Tallinna Haridusamet on nimetanud selle aasta loodus- ja keskkonna teema-aastaks ning septembrikuu liikuvuse kuuks. Eesmärgiks on liikumisaktiivsuse suurendamine ning turvalise liikluskultuuri edendamine.
22. septembril andsime ka meie enda panuse ning tähistasime autovaba päeva. Kooli juures asuv asfaltplats oli sellel päeval palju enamat kui vaid autoparkla.
PILDIGALERII: Autovaba päev 22. septembril 2022
Grete Johanna Korb 6. a klassist võitis LIFE’i projekti „Loodusrikas Eesti“ korraldatud fotokonkursi „Elu on lill – pärand niidul“ kuni 13-aastaste vanusekategoorias.
15. detsembril õnnitles Gretet Merike Linnamäe Keskkonnaministeeriumist ja rääkis tema klassikaaslastele, kuidas Eesti pärandkooslused üldse tekkinud on.
TSG koolipere õnnitleb!
Kooli aatriumit hakkab peagi kaunistama ümmargune taimeriiul Growroom, mis toob taimeilu ka talviseks perioodiks ja täidab kevadel kooliaia taimede ettekasvatamise funktsiooni.
Taimeriiuli ehitamise võtsid enda kanda 8. klassi poisid Jan Oskar Tinnuri ja Georg Markus Allmägi, kes tegid seda oma 8. klassi loovtöö projekti raames. Taimeriiuli materjaliks on veekindel vineer ja riiulitele tulevad taimekastid ning hiljem ka valgustus. Riiuli sees on ka istumisvõimalis. Tööd juhendab tehnoloogiaõpetaja Veiko Vahur. Projekti koordineerib Erik Joasaare.
Taimeriiul Growroom on arendus- ja disainilabori Space10 vabavaraline projekt, mille ehitamise jaoks on vaja üksnes materjali ja CNC pinki, joonise detailide lõikamiseks leiab Space10 kodulehelt.
Riiul valmib Tallinna linna asutuse õppeaedade projekti toetusel.
Arendusjuht Erik Joasaare
Saksamaa Välismaise Koolihariduse Keskuse (ZfA) ajakiri „Begegnung. Deutsche Schulische Arbeit im Ausland“ leiab tähelepanu kogu maailmas. Viimase väljaande 62. leheküljel on muljetavaldav kirjutis Mari Saffrelt, kes lõpetas Tallinna Saksa Gümnaasiumi 2021.a suvel. Sellega sai ta õpilaskolumni võitjaks!
“Nachhaltigkeit – etwas, das auch nachher noch standhält” (lk 62)
Soovitame Teil soojalt seda artiklit lugeda, ja loodame, et Mari mõtted leiavad poliitikas ja ühiskonnas palju tähelepanu!
Millised kolm asja võtaksid kaasa üksikule saarele? Juba küsimuse juures tekib mõte, et siin peab olema mingi konks – välja arvatud muidugi see, et piirduda tuleb kolme asjaga. Nii see on. Täiendus: Mida võtaksid kaasa üksikule saarele, kui seal tuleb veeta kas 3 tundi, 3 päeva või 3 aastat?
Kolmeks tunniks piisaks mobiiltelefonist, ujumisasjadest ja päikesekreemist, kuna saarel viibimine ei ole eluohtlik, vaid sarnaneb pigem pakettreisile. Kolmeks või rohkemaks päevaks jääb sellest väheks. Ellujäämiseks on vaja kolme asja: soojust, vett ja kaitset tuule ja ilma eest. Seepärast oleks mõistlik kaasa võtta nuga, köis ja tulekivi. Kolme aasta puhul tuleks ellujäämiseks mõelda ka püsiva toiduallika peale. Sellepärast võiks köie näiteks kana vastu vahetada. Kana muneb mune ja need on valguallikateks. Pika aja peale ette mõtlemine ja ettenägelik ning jätkusuutlik tegutsemine on seega olulised. Kui aga laiendada saare mõõte planeedi omadele, käituvad kõik inimesed nii, nagu nad peaksid siin veetma ainult paar tundi. Ostetakse, mida süda soovib, ja visatakse mõne aja pärast jälle minema, kuna saadakse aru, et süda vist eksis seekord. Alatu reklaamitrikk. Ja seda tootjad tahavadki. Kuna rämpsu ostetakse, siis seda ka toodetakse.
Aga mis juhtuks, kui meile öeldakse, et peame saarele jääma paariks tunniks, aga meile ei tulda järele? Nüüd saaks eristada neid inimesi, kes valmistusid kolmeks päevaks, ja neid, kes kolmeks tunniks. Meie väikesel saarel rulluks tõenäoliselt lahti „Kärbeste jumalale“ sarnane stsenaarium. Ettenägelikel inimestel oleks teiste suhtes eelis. „Kärbeste jumalas“ on ka kaks leeri, kelle vahel puudub koostöö. Seejuures oleks nii lihtne: igaüks, kes meie saarele tuleb, võtab midagi kaasa ja koopereerub teistega ning ühiselt majandatakse ressurssidega. See kindlustaks selle, et pole vahet, kas me jääme saarele kolmeks päevaks või kolmeks aastaks.
COP-24 konverentsil Poolas 2018. aastal ütles Greta Thunberg: „ Kujutage ette, mida ma võiksime saavutada, kui me seda tõesti tahaksime.“ Või kui me globaalselt veel rohkem koostööd teeksime. Paljud riigid teevad juba suuri samme kliimaneutraalsuse suunas. Aga kahjuks on ikka veel riike, kes ütlevad: „Ma võin sellega raha teenida, sellepärast ma sellesse ei usu.“ See on just see lühinägelikkus, mida meil vaja pole.
Meie planeet ei koosne ainult ressurssidest, mida me saame rahaks teha. Meie planeet on meile elamiseks ja me ei tohi seda hävitada.
Mari Saffre, 18-aastane, Tallinna Saksa Gümnaasium, Eesti
Tõlge: Margit Tammekänd
Õpilaste kooli naasemisega on täienenud ka meie õpperuum. Üks lisaõppeklass asub nüüd meie katuseterrassil, mis mahutab 32 õpilast. Lisaks pakuvad rohelust õpilaste poolt kasvatatud ja hooldatud taimed.
Peatselt on lisandumas uusi elemente, seega hoia silm peal!
3.d ja 4.d klass veetsid 7. mail toreda pealelõuna taimede seltsis.
Ühel päeval tuli meie õpetajale pähe mõte. Võib-olla teeks meie klassiga taimede vahetuse laada? (olime siis alles distantsõppel). Alguses oli see ainult mõte, kuid õige pea, kui kooli saime, hakkas see täide minema. Lapsed hakkasid tasapisi tooma taimi kooli. Lastele meeldis see mõte ning nad hakkasid laata hirmsasti ootama.
Lõpuks saabus see päev (kohe enne emadepäeva). Lapsed tulid kooli ning eelviimase tunni ajal toimuski laat. Kokku olid saanud piparmünt, havisaba, jõulukaktus, viigipuu, metsmaasikas, nartsiss, rohtliilia, luuderohi, ebaküpress, moosese häll, tomat, kalanhoe, juudihabe, piimalill – kõiki taimi ei jõua kokku lugedagi. Mõni laps läks koju lausa nelja taimega, sest isegi oli sama palju kohale toonud… Lisaks taimele oli vajalik ka kaaskiri (nimetus, kust pärit, milleks kasutatakse vmt ning mõne loo, legendi või ka mõjud inimestele rääkis õpetaja veel juurde). Lisaks sellele saime õppida ka liitsõnu, mis meil parasjagu eesti keele teemaks (kas havi saba või havisaba, päeva lill või päevalill…)
Järgmisel aastal kavatseme uurida, kas meil ikka päriselt ka rohelised näpud on…
Aga nüüd küsimus sinule : kes (mis) on paks naine? Kui jõuad esimesena meie juurde (3.d) vastama, ootab sind üllatus!
Autorid:
Arina ja Merit 3.d klass (õpetaja Ene Tõnnis aitas teksti toimetada), pildid Gerli 4.d klass (nimelt soovisid mõned 4.d klassi lapsed ka endale rohelisi näppe).
PILDIGALERII: Rohelised näpud: 3.d ja 4.d klass
Rohelise koolina tähistame ka meie rahvusvahelist mesilaste päeva, mida tähistatakse 20. mail.
Selle päeva puhul on kogu koolipere oodatud kandma kollast ja musta. Pöörame oma riietusega tähelepanu mesilaste olulisusele meie keskkonnas. Mesilased tolmeldavad üle 80% maailma õistaimedest ning seetõttu mängivad nad ka väga suurt rolli meie toidulaua eest hoolitsemisel.
Kool on soetanud omalt poolt 1.-7. klasside õpilastele rukkililleseemned. Teeme kõik koos lilli istutades vastuteene mesilastele ja katame neile rikkaliku söögilaua.
Sloveenia algatusel on ÜRO kuulutanud 20. mai ülemaailmseks mesilaste päevaks – kuupäevaks, mille eesmärk on rõhutada mesilaste tähtsust inimeste ellujäämisele. 20. mai on tänapäevase mesinduse rajaja sloveenlase Anton Janša sünnipäev.
Mitu mesilast koolimajast leidsid? Tulemuse saad kirjutada siia: https://forms.gle/TRR2Y22py1HmC5xD9
Rohelise koolina tähistasime ka meie 21. aprillil rahvusvahelist Maa päeva .
Kevadvaheajal istutasime ringi kooli aatriumis ning 4. ja 5. korrusel olevad toataimed, kelle kasvutingimused olid jäänud väikeseks ja kes vajasid uueks arenguks paremaid tingimusi. Nii nagu kool kolis eelmisel aastal uutesse ja ilusatesse ruumidesse, said ka meie kooli taimed endale nüüd lõpuks uued kodud.
Suur tänu kooli sihtasutusele, kes aitas soetada meile uued korralikud taimepotid ning aatriumisse isekastmissüsteemil lillekastid suuremate taimede jaoks.
Nüüd võib olukorra kokku võtta ühe kooli sattunud lapse vaimustusega -“teil on seal tõeline džungel!”
PILDIGALERII: Roheline kool
Söödavate taimede kasvatamine keskkonnahariduslikel eesmärkidel on muutumas Tallinnas aina tavapärasemaks praktikaks.
Tallinna linna asutuste õppeaedade projekti abil rajasime meie kooli katuseterrassile konteinerpõhimõttel kooliaia.
Videos tutvustab meie katuseaia konseptsiooni arendusjuht ja õpetaja Erik Joasaare.
Loe kooliaia rajamisest lähemalt siit.
Praegu on meie katusaed küll lumme mattunud ja seal elab lumememm, aga koolipere ootab pikisilmi kevadet ja taimede tärkamist 🙂
Kooli B-kopruse 3. korruse rõdul on välja pandud Anfachen Award 2020 veeteemalised näituseplakatid, mis olid avalikkusele üleval augustis ja septembris Tallinna Vabaduse väljaku tunnelis.
Tänu Goethe Instituudile on plakatid nüüd uue kodu leidnud meie kooli ruumides ning sobivad kokku meie rohelise kooli kontseptsiooniga. Näitus keskendub sel aastal vee tähtsusele, iga poster kujutab ühe rahvusvahelise kunstniku nägemust vee jätkusuutlikusele ja keskkonnaprobleemidele ning nende erinevaid kunstilisi väljendusviise.
Näitus jääb kooliruumidesse kuni jõuludeni ja hiljem taaskasutatakse plakatimaterjali uute näituste loomiseks ning kooliruumi kaunistamiseks. Südamlik tänu Goethe Instituudi kultuuriprogrammide koordinaatorile Markus Köcherile, tänu kellele näitus meie koolimajja jõudis.
Loe ja vaata näituse ning selle temaatika kohta lähemalt:
PILDIGALERII: Anfachen Award 2020 veeteemaline kunstiplakatinäitus
