Meie õpilased olid saksa keele olümpiaadi Tallinna piirkonnavoorus väga edukad.
Kokku osales meie koolist 35 õpilast. Kümne parima hulka jõudis 8 meie kooli õpilast.
1. koht Martina Eerme (11.a)
2.-4. koht Mark Böttner (12.a)
2.-4. koht Vanda Reinmets (11.a)
5.-6. koht Anna-Liisa Merilind (12.a)
5.-6. koht Elisabeth Lukkonen (12.a)
7. -11. koht Kadri Müürsepp (10.a)
7. -11. koht Merili Kärk (11.a)
7. -11. koht Sigrid Saagpakk (11.a)
Reedel, 13. jaanuaril käisid Martina Eerme (11.a) ja Anna-Liisa Merilind (12.a) Tartu Raatuse koolis Jugend debattiert international teemalist töötuba läbi viimas.
Olles ise JDI-l edukalt osalenud, said nad edasi anda oma kogemusi ja teadmisi saksa keeles väitlemisest huvitatud 8.-11. klassi õpilastele Tartust, Nõost ja Paidest.
Töötoa korraldamine on jätk Prahas toimunud täiendkoolitusele “Alumni an Schulen”, mille raames käivad JDI vilistlased oma maa koolides kohalikke saksa keele õpetajaid toetamas ja süvendatult saksa keelt õppivatele koolinoortele projekti tutvustamas.
Oli tore ja elamusterohke päev: kes debateeris elus esimest korda, kes oli esimest korda treenerirollis.
2016. aasta detsembris loodi Saksamaa Välisministeeriumi ja Saksa Välismaise Koolihariduse Keskuse poolt uus koolitüüp – Saksa-Profiilikool, mille oluliseks kriteeriumiks on võimalus omandada nii kohalikku kui ka saksa riiklikku keskharidust.
Tallinna Saksa Gümnaasium loetakse nüüd 27 kooli hulka maailmas, mis vastavad uue koolitüübi kriteeriumitele. Saksa riigi antud uus staatus on kvaliteedimärk senise järjepideva töö eest.
Tallinna Saksa Gümnaasiumis toimub saksa keele süvaõpe juba 1982. aastast. 1997. aastal loodi president Lennart Meri initsiatiivil saksakeelne osakond, mis toimib ühe paralleelklassina 7.-12. klassini. Saksakeelses osakonnas õpetatakse saksa keelt, ajalugu, matemaatikat, füüsikat ja bioloogiat saksa riiklike õppeplaanide järgi Saksamaa Liitvabariigist lähetatud õpetajate juhendamisel saksa keeles.
Gümnaasiumi lõpetamisel saavad õpilased kaks lõputunnistust: Saksamaa Liitvabariigi abituuriumi lõputunnistuse, mis annab õiguse edasisteks õpinguteks Saksamaa kõrgkoolides, ning Eesti Vabariigi lõputunnistuse. Lõpueksamid toimuvad Eesti Vabariigi ja Saksa Liitvabariigi poolt välja töötatud eksamikorralduse põhjal. Saksa abituuriumi eksamid saksa keelest ja matemaatikast kehtivad eesti riigieksamitena, emakeele riigieksam kehtib saksa lõpueksamina.
2002. aastal lõpetas saksakeelse osakonna esimene lend, kellele anti kaks keskharidust tõendavat dokumenti. Tänini on kaks keskharidust omandanud 323 õpilast. Tuleval õppeaastal tähistab Baltimaade ainuke saksakeelne osakond Tallinna Saksa Gümnaasiumis 20. juubelit.
Kooli koostööpartneriteks saksakeelse hariduse pakkumisel on Saksa Liitvabariigi Välisministeerium, Saksa Välismaise Koolihariduse Keskus, Saksa Liitvabariigi Suursaatkond Eestis, Goethe Instituut, Eesti Haridus- ja Teadusministeerium, Innove SA ning Tallinna Haridusamet.
Neljapäeval, 8. detsembril avaldati Saksamaa ajalehes Zeit intervjuu Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori Kaarel Runduga.
ZEIT ONLINE: Pisa testide tulemused näitasid, et Eestil läks mitmes valdkonnas väga hästi. Mitmes kategoorias oli Eesti parim maa Euroopas. Kas edu taga on koolisüsteem või õpilaste ja õpetajate suhtumine haridusse?
KAAREL RUNDU: Kindlasti mõlemad. Eestis hinnatakse haridust väga kõrgelt ja edendatakse valitsuse poolt. Eestlased on vägagi haridusele orienteeritud ja seavad kõrgeid eesmärke. Enamus õpilasi soovivad minna ülikooli ja seda soosib ka süsteem. Pole oluline, kas õpilase vanemad on rikkad või vaesed – kõigil on võrdsed võimalused haridusele. Haridussüsteemi vaadatakse kui tervikut: lasteaed, kool, gümnaasium, ülikool. Tähtis on veel tugisüsteem. Meil on koolis psühholoog, logopeed ja sotsiaalpedagoog. Individuaalsed õppekavad koostatakse nii eriti andekatele kui ka nõrkadele õpilastele. Ja õpetajad panustavad väga palju vaatamata sellele, et nad on alamakstud.
ZEIT ONLINE: Kust tuleb õpetajate eriline motivatsioon?
KAAREL RUNDU: Nad näevad oma eriala kui missiooni – õpetajad märkavad, et nad saavad mõjutada tulevikku. Nende kogemust usaldatakse ja neid toetatakse, kui nad uusi õpetamismeetodeid kasutada tahavad ja väljaspool klassiruumi eksperimenteerida julgevad. Praegu lähtutakse Eestis õpikäsitlusest “Õppida võib igal pool”. Mitte ainult klassiruumis, vaid ka ekskursioonil või digiõppes.
ZEIT ONLINE: Tallinna Saksa Gümnaasiumis on Teil ülevaade nii Eesti kui Saksamaa haridussüsteemist. Kus on Teie arvates erinevused?
KAAREL RUNDU: Saksa süsteem on üles ehitatud ühelt poolt traditsionaalsemalt, teiselt poolt ka põhjalikumalt. Kui seal loetakse poolaastas üks raamat ja analüüsitakse seda, siis Eesti tunnis loetakse samal ajal neli kuni viis raamatut ja seetõttu jääb vähem aega neid põhjalikult läbi arutada. Eesti süsteem on avatum uutele õpetamismeetoditele ja suunab õpilasi end ise edasi harima, kasutades selleks erinevaid digitaalseid platvorme ja äppe, mida nad ka ise luua võivad.
ZEIT ONLINE: Eesti koolidesse jõudis digitaliseerimine juba ammu, alates 90-ndate aastate lõpust oli kõikides koolides internetiühendus, programmeerimine oli tunniplaanis. Saksamaa jääb seevastu digitaalses hariduses maha. Mida saaks Saksa hariduspoliitika teha, et järele jõuda?
KAAREL RUNDU: On vaja julgust, et eksperimenteerida. Ma arvan, et Saksamaal vaadatakse kõigepealt riske. Eestimaal ollakse võib olla julgemad vigu tegema ja neist õppima. Edendatakse tahvelarvutite kasutamist õppetöös. Aastaks 2020 minnakse üle digitaalsetele õpikutele ja töövihikutele. Lõpueksameid hakatakse suures osas läbi viima digitaalselt. Loomulikult on veel palju lahtisi küsimusi, aga kõigepealt katsetatakse ja siis parandatakse vead. Õpetajad peavad olema valmis õppima, olema kursis erinevate platvormidega internetis. Lapsed on siin kohati targemad kui õpetajad. Aga õpetajad võivad neile õige tee kätte näidata, kuidas digitaalses maailmas orienteeruda. Pisa testides ei mänginud ju ka rolli see, kuidas õpilased aine omandanud olid, vaid see, kuidas nad oma teadmisi praktiliselt kasutada oskasid.
ZEIT ONLINE: Kuidas saadakse õpetajad nii kaugele, et nad seda teha julgevad?
KAAREL RUNDU: Haridus- ja Teadusministeerium, samuti Haridusamet edendavad digiõpet. Toimub palju koolitusi. Tegelikult toimib asi kõige paremini siis, kui kolleeg oma edulugu teistega jagab. Enamikes koolides toimuvad koolisisesed koolitused kolleegilt kolleegile. Õpilaste koolitused õpetajatele on ka populaarsed, näiteks suhtlusvõrgustiku teemal. Minu kooli üks 4. klassi õpilane, kes oli programmeerimise valikaines parim, hakkas teistele oma teadmisi edasi andma. Mitte ainult õpetaja ei pea klassis seisma, vaid ka õpilased peavad koostöös õpetajaga meeskonnas üksteist toetama. Lisaks on üks osa tasemetöödest 3. ja 6. klassis täielikult digitaalsed. See sunnib õpetajaid sellega tegelema. Muidu ei oska nad õpilasi tasemetöödeks ette valmistada.
ZEIT ONLINE: Eestis on 1,3 miljonit elanikku, Saksamaal elab 80 miljonit inimest ja iga liidumaa hariduspoliitika on tema enda otsustada. Millist rolli mängib ühiskonna suurus, kui tahetakse muutusi koolisüsteemis ellu viia?
KAAREL RUNDU: Loomulikult on neid sellises väikeses riigis nagu Eesti kergem ellu viia. See aga ei tähenda, et see Saksamaa jaoks teostamatu on. See on poliitiline otsus. Need, kes õppekavasid koostavad ja otsuseid vastu võtavad, peavad asjaga tegelenud olema ja tunnevad uute meetodite eeliseid ja riske. Ja jälle on tähtis edulugusid jagada.
ZEIT ONLINE: Saksamaal on keeruline tüdrukuid tehnikast ja loodusteadustest vaimustuma panna. See õnnestub Eestis paremini. Millist rolli täidavad koolid selle juures?
KAAREL RUNDU: Meil on pigem probleem poisse nii kaugele saada. 60% kõrgkoolilõpetajatest on naised. Pisa testides selgus aga, et poisid jõuavad järele. Esile tõsteti karjäärinõustamist meie koolides. Õpilasele tutvustatakse võimalusi ja valikuid juba väga vara. Loomulikult on tähtis ka stereotüüpide murdmine. Paljud tüdrukud Eestis on orienteeritud IT-le. Kui nad sellega varakult kokku puutuvad ja märkavad, et nad seda hästi oskavad, siis võtavad nad hiljem sellest võimalusest kinni. Mida laiemad on valdkonnad, millega õpilased juba esimesest üheksanda klassini tegelevad, seda mitmekesisemad on nende otsused elukutse valikul.
ZEIT ONLINE: Kuidas saadakse õpilased nii kaugele, et nad tundmatuga tegelevad?
KAAREL RUNDU: Eestis on päev, mille nimi on “Tagasi kooli”. Vilistlased kutsutakse kooli oma elukutsest rääkima. Kui näiteks 6. klassi õpilased, kes majandust veel ei õpi, eksperdi käest kuulevad, kuidas pangad toimivad, siis on see nende jaoks uus lähenemine. Kui oodata, millal uued teemad õppekavasse tulevad, võivad nad olla juba juba vananenud, nagu IT valdkonnas. Me kutsume selle asemel külla Start-up-e, kes oma kogemustest räägivad. Seejärel võivad õpilased õppetöö ühe osana oma firma luua. Mida rohkem tegelikku elu kooli tuua, seda konkurentsivõimelisemad on õpilased. Kõikides Tallinna koolides on nüüd 3D-printer. Õpilased võivad seda kunsti-, informaatika- ja tööõpetusetunnis või oma õpilasfirmade tootmises kasutada.
ZEIT ONLINE: Mida õpib riik Pisa testidest, kui kõik tegelikult juba hästi toimib?
KAAREL RUNDU: Eelmine Pisa test aastast 2012 näitas, et meie õpilased olid koolis küll head, aga mitte väga õnnelikud, ning seetõttu puudusid tihti. See ei pea nii olema. Kõikidel õpilastel ei pea matemaatikas neljad ja viied olema, kui neil on annet mõnes teises aines. Eesti õpilased olid ka kuulamises ja lugemises paremad kui rääkimises. Sellepärast tegeleme me näiteks oma koolis praegu sellega, et õpilastele suulise hinde kaudu rohkem tagasisidet nende aktiivse kaasatöötamise kohta anda, nagu Saksmamaal. Mida rohkem riigid oma kogemusi vahetavad ja teistelt õpivad, seda paremaks muutub meie haridussüsteem tervikuna.
Tõlkis: Margit Tammekänd
Originaallugu: “Die Lehrer müssen bereit sein, zu lernen”
Gümnasistid kohtusid 2. detsembril noore saksa kirjaniku Johannes Floehriga, kes tutvustas noortele poetry slami.
Õpilased said ka ise fantaseerida ja sõnu seada.
Oli lõbus pealelõuna!
2. detsembril esines Tallinna Saksa Gümnaasiumis saksa näitleja Simone Mutschler, kes tõi lavale vendade Grimmide muinasjutu „Okasroosike“.
Näitlejat iseloomustavad elavaloomuline rollivahetus, ilmekad žestid ja huumor. Etenduse lõpus kõlanud ühislaul liitis terve publiku.
Õpilastele meeldisid eriti etendusele järgnenud töötoad lihtsamate teatriharjutuste ja keelemängudega.
Laupäeval, 15. oktoobril 2016 kohtusime kell 16.00 Ülemiste lennujaamas. Me nägime, kuidas meie vahetusõpilased kell 16.30 maandusid, ja siis pidime veel 45 minutit ootama, kuni me neid tervitada saime.
Õhtul kell 20.00 läksime me Bowlingusse. Õppisime üksteist tundma ja siis mängisime usinalt võidu peale. Mängiti kella 22-ni, siis tuldi osadele järgi ja teised sõitsid ise koju.
Pühapäev oli vaba päev. Pärast hommikusööki kohtusid paljud õpilased ja läksid koos Ülemiste kaubanduskeskusesse. Mõne aja pärast läksid osad õpilased kinno, teised kesklinna sööma, kokkuvõttes tegi igaüks seda, milleks tal tuju oli.
Esmaspäeval kohtusime kell 8.45 koolis, kus meid tervitasid härra dr. Jäger ja Kaarel Rundu, meie koolijuhid. Pärast seda näitasime külalistele kooli ja külalised Hannoverist külastasid 2. tundi. Siis jätkus meil õppetöö, aga meie külalised läksid linnaekskursioonile. Kell 16.30 kohtusime Raekoja platsil, kus me kõik üle linna laiali hargnesime, et süüa ja šopata.
18. oktoobril kohtusime kell 9.00. Tegelesime aulas ühiselt mereprojektiga, erinevate teemadega, mis puudutasid Läänemerd. Loovgrupp tegeles Läänemere mudeli loomisega paberile, teised teemad olid: elusolendid, turism, toorained, plastik meres. Kokkuvõttes õppisime me palju! Pärast 2,5 tundi toimus tulemuste esitlemine ja siis läksime me sööklasse lõunat sööma. Pärast lõunasööki sõitsime me trollibussiga Lennusadamasse, kus ootas meid 2 giidi. Siis toimus päeva tippsündmus: sõit „Kajsamooriga“ Läänemerel.
Kolmapäeval käisime vahetusõpilastega Hannoverist väljasõidul Käsmus, Viinistul ja Viru rabas. Kõigepealt olime me Käsmus, kus me tegime 4 kilomeetri pikkuse matka. Kuigi ilm oli ilus ja päikesepaisteline, oli siiski üsna külm. Käsmu on üks väga ilus küla mere lähedal ja loodus oli hingemattev oma matkaradadega metsas. Käsmus olid ka kivirahnud, neid saab seal tihti näha. Pärast matka külastasime Kalandusmuuseumi. Järgmisena sõitsime me Viinistule, kus asub Kunstimuuseum Eesti kunstnike loominguga. Viinistus sõime ka lõunat (piknik). Viimane koht, mida me sel päeval külastasime, oli Viru raba ja see oli minu arvates kõige ilusam. Pärast paari kilomeetri pikkust matka saime vaatetorni ronida, kust oli imeilus vaade rabale.
Õpilasvahetuse 6. päeval sõitsime me Helsingisse Soomes. Me kohtusime kell 6.45 sadamas ja pärast kaootilist piletite jagamist läksime koos laeva. Kuna sõit kestis 2 tundi (7.30-9.30), oli meil laevas palju vaba aega. Kõigepealt me sõime buffet´s hommikust, pärast seda seiklesime laevas ringi, käisime dekil ja külastasime poode. Muuseas, Eesti uus president oli samas laevas.
Me jõudsime Helsingi Läänesadamesse (soome keeles: Länsisatama) ja siis ostsime ühistranspordi päevapiletid ning sõitsime sadamast trammiga kesklinna. Seal tegid Saksa õpilased meile väikese linnaekskursiooni.
Ekskursiooni ajal kõndisime me läbi kesklinna ja nägime hiiglaslikke hooneid ja omapärast arhitektuuri. Me peatusime erinevate vaatamisväärsuste juures ja sakslased rääkisid meile nende kohta. Me nägime Temppeliaukio kirikut (soome keeles Temppeliaukion kirkko), parlamendihoonet ( soome keeles Eduskuntatalo), Helsinki pearaudteejaama (soome keeles Helsingin päärautatieasema), Senati väljakut (soome keeles Senaatintori) ja Soome rahvusteatrit (soome keeles Suomen Kansallisteatteri). Lisaks saime teada mõndagi uut ajaloo, parlamendi, teatri ja kujude, näiteks Aleksis Kivi kohta.
Linnaekskursiooni lõpus tegime Helsingi Toomkiriku trepil grupipildi. Kell 15.00 pidime jälle kohtuma pearaudteejaama ees ja siis oli meil vaba aeg.
Üldiselt käisime me väikestes gruppides lihtsalt ringi, et veel natuke linna näha ja kaubanduskeskusi ning poode külastada. Millalgi käisid kõik ka söömas.
Nagu kokku lepitud, kohtus grupp kell 15.00 pearaudteejaama ees. Teel sadamasse rääkisime oma sõpradele oma tegevustest. Sadamas pidime me ootama, kuna jõudsime sinna liiga vara.
Laev sõitis 2 tundi (16:30-18:30) ja pärast õhtusööki buffet´s oli meil jälle vaba aeg. Kuna sakslased pidid reede varahommikul ära lendama, läksid enamus õpilased koos oma külalistega koju, kui olid üksteisega hüvasti jätnud. Kodus veetsime rahuliku õhtu.
21. oktoobril sai õpilasvahetus väga vara läbi, Saksa õpilased lendasid juba kell 6.30 Hannoveri tagasi.
10.a klassi õpilased
20.-27. septembrini olid meie koolis 9.a klassil vastukülaskäigul õpilased Unnast.
Koos veedeti üritusterohke nädal: külastati Toompea lossi ja tutvuti parlamendi tööga, käidi ekskursioonidel Tallinna vanalinnas ja Lahemaal, veedeti aega Tartu teaduskeskuses AHHAA ja mängiti bowlingut. Põnevusega oodati ekskursiooni Ämarisse ja tutvumist saksa lendurite õhuturbe missiooniga.
Meie kooli 11.a klassi õpilane Martina Eerme osales 23. septembril Prahas toimunud väitlusvõistlus
Väideldi teemal „Kas riiklikult organiseeritud dopingu kasutamine peaks viima selle riigi kõrvalejätmisen
Finaali jõudsid Martina kõrval ka Egle Karpauskaite Lätist, Maiia Shulman Venemaalt ja Khoi Nguyen Tšehhist, kes lõppvõistlusel ka võitjaks tuli.
Õnnitleme Martinat finaali jõudmise puhul ja täname juhendajat Kaja Reissaart!
Fotod: Daniela Wutz ja Tomáš Železný
