test aastast 2012 näitas, et meie õpilased olid koolis küll head, aga mitte väga õnnelikud, ning seetõttu puudusid tihti. See ei pea nii olema. Kõikidel õpilastel ei pea matemaatikas neljad ja viied olema, kui neil on annet mõnes teises aines. Eesti õpilased olid ka kuulamises ja lugemises paremad kui rääkimises. Sellepärast tegeleme me näiteks oma koolis praegu sellega, et õpilastele suulise hinde kaudu rohkem tagasisidet nende aktiivse kaasatöötamise kohta anda, nagu Saksmamaal. Mida rohkem riigid oma kogemusi vahetavad ja teistelt õpivad, seda paremaks muutub meie haridussüsteem tervikuna.

Tõlkis: Margit Tammekänd

Originaallugu: “Die Lehrer müssen bereit sein, zu lernen”

Kuula: vestlevad õpetaja Anu Kušvid ja vilistlane Ester Rooste

Tallinna Aasta Õpetaja Anu Kušvid ja tema endine õpilane Ester Rooste, meie kooli vilistlane ning praegune Inglise Kolledži õpetaja käisid laupäeval, 8. oktoobril KUKU raadio naistesaates vestlemas õpetajaameti mõningatest tahkudest.

Mustamäe aasta õpetaja on Mare Paist

Õpetaja Mare Paist pälvis Mustamäe linnaosavalisuse tunnustuse – Mustamäe aasta õpetaja 2016 (elutöö).

TSG koolipere õnnitleb meie toredat õpetajat!

Mare Paist