Eesti Looduse fotovõistlus on Eesti üks suuremaid loodusfotode konkursse.
Meie kooli 4.a klassi õpilane Grete Johanna Korb võitis taas noorte vanuseklassis 3 auhinda: kodulooma foto, parim veetaime foto, elurikkus (KKM) .
Õnnitleme!
Eesti Looduse 2019. aasta fotovõistluse parimate album
Kodulooma foto – Grete Johanna Korb
Taimefotode peaauhind – Grete Johanna Korb
Elurikkus (KKM) – Grete Johanna Korb
Pühapäeval, 3. novembril käisid loodushoiu- ja matkaringi valikaine õpilased esimesel matkal Türisalu maastikukaitsealal Keila-Joa läheduses.
Peamiseks eesmärgiks oli jälgida Keila jõkke kudema tulevaid suuri lõhesid ja meriforelle, kuid kahjuks ei õnnestunud neid kõrge veeseisu tõttu märgata. Üks õpilane nägi siiski tõenäoliselt vilksamisi vetemöllus meriforelli. Lõhe ja meriforell rändavad igal sügisel merest kiirevoolulistesse kruusase põhjaga jõgedesse ja ojadesse kudema, misjärel kevadel kooruvad vastsed, kellest arenevad lõhe ja forelli noorkalad elavad umbes 1–2 aastat jõgedes kärestikel ning rändavad seejärel merre toituma, et mõne aasta pärast jõkke kudema tulla.
Osades jõgedes takistavad kalade rännet paisud ja röövpüüdjad, mistõttu saavad nad piiratud alal kudeda või ei saa üldse. Keila jõgi on üks kolmest Eesti lõhejõest, kuhu kasvandustest lõhet ei asustata ning on säilinud looduslik lõhepopulatsioon. Jõelõik Keila-Joast mereni on lõhele ideaalne ning seal on noorkalade arvukus üks Eesti suurimaid.
Kalade vaatamine polnud aga meie ainuke eesmärk, valikaine raames avastame erinevaid Eestimaa paikasid ja maastikutüüpe ning tutvume matkamisega kui ühe kasuliku võimalusega väljas aktiivselt liikuda ning argitoimetustele vaheldust pakkuda. Ja see eesmärk sai täidetud – kergele uduvihmale vaatamata matkasime rahulikult umbes 4,6 km ning päev oli põnev ja lõbus.
Käisime veel metsas ning mere kaldal, Lohusalu lahe ääres, ja avastasime Türisalu oja ning juga. Harjutasime ka kaardilugemist Eesti põhikaardi abil ning kompassiga asimuudi määramist. Õpilased said väga hästi hakkama!
Matkahuvilistest õpilased olid samuti päevaga rahul ning jagasid oma muljeid:
Kerly: “Mulle väga meeldis meie matk Keila-Joale. Õppisin palju uut nii kalade, fotograafia kui ka kaardilugemise ja kompassi kasutamise kohta. Sai ka palju nalja ja ilusaid mälestusi ning ootan juba uut matka.”
Hanna: “Matk oli väga tore. Värske õhk ja hea seltskond tegid tuju veel paremaks. Õppisime kasutama kompassi ja saime palju pildistada. Kindlasti ootan juba järgmist matka.”
Fotode autorid: Kerly Kallas, Hanna Vaalu, Hanna Roosik, Kelly Kallas ja Jürgen Karvak.
PILDIGALERII: Loodushoiu- ja matkaringi matk Keila-Joale 3. novembril
6.a klass tegi 6. juunil loodusõpetuse tunni raames läbi kodanikuteaduse eksperimendi “Kuumasaared”.
Rühmatööna teostati mõõtmised Globisens Enviro Lab andmekogujaga ja pinnatemperatuuri sensoriga erinevatel pindadel, nii päikese käes kui ka varjus. Tulemused kanti töölehele, pärast mõõtmisi toimus arutelu ja kokkuvõtete tegemine.
Eksperimendi kohta saab lähemalt lugeda SIIT.
õpetaja Mihkel Kuusksalu
Vaata ka: TSG osaleb Kodanikuteaduste kompetentsikeskuse rajamisel
3.–4. juunil toimus loodushoiu ja keskkonnakaitse kursuse lõpumatk Kõrvemaa maastikukaitsealal.
Matk algas Aegviidust ja liiguti mööda väikseid kruusa- ja metsateid, metsasihte, üle väikse raba ja metsas. Jõe ääres käidi haruldases ürgse välimusega Jänijõe uhtlammimetsas – tegu on iga-aastaselt üleujutatava jõeäärse metsaga, kus kasvab koos palju erinevaid puu-, põõsa- ja teisi taimeliike, ürgset välimust lisavad kõrged sõnajalad ja humala väädid. Tee peal nähti metskitse, jänest, kullilisi, erinevaid putukaid, kalu ja teisi loomi, haruldasi ja tavalisi taimi ning erinevaid elupaikasid.
Matka tegi raskeks tohutu sääskede hulk, kelle tõttu tuli pidevalt liikuda või pikkade varrukatega riideid kanda. Ööbiti metsas Tarvasjõe lähedal ning maitsev matkatoit kokati ühiselt lõkkel. Matk lõppes Vetlas, kust suunduti bussiga tagasi koju.
Matkamisel võib olla mitmeid eesmärke ja mõtteid: esiteks annab see loodusetunnetust ja kogemust, kuidas looduslikud protsessid toimuvad, ning seetõttu on looduse tundmaõppimise läbi suurem tõenäosus, et käitutakse ka igapäevases elus keskkonna suhtes jätkusuutlikumalt. Teiseks on matkamine suurepärane vaheldus argirutiinile ja õpetab hindama kohati tänapäeval iseenesest mõistetavat üsnagi mugavat elustiili.
Pildistasid: Mari Järve (10.c) ja Jürgen Karvak (õpetaja)
6. mail käisid loodushoiu ja keskkonnakaitse kursuse õpilased Teeme Ära, Eestimaa Looduse Fondi ja Tartu Ülikooli koostöös korraldatud kodanikuteaduse projekti raames nurmenukutalgutel.
Oma kursusega käidi nurmenukke loendamas Harkus ühel ilusal niidul, kus oli sadades nurmenukke. Loendati 110 taime, millest 67 olid S- tüüpi ja 43 L- tüüpi õiega.
Harilikul nurmenukul (Primula veris) esineb erikaelsus ehk tal on L- ja S- tüüpi õied. L (long)- tüübi puhul on õies emakakael pikk ja S (short)- tüübi puhul lühike ja seejuures paistavad õie sisse vaadates hoopis pikemad tolmukad. Erikaelsus on oluline seepärast, et sama lille õied üksteist ise ei viljastaks (ühe taime kõik õied on sama tüüpi). See omakorda tagab, et säiliks geneetiline mitmekesisus ühe ala nurmenukkude hulgas ja mitmekesisus on vajalik, et populatsioon oleks elujõuline ning seega keskkonnamuutustele vastupidav.
Rohkem infot nurmenukutalgute kohta siit: https://nurmenukk.ee/nurmenukust
Tallinna Saksa Gümnaasium koos teiste partneritega (Pelgulinna Gümnaasium, Laagna Gümnaasium ja Tallinna Kunstigümnaasium) alustas tegevust Kodanikuteaduste kompetentsikeskuse rajamisel.
7. märtsil toimus Pelgulinna Gümnaasiumis esimene Globisens laborite koolitus, mille viis läbi Mari-Liis Peets Insplay’st.
Eesmärgiks on tuua sensortehnoloogia õpilastele kasutusse ainetundidesse ja teha koostööd ka kogukonnaga. Ettevõttmist toetab Innove läbi Klass+ projekti rahastuse ja tegevusi viiakse ellu ühiselt järgmisel kolmel aastal.
6. veebruaril toimus 4.b klassis loodusõpetuse aktiivõppetund.
Külas käis Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi keskkonnatoksikoloogia labori doktorant Anna-Liisa Kubo, kes rääkis õpilastele headest ja pahadest mikroobidest.
Tunni lõpus pani iga õpilane Petri tassi kasvama ka oma bakterid. Kuu aja pärast saame näha, millised meie endi bakterid välja näevad ja kui värvilised kolooniad neist on kasvanud.
õpetaja Aili Rundu
28. jaanuaril käisid õpilased 10. ja 12. klassist loodushoiu ja keskkonnakaitse tunni raames Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal (Sütiste parkmetsas) talvist linnuvaatlust tegemas.
Õpilased olid hästi tublid ja külma ilma trotsides pandi nähtud liigid kirja. Vaatlused tehti lindude söögimajade juures, kuid hilise kellaaja tõttu (u kl 16) oli linde pigem vähe näha, sest sellel ajal olid enamik tiivulisi juba varjulisematesse põõsastesse ja puulatvadesse puhkama suundunud.
Kokku tuvastati 8 erinevat linnuliiki vastavalt arvukusele: rasvatihane, musträstas, sinitihane, puukoristaja, tutt-tihane, põhjatihane, siisike ja talvike. Tunduvalt sagedasemad olid rasvatihane ja musträstas, keda esineb ka meie kohatud liikidest Eestis kõige rohkem (mõlemat 300 000-400 000 pesitsevat haudepaari). Seevastu haruldasemad linnud, keda eile üles märgiti, olid puukoristaja ja põhjatihane (mõlemat 60 000-100 000 pesitsevat haudepaari). Eesti kõige arvukamat linnuliiki metsvinti (1 700 000-2 200 000 haudepaari) ei nähtud, kuna tema rändab talveks lõuna poole soojematele aladele.
õpetaja Jürgen Karvak
PILDIGALERII: Loodushoiu tunni linnuvaatlus. Fotod: Mari Järve (10.c) ja Jürgen Karvak
Täna toimus 5. ja 6. klassi õpilastele külalistund loodusõpetuses.
Külalisõppejõuks oli looduskaitsebioloog ja „Postimehe aasta inimene 2017“ Asko Lõhmus.
Arutleti selle üle, mis on looduskaitse ning kuidas me kõik saame sellesse üheskoos panustada.
Teadlaste kohtumisele poliitikutega „Eesti 2035“ strateegia väljatöötamiseks võttis härra Lõhmus kaasa ka meie õpilaste ettepaneku, et linnas asuvad pargid ja loodus peaksid olema võimalikult mitmekesise ökosüsteemiga ka tulevikus.
Eesti Looduse fotovõistlus on Eesti üks suuremaid loodusfotode konkursse.
Meie kooli 3.a klassi õpilane Grete Johanna Korb võitis taas noorte vanuseklassis 3 auhinda: parim aasta linnu foto, parim veetaime foto, parim samblafot.
Õnnitleme!
Eesti Looduse 2018. aasta fotovõistluse parimate album
parim aasta linnu foto – Grete Johanna Korb
parim veetaime foto – Grete Johanna Korb
parim samblafoto – Grete Johanna Korb
