Tag Archive for: saksa keel

Tutvumisreisid Saksamaa ülikoolidesse

12. a klassi õpilased Sigrid Saagpakk ja Vanda Reinmets räägivad oma tutvumisreisidest Saksamaa ülikoolidesse.

Sigrid tutvus ülikoolidega Baden Württenbergi liidumaal, Vanda preemiareis viis teda Greifswaldi ülikooli.


Tutvumisreis Baden-Württembergi

Stuttgarti kunstiakadeemiaTänavu juunis toimus Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal tutvumisreis kohalikesse kõrgkoolidesse ning ülikoolidesse.

Baden-Württemberg Internationali poolt korraldatud programmist võtsid osa seitsme erineva Euroopa riigi esindajad, kelle hulka kuulusid igast riigist reeglina 2 õpilast ning õpetaja. Kohapeal võeti osalised vastu ja järgneva nädala jooksul tutvustati erinevaid õppimisvõimalusi Baden-Württembergis.

Nädala jooksul külastas rahvusvaheline grupp  nii Stuttgardi kunstiakadeemiat kui ka  Stuttgardi kõrgkooli, ametikooli Leonbergis,  Konstanzi ülikooli, Weingarteni pedagoogilist kõrgkooli  ja Ravensburg-Weingarteni kõrgkooli ning filmiakadeemiat Ludwigsburgis. Lisaks tavalistele õppejõudude esitlustele koolide õppesüsteemist ja õppimisvõimalustest oli võimalus rääkida kohalike tudengitega, kes tutvustasid grupile kampuseid ja olid lahkelt nõus vastama rohketele küsimustele.

See reis andis kõigile osavõtjatele hoopis teistsuguse perspektiivi ja heitis valgust tihti ülikoolide kodulehtedel mitte asuvatele tahkudele.

Sigrid Saagpakk, 12.a


Tutvumisreis Greifswaldi ülikooli

Greifswaldi ülikooli aulaAprilli lõpus toimus Riias Baltimaade saksa keele olümpiaad ning kolme esikoha auhinnaks oli reis ühte Saksamaa ülikoolilinna – Greifswaldi.

Greifswald on väike linn Saksamaa põhjaosas ning koosneb põhiliselt ülikoolihoonetest, üliõpilaste arv moodustab ühe viiendiku linna elanikkonnast. Meile oli koostatud tihe tutvumisprogramm Greifswaldi ülikooliga, kuhu kuulusid erinevatel loengutel osa võtmine, eksursioonid ülikooli hoonetesse ning kahe raamatukogu külastused. Samuti käisime kuulamas Eestis töötava Saksa suursaadiku diskussiooni ülikooli aulas, kus saime näha kui suur huvi on Saksa poliitikutel ja üliõpilastel Eesti vastu. Peale selle kohtusime veel kutsenõustajaga, kes rääkis meile üliõpilaste elust ja Saksamaa ülikoolide üldisest korraldusest. Õhtuti oli meil vaba aega, et iseseisvalt tutvuda linnaga.

Reis oli informatiivne ja tore.

Vanda Reinmets, 12.a
Baltimaade saksa keele olümpiaadi 3. koht


 

Saksa teise astme keelediplomite Sprachdiplom II üleandmine

1. juunil toimus saksa teise astme keelediplomite Sprachdiplom II üleandmise pidulik aktus Kadrioru Saksa Gümnaasiumis.

Tallinna Saksa Gümnaasiumist sooritasid keelediplomi eksami 16 õpilast.

Simon Berner
Heidi Hein
Johanna Koobak
Agape Susanne Salome Känd
Birgita-Carolina Laan
Roosi Lilles
Rainer Mätlik
Simone Niinemägi
Kelli Põld
Cecilia Carol Raag
Johanna Rohlin
Kaspar Saal
Liis Seenemaa
Jaan-Georg Tischer
Karita Toonmaa
Hanna Vinkel

C1 taseme saavutas 9 õpilast ja B2 taseme 6 õpilast.

Suur tänu õpilasi eksamiks ette valmistanud saksa keele õpetajatele Margit Tammekännule ja Anja Heyele.

DSD II diplomite kätteandmine

Õpilasvahetus Tallinn-Hannover 2016/2017

Teispäev, 02.05.17

(Maris ja Enriko)
Me kohtusime kell 4.20 Tallinna lennujaamas ja olime valmis lõbusaks reisiks Saksamaale. Pärast kolmetunnist lendu (vahemaandumisega Frankfurdis) jõudsime me Hannoveri. Mõne aja pärast kohtusime koolis, sõime oma esimesed saiakesed ja käisime ekskursrioonil koolimajas. Siis käisime Hannoveri linnaeksursioonil. Vaatamata tugevale vihmale nägime me nii mõndagi: vana raekoda, üht suurt punast kirikut ja juutide mälestusmärki. Õhtu veetsime külalisperedes ja käisime näiteks restoranis.

Kolmpäev, 03.05.17

(Mihkel A. ja Hakon)
Kolmapäeva hommikul, 3. mail, sõitsid 2 bussitäit vahetusõpilasi Wolfenbüttelisse Lessingu radadele. Bussid jõudsid Wolfenbüttelisse kell 9.30. Wolfenbüttelis sai imetleda nelja kohta. Raamatukogu oli kirjeldamatult ilusas ehitusstiilis. Loss kiirgas ilu juba väljaspoolt ning ajalugu muutis selle perfektseks. Wolfenbütteli linnas asub üks Saksamaa kõige kitsamaid maju. Maja oli kõigest 2,17 meetri laiune. Lessingu muuseumit külastades sai vaadata Lessingu vana maja ja kuulata selle juurde tema elulugu, mis oli väga huvitav. Suurepärase ringkäigu ajal sai ennast Lessingu olukorda panna.

Kell 14.00 saime bussi peale minna ja informatsioonil seedida lasta. Kell 15.30 saabusime tagasi Sophienschule kooli. Seal jagasime end rühmadesse ja läksime erinevatesse suundadesse. Meie grupp otsustas külastada kevadpidu HDI Arena lähedal. Seal kasutasime me võimalust lõbustuspargis erinevatel atraktsioonidel lõbutseda. Näiteks läksime me kõik vaaterattale ja nautisime ülevalt ilusat vaadet linnale. Pärast läksime me restorani ja sõime kõik lõõgastunult dönerit. Nii jõudis meie pikk päev väljasõiduga ja lõbustuspargi külastusega õhtusse.

(Aleksandr ja Mardi)
Kolmapäeval oli meie esimene hommik Hannoveris koos meie külalisperedega. Ilmateate järgi pidi vihma sadama, aga õnneks päike paistis ja linnud laulsid. Kolmapäevaks oli planeeritud ekskursioon Wolfenbüttelisse, ühte sensatsiooniliselt ilusasse, keskaegsesse, grandiossesse linna. Ekskursiooni ajal oli plaanis külastada Lessingu maja, ühe kõige silmapaistvama saksa valgustusajastu kirjaniku Gotthold Ephraim Lessing eluloomuuseumit, Wolfenbütteli loss-muuseumit ja hertsog Augusti raamatukogu.

Sõit algas kell 8.00 kooli eest. Õpetajad olid tellinud 2 bussi. Õpilased (11. klass ei tulnud kahjuks kaasa), jagati bussides gruppidesse (me sõitsime ühe punase ja ühe valge bussiga). Sõit Sophienschule koolist Wolfenbüttelisse kestis umbes poolteist tundi. Pärast kohalejõudmist külastasime me gruppides eespool mainitud muuseume. Kõik õpilased ootasid põnevusega huvitavate kohtate külastust.

Esimene koht, mida me külastasime, oli Wolfenbütteli loss-muuseum. Suuruselt teine tänaseni säilinud loss Alam-Saksi (Niedersachsen) liidumaal, mis ehitati 1074. aastal ja mis asus kunagi jõekoolmes. Muuseumi keskmeks on aastatel 1690-1740 kujundatud esindusruumid. Ametiruumide kõrval autentsete näidetega absolutismiajastu vürsti elu- ja lauakultuurist on võimalik muuseumis näha ka palju esemeid, mis pärinevad viimase kolme sajandi kodanlikust elust. Giidi abiga mängisime me rollimänge, kus me 18. sajandi vürsti kombeid matkisime. Meile näidati, kuidas käitusid aristokraadid lauas ja kuidas toimisid abielureeglid esteetiliselt rikkal barokiajastul.

Järgmiseks külastasime me herzog Augusti raamatukogu, mis on rahvusvaheliselt tuntud oma keskaegsete ja varauusaegsete kollektsioonide poolest. Meile näidati hiiglasuurt kogu (umbes 1 miljon ühikut), kuhu kuuluvad ca. 18000 käsikirja, 3500 inkunaablit, rohkem kui 400000 trükist (ilmunud alates 1830a.). Kuna 31.10 toimub reformatsiooni juubel (500 aastat reformatsioonist), tutvustas raamatukoguhoidja meile Matrin Lutheri käsikirju. Meile näidati ka, kuidas 17. sajandil merekaarti joonistati, sest ühe kaardi joonistamine uuest maast, mille kohta teadmised olid piiratud, oli üsna suur väljakutse. Rahulik ja intelligentne daam, kes ekskursiooni läbi viis, lõi mugava ja meeldiva õhkkonna, mis kogu ringkäigu meelelahutuslikuks kogemuseks muutis.

Viimane külastusobjekt oli Lessingu maja. Nagu juba öeldud, oli Gotthold Ephraim Lessing (22.01.1729 – 15.02.1781) üks populaarsemaid valgustusajastu kirjanikke. Oma draamade ja teoreetiliste kirjutistega oli see valgustaja üheks oluliseks suunanäitajaks teatri edasise arengus. Lessingu maja ehitati hilisbarokse prantsuse parklossi stiilis ja seda kasutati ametniku elumajana. 1777.a. määrati see juba pikka aega Wolfenbüttelis raamatukoguhoidjana töötanud ja 1776. a Eva Königiga abiellunud Lessingu eluruumiks. Üsna varsti peale sissekolimist surid tema naine ja nende laps. Tema suritoast tegi Lessing omale töötoa ja kirjutas siin muuhulgas oma näidendi „Nathan Tark“. Täna meenutab sellesse majja loodud kirjandusmuuseum suurimat saksa kirjanikku ja seda, et nendes ruumides sündisid esmajärgulise tähtusega kirjanduslikud teosed. Kuni oma surmani 1781. a elas ja töötas Lessing Lessingu majas.

Pärast ekskursioone oli kõigil õpilastel üks tund vaba aega, et iseseisvalt linnaga tutvuda. Paljud õpilased läksid turule, kuna see on linna keskuseks ja asub täiesti linna keskel. Teised jalutasid ümber linna, et vaadata seda suurepärast hiilgava arhitektuuriga linna. Vaba aeg möödus aga väga kiiresti ja juba olime jälle bussides. Algas tagasisõit. Aktiivse ja meeldejääva päeva tulemusena olime me väsinud ja magasime tagasiteel. Paljud teised aga kuulasid muusikat, laulsid kaasa, mängisid kaarte, vestelesid jne. Õnneks oli ilm terve päeva ilus ja ei rikkunud midagi ära, mitte nagu pikniku, mis pidi toimuma neljapäeval. Me jõudsime Sophienschule kooli juurde kolmveerand neli. Kokkuvõttes oli kolmapäevane ekskursioon üks nauditav kogemus. Meile näidati palju uut ja huvitavat. Lõppkokkuvõttes oli see üks unustamatu päev täis lõbu, põnevust, rõõmu ja meelelahutust.

Neljapäev, 04.05.2017

(Marianne ja Mark)
Kell 8 algas kool. Kõik külastasid erinevaid ainetunde. Näiteks meie tegime ajaloos rühmatööd II maailmasõjast. Teise tunni ajal oli meil poliitika erinevate õpetajate juures. Mõnedel meist oli selle tunni ajal pidu koos õpetajaga, söögiga ja lihtsa aruteluga. Teised arutasid tolmuimejate turu üle. Pärast teise tunni lõppu pidime me tegema kaks projekti Põhjamere ja Läänemere võrdlusest. Kõigepealt vaatasime me filmi ja pidime samal ajal tabelit täitma. Sellega oli paljudel raskusi, kuna nad ei saanud aru või olid väsinud. Seda esimest projekti tegid ainult eestlased. Teine projekt oli grupitöö ja meid jaotati gruppidesse. Iga grupp sai teema, millest nad pidid tegema interaktiivse projekti. Teemadeks olid loomad, majandus, tuuleenergia Põhjameres ja Elbe jões, tõus ja mõõn jne. Ja kõik leidsid erinevad lahendused. Mõned tegid informatiivse lühifilmi, teised tegid interaktiivse skeemi jne. Üks grupp tegi isegi live intervjuu, mida nad meile siis pärast ka esitasid. Mõne aja pärast olid kõik valmis ja umbes kell 17.00 läksid kõik oma teed.

Reede, 05.05.2017

(Alexandra ja Hanna)
Reedel sõitsime me Hannoverist Bremenisse. Sõit algas kell 9.20 pearaudteejaamast. Sõidu ajal, mis kestis umbes 1,5 tundi, mängisime me kaarte, magasime, kuulasime muusikat või lihtsalt vestlesime. Kell 11.00 jõudsime me Bremensisse. Meil oli linnaekskursiooni alguseni 50 minutit aega, et natuke ringi vaadata. Mõned meist läksid näiteks turule, kus müüdi eelkõige suveniire.

Kell 11.55 algas linnaekskursioon. Meid jagati kahte gruppi. Meie giid, üks armas noor naine, näitas meile tähtsamaid kohti Bremenis ja rääkis sinna juurde lugusid. Kõigepealt vaatasime me Rolandit, kes linna keskel seisab. Pärast seda kuulasime me ühte huvitavaimatest lugudest, mis rääkis Toomkiriku hoovis olevast jälgist sülituskivist. Sülituskivi oli kunagi koht, kuhu veeretati seeriamõrvari Gesche pea peale hukkamist giljotiiniga. Ta oli viimane, kes Bremenis avalikult hukati, sest ta oli petnud kogu rahvast ja tapnud arseeniga 15 inimest. Siis vaatasime me Böttcheri tänavat, seitsme laisa kaevu, imeilusat sadamat kahe vana laevaga ja saunamaja-purskkaevu. Saunamaja-purskkaevu juures lõppes ka ekskursioon. Ilm oli üsna külm ja tuuline, aga vaatamata sellele meile linnaekskursioon meeldis. See oli väga õpetlik ja huvitav, peale selle rääkis giid selgelt ja jutustas osavalt Bremeni ajalugu.

Pärast linnaekskursiooni sõitsime me kohe Übersee muuseumisse (Ookeanitaguse muuseum). Looduse, kultruuri ja kaubanduse näitustega tutvustab muuseum ookeanitaguste eluruumide aspekte püsiväljapanekutega Aasia, Okeaania, Ameerika, Aafrika ja globaliseerumise teemade kohta. Seekord tegelesime me peamiselt, jälle 2 grupis, globaliseerumise teemadega. Näiteks rääkis meie giid globaalsest soojenemisest ja kliimasõbralikust toidust. Pärast ekskursiooni oli meil veel natuke aega kuni kella 15.30-ni iseseisvalt muuseumis ringi vaadata.

Kuni kella 17-ni oli meil jälle vaba aeg. Paljud läksid sööma või ümbruskonda jalutama. Pärast seda kohtusime pearaudteejaamas ja sõitsime rongiga tagasi Hannoveri. Jõudsime linna enne kella 19.00 ja sellega oli meie reedene programma lõppenud. Õhtule tegime me erinevaid asju. Näiteks läksid mõned kevadpeole, et ilutulestikku vaadata, või pidutsesid lihtsalt koos sõpradega.

(Hildegard)
Me sõitsime varahommikul rongiga Bremenisse. Meil oli linnaekskursioon ajaloost. Kaks turuplatsi, kus olid erinevad seadused, kena naine tappis haigeid Bremeni elanikke, üks tänav erinevate lugudega, sadam ja ujumiskoht omapäraste lõbustustega. Siis me läksime Übersee Muuseumisse (Ookeanitaguse muuseumisse). Külastasime näituseid globaliseerumisest ja inimõigustest. Pärast vaatasid mõned Aasia näitust. Kui algas meie vaba aeg, käisin ma Liisbethi, Hanna, Alexanderi, Brianna, Pippi ja Tiiuga linnas. Aasia poes ja spordipoes. Ja hiljem rongijaamas. Enne kui me tagasi sõitsime, veetsime veel lõbusalt aega.

Laupäev, 06.05.17

(Klaus)
Nädalaplaanis polnud laupäeva kohta midagi kirjas, sellepärast pidime ise midagi tegema ja plaanima. Hommikul ärkasin ma hilja, umbes kell 12. Pärast seda läksin ma oma vahetusõpilasega ja Mihliga (ja tema vahetusõpilasega) Sea-Life´i. Seal oli väga huvitav, eelkõige sellepärast, et Eestis midagi sellist pole. Pärast See-Life´i polnud meil enam plaane, sellepärast läksime linna. Mihkli vahetusõpilane kutsus kaasa oma klassikaaslase ja lõpuks veetsime me meeldivalt aega linnas, kuigi käisime ainult jalutamas ja söömas. Õhtul kodus vaatasin ma veel „Hunger Games´i“ja siis lugesin veel oma raamatut.

(Susanna ja Katarina)
Erandkorras saime me laupäeval kaua magada, kuna me pidime alles kell 12 Kröpcke kella juures kokku saama. Sel ajal oli seal ka protestiaktsioon, kus nõuti vabadust Palestiinale. Kui kõik 5 sakslast oma eestlastega ja veel Maarja kohale olid, hakkasime me liikuma ja alustasime „Primarkiga“. Pärast seda läksime me korraks ühte kasutatud asjade poodi. Pärast šoppamist läksime me Vapianosse, kus me sõime pitsat ja pastat. Pärast seda oli meil veel lisa vaba aeg linnas. Mitmed meist käisid Ernst Augusti galeriis. Hiljem kohtusime jälle Kröpcke kella juures ja pealelõunal läksime me Maschsee (järv) äärde, kus me 30 minutit vesijalgrattaga sõitsime. Ilm oli väga ilus ja vaade linnale suurepärane. Siis jalutasime me Greta juurde ja sõime tee peal ühe jäätise. Greta juures sõime me veel kord, seekord šnitslit friikartulitega ja hiljem veel ühe jäätise. Kui meil kõht täis oli, mängisime me kõik kaarte ja naersime palju. Oli väga tore päev.

Pühapäev, 07.05.17

(Alika ja Kadri)
Pühapäev, 7. mai oli meie 6. päev Hannoveris ja me võisime ise mõelda, mida me teha tahtsime. Päev algas loomulikult hilise ülestõusmisega. Enne kui kõik Emma ja Alika juures kohtusid, käisid Kadri ja Amelie veel koeraga jalutamas, kuna ilm oli imeilus. Teel loomaaeda liitusid meiega veel Smilla ja Hanna ja kõik koos sõideti sihtpunkti. Esimesest sammust peale olid kõik eesti õpilased loomaaiast suures vaimustuses, kuna Hannoveri loomaaed erineb oluliselt Tallinna loomaaiast. Loomaaed oli suur ja imeilus. Loomadel olid seal looduslikud elamistingimused ja loomaaed oli huvitavalt jagatud erinevateks maailma osadeks, näiteks Samiba ja Yukon Bay. Seal oli väga palju erinevaid loomi nagu kaelkirjakud, lõvi ja sebrad, ja ka selliseid loomi, keda Tallinna loomaaias näha ei saa. Varem oli seal isegi panda! Oli väga tore kuulata nelja lõvi korraga ulgumas ja ka show elust ja inimeste ja loomade vahelistest suhetest oli suur elamus. Lisaks muule sai seal näiteks vaadata, kuidas hülged erinevaid trikke tegid. Ja kõige positiivsem selle juures oli, et see show oli üleskutse looduse ja loomade kaitseks. Näiteks hirmutav fakt, mida seal teada sai, oli, et iga päev sureb välja 130 looma- ja taimeliiki. Meie külastuse ajal oli lasteloomaaed kahjuks kinni, aga see oli selle juures ka ainus negatiivne asi. Loomaaed jättis imelise mulje ja me olime kõik väga positiivselt üllatunud. On selge, miks see loomaaed on kuulus kogu Saksamaal, me soovitame seda igaühele.

(Mihkel T.)
Pühapäeval oli minu vahetusõpilase venna leeripäev. Selleks pidin ma vara tõusma ja pidulikud riided otsima. Kell 10 algas kirikus jutlus laulmisega jne. Pärast pikka laulmist ja kuulamist algas leeritalitus. Sellel päeval leeritati 13 inimest. Pärast kirikut sõime me kogu perega restoranis ja pidutsesime. Restoranis rääkisid paljud minuga väga paljudest teemadest, näiteks Eestist, religioonist, koolist jne. Pärast restorani läksid kõik minu külalispere koju. Ka seal oli söömine. Oli kooki ja torti, kõik oli ilus ja pidulik. Peo keskel läksin ma oma vahetusõpilase Patrickuga linna, kus me kohtusime Klausiga (ja tema vahetusõpilasega) ja Patricku klassikaaslasega. Õhtu oli ilus ja me rääkisime palju üksteisega. Õhtul kodus vaatasin ma „Flash´i“ saksa keeles ja pärast seda oli päev läbi.

Esmaspäev, 08.05.17

(Daniel ja Markus)
Kell 8 algas kool. Esimene tund oli ajalugu, kus me vaatasime filmi Saksa Demokraatlikust Vabariigist. Kell 11-ks olime me kutsutud Bremeni linnapea härra Hermanni vastuvõtule. Pärast vastuvõttu linnapea juures oli meil natuke vaba aega ja pärast seda pidime tagasi kooli minema. Seal me esitlesime oma projekte. Pärast esitlusi me grillisime koolis ja pidasime piknikut lõpetuseks.

(Brianna ja Tiiu)
Päev algas üles üles tõusmisega. Pesime hambad, sõime saiakesi ja läksime kõik kooli. Igaüks pidi üht tundi külastama ja meie käisime 9. klassi hispaania keele ja 10. klassi matemaatikatunnis. Pärast seda oli meil natuke vaba aega ja me läksime Ernst Augusti galeriisse maiustusi ostma. 30 minuti pärast läksime raekotta linnapea härra Hermanni juurde. Seal kuulasime tema kõnet ja saime maistvaid jooke. Kui kõik läbi oli, läksime me Maschsee (järve) äärde, kus me vaatasime üht esitlust. Siis veelkord tund aega vaba aega. Seda kasutasime me šoppamiseks, nimelt käsime Rossmannis ja ühes raamatupoes, mille nime me enam ei mäleta. Kui vaba aeg oli möödas, külastasime me üht muuseumi Herrenhausenis, vaatasime kaht esitlust ja tegime Sophie ausamba juures grupipildi. Järgnes vaba aeg ja me läksime uuesti sellesse raamatupoodi, mille nime me ei mäleta. Kuigi meil oli veel vaba aega, otsustasime me tagasi kooli mina ja kaarte mängida. Kui kõik olid tagasi kooli jõudnud, vaatasime me filmi möödunud nädalat. See oli ilus tagasivaade. Järgmiseks me grillisime, sõime, mängisime jalgpalli ja veelkord kaarte. (Brianna). Mina läksin koju ja pakkisin kohvrit. Viimaseks ühiseks õhtuks tegi külalispere mulle ettepaneku kaarte mängida. Seega me võtsime seda väga tõsiselt ja mängisime 4 tundi kaarte. Pere õpetas mulle uue kaardimängu „Arschloch“ (p…evest). Kaardimängu ajal sõime me veel nachosid kastmega ja küpsiseid. Kell pool 11 lõpetasime me mängimise ja läksime magama.

(Tiiu)
Pärast grillimist läksime mina, Mariann, Enriko, Liva, Ksenia ja Henning linna, sest me tahtsime sõpradele ja peredele veel asju osta. Lõpuks oli meie ostukäru täis toitu ja jooke meie kõigi kuue jaoks. Pärast seda sõitsime me metrooga Liva maja lähedale, kuna seal jõe ääres oli üks hea koht istumiseks. Paar tundi hiljem läksime me mänguväljakule ja tegime seal pilte ning mängisime kaarte. Kell 11 läksime me kõik koju, pakkisime kohvrid ja läksime magama.

Teisipäev, 09.05.17

Nädala pärast oli meie õpiasvahetus jõudnud lõpule ning me seisime ühe naeratava ja ühe nutva silmaga lennujaamas. Mõned ei tahtnud enam tagasi Tallinnasse, vaid tahtsid jääda kohe Hannoveri. Üks on kindel, see oli tore aeg.

Ülelinnaline saksakeelne ettelugemisvõistlus 2017

17. mail toimus Tallinna Saksa Gümnaasiumis saksakeelne ettelugemisvõistlus 5. ja 6. klassidele.

Võistlusest võtsid osa ka Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ja Õismäe Gümnaasiumi õpilased. Nendes koolides õpitakse saksa keelt esimese võõrkeelena alates 1. või 2. klassist.

Õpilased pidid lugema võistlusel kaks teksti: eelnevalt kodus ettevalmistatud teksti ja tundmatut teksti. Žürii hinnangu kohaselt oli selle aasta võistlejate tase väga kõrge. Ka tundmatut teksti lugesid õpilased ilmekalt ja vigadeta.

Kõik meie kooli õpilased esinesid väga hästi, auhinnalistele kohtadele tulid järgmised õpilased:

5. klassid
1. koht Otto Hermann Lukas (õp. Küllike Kütt)
3. koht Annikki Lugenberg (õp. Küllike Kütt)

6. klassid
3. koht Silja Janu (õp. Katre Merilaid)

Palju õnne õpilastele ja nende juhendajatele!

lugemisvõistlus 2017

“Lesefüchse International” Eesti finaali võit

11. mail toimus rahvusvahelise lugemisvõistluse “Lesefüchse International” Eesti finaal.

“Lesefüchse” eesmärkideks on suurendada huvi lugemise vastu, arendada kultuuridevahelisi teadmisi ja kasutada omandatud kogemusi oma tekstide loomiseks.

Meie koolist osales finaalis kolm õpilast: Kadri Müürsepp, Katarina Sieglinde Schultz ja Alexandra Tuuling (10.a klassist).

Ettevalmistuses osales 11 Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilast, kes lugesid viimasel õppeaastal koos proua Dr Pahlitzschiga raamatuid, rääkisid nendest ja valmistusid võistluseks.

Finaalis pidid õpilased loetud raamatuid (Thomas Feibel “Like me”, Christoph Scheuring “Echt”; Lukas Erler “Brennendes Wasser” ja Herbert Günther “Zeit der großen Worte”) tutvustama ja seejärel nende üle diskuteerima. Lõpuks valisid nad veel “Zeit der großen Worte” parimaks Lesefuchs-raamatuks 2017.

Võistluse võitis Alexandra Tuuling 10.a klassist.

Ta sõidab sügisel Berliini, et osa võtta rahvusvahelisest finaalist, kus ta kohtub teiste osavõtjatega Euroopast ja Venemaalt, et konkureerida “Lesefuchs 2017” tiitlile.

Lesefüchse

Lugemistund saksa lastekirjanik Sabine Zettiga

Teisipäeval, 9. mail toimus lugemistund lasteraamatute autori Sabine Zettiga.

Kohtumine leidis aset “Saksa Kevade” (“Deutscher Frühling”) raames koostöös Saksa Kultuuri Instituudiga.

Kohtumisel osalesid 7.a ja 8.a klassi õpilased ning 6. klassidest õpilased, kes õpivad järgmisest õppeaastast saksakeelses osakonnas.

Oma lugemistunnis/esitlusel, millest ka õpilased aktiivselt lugejatena osa võtsid, keskendus proua Zett oma raamatule “Hugos geniale Welt” (“Hugo geniaalne maailm”). Ta luges ette ka väikeseid “proovipalu” oma raamatu eestikeelsest tõlkest. Peale peaagu 90 min kestnud lugemistundi jagas ta autogrammikaarte ja oli võimalus osta ka raamatut.

TSG õpilased on Baltimaade parimad saksa keele oskajad!

Baltimaade saksa keele olümpiaad

Vasakul: Vanda Reinmets (2. koht)

27.-29. aprillini osalesid meie kooli õpilased väga edukalt Baltimaade saksa keele olümpiaadil.

2. koha saavutas Vanda Reinmets (11.a), 4. koha Anna-Liisa Merilind (12.a) ja 7. koha Martina Eerme (11.a). Olümpiaadil osalenud õpilaste keeletase oli väga tugev, 1. ja 2. kohta lahutas ainult 0,3 punkti.

Koduse ülesandena pidid õpilased ette valmistama esitluse “Mina Balti maakaardil”. Iga olümpiaadil osaleja esitlus oli ainulaadne ja huvitav, sõltuvalt noorest kas loovama või filosoofilisema lähenemisviisiga.

Olümpiaadi 2. päeval lahendasid õpilased testi, mis koosnes kolme kirjandusliku teksti interpreteerimisest. Pärastlõuna sisustas projektitöö rahvusvahelistes gruppides ja projektitöö esitlused.

Kokkuvõtete tegemisel rõhutasid õpilased, et nad võtavad kaasa toredad mälestused. Oldi rõõmsad uute sõprade üle ja õpiti oma naabermaid paremini tundma.

Anna-Liisat aitas esitluse “Mina Balti maakaardil” ettevalmistamisel tema saksa keele õpetaja Margit Tammekänd, Vandat ja Martinat õp. Küllike Kütt. Teksti interpreteerimisel oli õpilastel kasu eelnevatest W. Jägeri kirjandustundidest.

Baltimaade saksa keele olümpiaad

“Jugend debattiert international” riiklik finaal

Väitluskonkursi “Jugend debattiert international” Eesti finaalis kohtusid 27. aprillil 2017 KUMU Kunstimuuseumi auditooriumis neli õpilast Eestist ja väitlesid aktuaalsel teemal „Kas Eestis peaks juhtivatele ametikohtadele kehtestama sookvoodi?“.

Kadri Müürsepp 10.a klassist saavutas kolmanda koha.

Palju õnne!

Väitluskonkursi “Jugend debattiert international” Eesti finaal

Saksakeelne orienteerumismäng koos 32. Keskkooliga

6. aprillil toimus TSG ja 32. Keskkooli ühine Loquiz orienteerumismäng vanalinnas teemal “Sakslaste jälgedes”.

Võisteldi ühistes meeskondades ja kaasa lõid õpilased, kes on hakanud saksa keelt õppima algajatena 10. klassis.

Mängu käigus saadi muu hulgas teada, et Saiakangi nimetus 14. sajandil oli Weckengang, kuna siin asus palju saiapoekesi. Pildistati Tallinna vanimat tegutsevat kella Pühavaimu kiriku seinal aastast 1684, mille autoriks on Christian Ackermann.
Praegune Kinga tänav kandis varem aga nimetust Schuhstrasse, kuna siin asusid saapapoed ja kingsepaärid.
Praeguse Nukuteatri hoones alustas 1809. aastal tegutsemist esimene saksakeelne professionaalne teater.

Tallinna vanalinna on huvitav avastada ja ka seekordse mängu jooksul kogesid õpilased ise, kui palju saksa ajaloo ja kultuuri jälgi võib Tallinnas leida.

Orienteerumismängu võitjaks tuli mõlema kooli ühine võistkond, kuhu kuulusid Mari-Anne Mee (TSG 10.c klass), Käthlin Popov (TSG 10.c klass), Patricia Pintsaar (32. keskkool, 10.a klass) ja Lisbeth Mikson (32. Keskkool, 10.a klass).

Õnnitleme võitjaid!

õpetaja Küllike Kütt

Õpilasvahetus Lorchiga

Tallinn külastab Lorchi

Meie klassil toimus 31. märtsist kuni 7. aprillini õpilasvahetus Lorchiga. Reis algas kell 6.15 Tallinna Lennujaamast. Kõik ootasid juba põnevusega kauaoodatud seiklust, mis ees seisis.

Kui me esimest korda Lorchis koolimaja nägime, sõitsime me veel bussiga. Kõik hakkasid äkki karjuma, sest keegi ei teadnud, mis ees ootab. Aga vastuvõtt oli väga südamlik ja üldse mitte nii halb, kui me alguses olime ette kujutanud.
Nii sakslased kui eestlased said üksteisega väga hästi läbi ja me võisime paljudest asjadest rääkida.

Kokku veetsime me Saksamaal peaaegu 7 päeva. Sel ajal külastasime me erinevaid linnasid, mis Lorchi ümbruses asusid, sealhulgas Stuttgarti. Me käisime ka Mercedes Benzi muuseumis, Ritter Spordi vabrikupoes, kus me palju šokolaadi ostsime ja ühes kloostris.. Peale selle nägime me linnunäitust ja tegime palju muudki.

Loomulikult oli ja aeg peredega elamuseks. Igaüks plaanis midagi oma perega. Mõned käisid bowlingut mängimas või näiteks restoranis söömas. Teised seevastu jäid lihtsalt koju ja nautisid vaba aega oma vahetusõpilase seltsis.

Kokkuvõttes oli õpilasvahetus üks tore elamus, mida me tõenäoliselt kunagi ei unusta. Vee täna meenutame me seda ilusat aega Saksamaal ja oleme kontaktis Lorchi õpilastega. Septembris saame me oma uusi sõpru jälle näha, seekord Tallinnas.

Emilia Ritsmann, Marta Stefanie Dubova