Sildid: mõk

Interaktiivne orienteerumismäng Tallinna Loomaaias 6.-8. klassidele

8. juunil kutsus võõrkeelte õppetool õpilasi Tallinna loomaaeda, kus olid uue mängulise õppe rakenduse seppo.io abil ette valmistatud kaks saksa- ja inglisekeelset orienteerumismängu, üks 6. klassile ning teine 7. – 8. klassidele.

Noored pidid loomaaia läbi rändama, infostendidelt võõrkeelsetele küsimustele vastuseid otsima ja lahendama ka erinevaid loomingulisi ülesandeid. Seetõttu oli täiesti normaalne näha kuuendikke saksakeelset luuletust sisisemas, ise ussi kombel vääneldes või kuulda suuremaid võõrkeeles oma telefonidesse tekste salvestamas.

Osaliste positiivne tagasiside lubab loota, et nutiorienteerumisi tuleb ka edaspidi.

Suur tänu särasilmsetele õpilastele, osalenud klasside klassijuhatajatele ning mängude koostajatele Küllike Küttile ja Katre Merilaidile.

Gümnasistid külastasid Kadrioru kunstimuuseumi

Kolmapäeval. 30. mail käisid meie kooli gümnaasiumiõpilased Kadrioru kunstimuuseumis Ivan Aivazovski näitust külastamas.

Vaade Vesuuvile päev enne vulkaanipurset (1885. Õli lõuendil. Eesti Kunstimuuseum)

Vaade Vesuuvile päev enne vulkaanipurset (1885. Õli lõuendil. Eesti Kunstimuuseum)

Ivan Aivazovski on Armeenia päritoluga vene maalikuntsnik ning tema käesolev näitus kandis nime ,,Ideaali otsingul”. Näitusel saatis õpilasi meie kooli vene keele õpetaja Oleg Kostandi, kellel oli õpilastele palju huvitavat rääkida.

Näitus koosneb 39 maalist, kus on kujutatud eelkõige loodust, merd ja teavast. Nagu öeldi, kuntsniku eesmärk oli luua ideaalne teos ning sellest tulenebki näituse nimi. Õpilastele meeldisid kõige rohkem Aivazovski meremaalid, üks kuulsamatest oli muidugi ,,Vaade Vesuuvile päev enne vulkaanipurset” (1885. Õli lõuendil. Eesti Kunstimuuseum).

Huvitavad olid Aivazovski erinevad maalimismeetodid, sealhulgas jäi õpilastele kõige rohkem meelde just nn kraapimismeetod, kus kuntsnik oli maali peale kujundid saavutanud just tänu paberi kraapimisele. Esmapilgul oli sellest raske aru saada, kuid lähemalt vaadates oli näha, kuidas kuntsnik oli seda tehnikat oma maalides kasutanud.

Peale Aivazovski näitust oli Kadrioru kunstimuuseumis muidugi ka palju muud huvitavat vaadata. Siin keskendus õpetaja Kostandi eelkõige vene kunstile ning Venemaa suurkujude maalidele (Vene Tsaar Peeter 1. Katariina 1. Jelizaveta Petrovna jne.)

Õpilased jäid muuseumikülastusega väga rahule ning soovitasid kõigile Aivazovski näitust samuti külastada. Seda on võimalik teha veel 8. juulini.

Katrin-Lisa Laius, 10.a

5.a klassi tehnoloogiaõpetuse tund ettevõttes Tiptiptap

6. juunil toimus 5.a klassi tehnoloogiaõpetuse tund ettevõttes Tiptiptap, mis tegeleb spordi- ja mänguväljakute ehitamisega ning toetab seeläbi laste liikumisharrastust.

Õpilased said tutvuda ettevõttes kõikide tootmisetappidega alates töö projekteerimisest ja joonestamisest, kuni lõpplahenduse valmimiseni. Väga põnev oli vaadata erisuguste masinate, nt freesid, trellid jms tööd ning tohutut hulka detaile, mida ühe mänguväljaku tegemiseks vaja läheb.

Õpilased ise said meisterdada endale puitdetailidest kokkupandava linnu, mille siledaks lihvimisel ka õpetaja Veiko Vahuri abi vaja läks.

Suur tänu Rasmus Erich Varunovi vanematele, kes õpilastele sellise hariva ja meeleoluka õppekäigu välja pakkusid ning läbi viisid.

õppekäik ettevõttes Tiptiptap

6. klasside õuesõppetunnid Lepistiku pargis

Ka sel õppeaastal maikuus osalesid 6. klassid loodusõpetuse tundide ajal Tallinna Ülikooli projektis, mis arendab digiõppe vahendit “Avastusrada” (www.avastusrada.ee). Projekt pakub loodusõpetuse õpetajatele võimalusi käsitleda selle kaudu enda tundides ökosüsteemi ning loodushoiu teemasid.

Selle projekti raames viis Tallinna Ülikooli psühholoogia eriala magistrant Andra Kivimäe läbi eeltesti, ühe välitunni Lepistiku pargis koos nutitelefonidega ja järeltesti.

õpetaja Mihkel Kuusksalu

Taimede istutamise töötuba

5.a klass sai 22. mail osaleda koolihoovis toimunud taimede istutamise töötoas.

Loodusõpetuse ja kunstitunni käigus korraldati õpituba, kus meie kooli vilistlane ja maastikuarhitekt Liis Pihl tutvustas õpilastele taimi ning andis nõuandeid nende istutamiseks. Lisaks räägiti looduslähedasest aiandusest ja esteetika põimimisest kasulike taimedega.

Õpilased said ise kujundada istutusplaani, valida välja meelepärased taimed ja istutada neid oma äranägemise järgi koolihoovis olevatesse  taimekastidesse. Kõik ülesanded olid ära jagatud ja töö toimus suure õhinaga. Koguni kooli esiukse juures olevad lillekastid said täidetud uue värske mullaga ning sinna külvati niidutaimede seemneid.

Nüüd tuleb oodata veel vaid lillede tärkamist, et nautida pehme mesiheina, igihalja kaerandi, rohelubika, preeria pillaheina, teravaõielise kastiku jt hurmavat õiteilu.

Digitund peredele 2018

Teisipäeval, 8. mail  kogunesid digihuvilised lapsevanemad koos lastega arvutiklassi, et osaleda juba kolmandat korda toimuvas digitunnis.

Huvilisi on igal aastal järjest rohkem ja see on väga tore!

Keeleõpetaja Katre Merilaid tutvustas “laisa õpetaja” töövahendeid (vaata siia) 🙂 Tegime tutvust näiteks Plickersiga, mille abil saab vastused nutiseadmega tervelt klassilt kiirelt kätte. Tema tundides saavad noored palju “mängida” ja kinnistavad sellega märkamatult teadmisi.

Geograafiaõpetaja Ivi Olev näitas kaardirakendustel põhinevaid õpilaste töid. Noored suudavad teda endiselt oma teadmiste ja oskustega üllatada. Õpetaja Olevi juhendamisel valmis ühine veebikaart “Meie Juured”  ning õppisime moodustama sõnapilve.

Uusi põnevaid veebikeskkkondi ja rakendusi lisandub pidevalt ning digimeelne õpetaja ei karda tutvustada ka neid, mida ta ise alles hiljuti avastas.

Suur tänu kõigile osalejatele ning vahvatele juhendajatele!

TSGs toimunud digitunnid

Õpetajate Me Õpime Kõikjal kogemusreportaaž

Ajal, mil õpilased viimasel koolivaheajal enne suurt suve puhkasid, koolitasid õpetajad ennast usinasti, et oma õpetamisoskusi veel meisterlikumaks lihvida.

Nädala algul kuulasime külalislektorite loenguid ning võtsime osa aineülesest digiõppe töötoast ning aruteludest.

Neljapäeval, 26. aprillil toimus meie kooli õpetajate koolitusreis Tartusse. Tartu Hansa Koolil oli nii mõnigi huvitav idee, kuidas kasutada avatud klassiruumi ning eriti muljetavaldav oli nende süsteemne töö õpiraskustega õpilastega. Kahjuks jõuab HEV (haridusliku erivajadusega) lapsi meie koolidesse üha enam ning selleteemalisi koolitusi vajaksid mitte ainult tugiteenuste pakkujad, vaid kõik õpetajad.

Kuna meie kooli õpetajad pole mingid vanamoelised tüübid, vaid tõelised trendiinimesed, siis keha kinnitasime loomulikult Tartu kõige moodsamas kohas Aparaaditehases, paralleeli võib tõmmata meie Telliskivi looemelinnakuga.

Koolituspäev jätkus ERMis, mis on kuulutatud ka Aasta betoonehitiseks. Kuigi enamus meist on seda muuseumi juba külastanud, leiab nende seinte vahelt alati midagi uut ja huvitavat, mida eelmisel korral tähelegi ei pannud. Lisaväärtuseks muidugi ka see, et muuseumiskäik toimus kallite kolleegide seltskonnas. Aitäh Jakob Hurdale, et aatemehena alagatas ta vanavara kogumise idee ja küll oleks ta uhke, kui ta näeks, missuguse tasemeni meie muuseumikultuur arenenud on. Muide, oleme Euroopa Liidus esikohal muuseumiderohkuse ja külastatavuse poolest 100 elaniku kohta.

õpetajate MÕKIgasugune õpetamis- ja kasvatamisprotsess on alati kahepoolsete mõjutustega. Meie jagame innukalt oma teadmisi õpilastele, samal ajal võtame ka neilt sageli märkamatult mingeid käitumismustreid üle. Seda oli eriti ilmekalt näha meie bussireisil tagasi Tallinna, kus valitses tõeline klassiekskursioonile omane lärm.

Tore, sest ka õpetajad on inimesed! Meie keskmisest valjuhäälsemaid vestlusi restoranis vaatas isaliku ja kõikemõistva pilguga meie direktor Kaarel Rundu, kuid kui bussis jutuvada juba liiga valjuks muutus, pani ta lihtsalt kõrvaklapid pähe (hea nipp!) ning süüvis kvaliteetmuusikasse.

Aitäh talle sisuka koolituspäeva organiseerimise ja mõistva suhtumise eest!

TSG õpetajad on täis indu ja uusi ideid, et enne suve veel maksimaalseid tulemusi õppetöös saavutada.

Reporter Anu Kušvid

Koostöö Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga

„Me õpime kõikjal“ põhimõtte vaimus väisasid TSG spordihuvilised gümnasistid valikkursuse „Tervislik treenimine“ raames 22.-23. märtsil Tartut.

Lektor Ivi Vahri käe all õpiti tervisliku toitumise põhitõdesid, spordivigastuste ennetamist ning treeningõpetuste alusid. Sellele järgnes lektor Marit Saluse juhendatud praktikum, mille raames läbiti kepikõnnitreening, tehti staatilisi venitusi, õpiti lihashooldust ja klassikalist masaaži.

„Tartu koolitus oli hariv kuna näiteks kepikõndi pidasin ma varem ainult ülekaaluliste ja vanurite teemaks. Nüüd on minu arvamus muutunud. Samuti massaaži tegemine oli väga mõnus ja elus vaja minev kogemus.“
Mardi Truus, 11.a

„Tartus koolitusel õppisime sportlase lihashoolduse põhitõdesid (rullimine, venitamine jne) ja erinevaid massaažitehnikaid, mida me ka reaalselt proovida saime. Soovitan kindlasti spordihuvilistel gümnasistidel järgnevatel aastatel antud koolitusest osa võtta.”
Henri Einard, 12.b

„Tartu Tervishoiu Kõrgkooli koolitus oli üks ägedamaid ja meeldejäävamaid ning meile kui sportlastele ka kasulikumaid, milles osalenud oleme.“
Liisa Neeme, 10.b

Nimetet valikkursus on osa noorkohtuniku ja abitreeneri moodulist, mille raames toimub koostöö lisaks Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga ka Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse, Eesti Korvpalliliidu, Eesti Käsipalliliidu, Eesti Saalihoki Liidu, Eesti Sulgpalliliidu, Eesti Triatloni Liidu ja Eesti Olümpiakomiteega.

 

Changemakers Academy

Mitmed meie kooli noored said võimaluse osaleda programmis nimega “Changemakers Academy”.

Changemakers AcademyChangemakers Academy on Briti Nõukoguga koostöös korraldatav konkurss, mis võimaldab noortel saada teadlikumaks sotsiaalsest ettevõtlusest. Konkursi raames teevad osalejad koostööd erinevate sotsiaalsete ettevõtetega aidates neile luua turunduskonseptsioon. Iga noortegrupp saab omale mentori, kes on abiks nii ülesannete lahendamisel, kuid kellega koos võetakse ette ka muid toredaid tegusid näiteks seigeldakse Exit Roomi põgenemistubades.

Projekti raames on erinevatel noortel hea võimalus teha esimesi samme ettevõtlusmaailmas, koos mentori ja ettevõtja abiga, õppides turundamist. Changemakers Academy on üks hea võimalus maailma muuta ja ennast proovile panna, kindlasti leiab sealt endale uusi sõpru ja saab häid elus vajaminevaid teadmisi. Konkurss toimub kahes Eesti suurimas linnas Tallinnas ja Tartus. Kuid projektis on osalejaid siiski paljudest Eesti eri nurkadest. Kindlasti motiveerib noori head tööd tegema ka võitjatele kingitav Londoni reis.

Meie tiimi sotsiaalseks ettevõtteks on Telliskivi Kirbuturg.

Telliskivi Kirbuturg on koht, kus kellegi vana saab teise uueks. Kirbuturg aitab sulgeda tarbimisahelat läbi seisma jäänud esemetele uue kasutaja leidmise. See asub mugavas kohas, Telliskivi Loomelinnakus, kuid paraku viimastel aastatel on müüjaid ja ostjaid vähemaks jäänud ning seetõttu kaks konkureerivat tiimi tegelevadki antud probleemile lahenduse leidmisega. Tiimide eesmärk on tõsta ostjate ja müüjate arvu ning muuta Kirbuturg taas populaarseks. Üks tiim tegeleb ostjate vähesusega ning teine tiim müüjate leidmisega. Suureks mureks on see, et noored ei käi müümas, kuid tänu sellele on võimalik saada lahti asjadest, mis nende jaoks enam vajalikud ei ole ja teenida ka natukene taskuraha. Changemakers Academy abiga üritamegi me seda probleemi lahendada ja oma ideid ellu viia.

Me kõik valisime selle programmi, et arendada oma silmaringi ja tutvuda rohkem ettevõtluse ning turundusega. Selles vanuses käivad mitmed mõtted läbi – mida õppima minna ja mis päriselt ka huvi pakub. Mingi osa tiimist saab kindlasti ainult motivatsiooni juurde, et minna ettevõtlusega seoses midagi õppima, teine pool võib-olla saab just teada, et ettevõtlus ei sobi neile nii väga kui nad arvasid. Teadmine, mida sa õppida tahad on sama tähtis kui see, et sa tead, mida sa õppida ei soovi.

Changemakers Academy

Tiim “Päikesekiired”

Liikmed: Piia Bianka Pere, Aleksander Rakov, Eliise-Triin Raun (TSG 11.b), Hegne Murd, Jelizaveta Solodka.

Välispoliitika seminar külas Postimehe välisuudiste toimetuses

Välispoliitika seminari novembrikuine õppekäik viis õpilased ja õpetaja Tuulika Sooväli-Rosina Eesti suurimasse ja vanimasse päevalehte Postimees.

Meid võõrustas Postimehe välisuudiste toimetuse juhataja Evelyn Kaldoja.

Evelyn Kaldoja tutvustas meile toimetust, näitas erinevaid ruume, kus Postimehe värske leht ja nädalavahetuse lisad sünnivad. Kell 17 õhtul käis Postimehe toimetuses kibe töö, et järgmise päeva leht saaks trükki minna. Meil oli au heita pilk peale juba järgmise päeva ajalehele. Ringkäigul õnnestus meil kohtuda ka Postimehe peatoimetaja Lauri Hussariga.

Evelyn Kaldoja rääkis meile väga huvitavalt välisuudise valikust, toimetuse töörutiinist, maailma raputanud sündmuste kajastamisest ja toimetuse tööga kaasnevatest naljakatest seikadest. Rõõmu tegi fakt, et Eesti väikesele rahvaarvule vaatamata on meie suurimas päevalehes naaberriikide lehedega võrrelduna enam ruumi pühendatud välisuudistele. Intelligentne lugeja hindab välisuudiseid!

Aitäh Evelyn Kaldojale ja Postimehele!

Postimehe toimetuses Postimehe toimetuses