Tag Archive for: saksakeelne osakond

Kaksikvõit “Jugend debattiert international” riiklikus finaalis

/in

„Kas Eesti piirilinn Narva peaks saama Euroopa kultuuripealinnaks 2024?”. Sellele debatiküsimusele pidid vastama selleaastasest vabariiklikust finaalist, mis toimus 19. aprillil 2018 KUMU-s, osavõtjad.

Tallinna Saksa Gümnaasiumist osalesid finaalis Liisbeth Pirn ja Mihkel Annus (mõlemad 11.a klassist). Mõlemad soovisid ettevalmistuse ajal esindada pigem contra positsiooni, ja seda enam pidin ma muhelema, kui ma Kadrioru Saksa Gümnaasiumi vastutavalt isikult teada sain, et tema mõlemad osavõtjad soovisid endale pro positsiooni. Tegelikult oli hoopis nii, et Liisbeth ja Mihkel esindasid pro positsiooni ja seega mõlemad teised tüdrukud contra positsiooni.

Enne debati algust esines kell 12 kõigepealt Tallinna Saksa Gümnaasiumi koolibänd ning oma tervitussõnad ütlesid Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Eestis Christoph Eichhorn, Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna peaekspert Pille Põiklik ning Saksa Keelehariduse Keskuse nõunik ja koordinaator Uwe Saegebarth. Järgnevalt tutvustati žüriid ja väitlejaid. Lõpuks olid asjad niikaugel. Mihkel Annus avas pro 1 positsioonis debati ja tutvustas põhjalikult meedet, mis teeks Narva vääriliseks Euroopa kultuuripealinnaks 2024. Järgnes tasavägine debatt, mis sisaldas erinevaid aspekte Narva venekeelse elanikkonna integratsioonist kuni rahalise teostatavuseni välja. Debatile järgnesid zürii nõupidamine ja poodiumivestlus projektist osavõtjatega (Junianna Zatsarnaja, Kadri Müürsepp, Michael Kirschinger, Kathrin Hofmann) ning veel üks koolibändi etteaste.

Siis oli kätte jõudnud tõehetk ja sõna sai žürii. Pärast sõnalist hinnangut olin ma peaaegu kindel, et meie, Tallinna Saksa Gümnaasium esitab rahvusvaheliseks finaaliks Bratislavas septembris 2018 kaks kandidaati. Ja nii see ka lõpuks oli: Mihkel Annus võis teise koha üle rõõmu tunda ja Liisbeth Pirn võitis vabariikliku finaali. Südamlikud õnnesoovid, mu kallid! Mul on teie pärast väga hea meel ja soovin teile juba praegu edu Bratislavas! Kaja Reissaar ja mina anname endast parima, et teid selleks ette valmistada.

Kathrin Hofmann (projektikoordinaator TSG-s)
tõlkis Margit Tammekänd

JDI finaal 2018 (Foto: Diana Unt)

JDI finaali võitjad 2018 (Foto: Diana Unt)

Esikohad vabariiklikul tõlkevõistlusel

/in

Meie kooli õpilased olid väga edukad Saksa kevade raames toimunud esimese võõrkeelega koolide ülevabariigilisel tõlkevõistlusel.

Võistlusel tõlkisid õpilased ilukirjanduslikke tekste saksa keelest eesti keelde.

Vanemas rühmas saavutas esikoha Laura Heleene Tirkkonen (10.a).

Põhikooli arvestuses sai esikoha Mari Saffre (9.a) ja kolmanda koha Polina Žuriari-Ossipova (9.a).

Õpilasi juhendasid ja innustasid osalema õpetajad Kaja Reissaar ja Küllike Kütt.

tõlkevõistlus 2018

Rahvusvaheline noorte väitluskonkurss “Jugend debattiert international” – poolfinaal 2018

/in

04.04.2018, kell 12.00 – Tallinna Saksa Kultuuriinstituudi saal on täitunud õpilaste, õpetajate ja teiste tähtsate isikutega. Põhjuseks on rahvusvaheline noorte väitluskonkurss “Jugend debattiert international”.

Kahest Eesti koolist jõudsid varem toimunud Eesti eelvoorul poolfinaali 8 õpilast. Väideldi teemal: “Kas aastane vabatahtliku teenistus tuleks teha Eestis kohustuslikuks?”. Kõigepealt loositi välja, kes millises debatis osaleb. Esimeses debatis väitlesid kolm meie kooli õpilast: Mihkel Annus (11.a) positsioonis pro 2, Katrin-Lisa Laius (10.a) positsioonis contra 1 ja Laura Heleene Tirkkonen (10.a) positsioonis contra 2. Teises debatis esindas Aleksander Liivamägi (11.a) positsiooni pro 2 ja Liisbeth Pirn (11.a) positsiooni contra 1.

Publik rõõmustas aspektiderohkete debattide üle. Peale žurii nõupidamisi ja vahvat taustaprogrammi, mis koosnes eelmise aasta vilistlaste ja hiljuti asutatud vilistlaste ühingu ettekannetest, ootasid kõik põnevusega, kes pääseb Eesti finaali. Kell 14.45 selgus, et meie koolist pääsesid finaali  Liisbeth Pirn ja Mihkel Annus. Varukandidaadiks sai Laura Heleene Tirkkonen.

Palju õnne kõigile poolfinaalist osavõtjatele, te näitasite head tulemust!

Liisbethile ja Mihklile soovime finaaliks, mis toimub 19.04.2018 Kumus, palju edu ja häid ideid teemal: “Kas Eesti piirilinn Narva peaks saama kultuuripealinnaks 2024?”

Suur tänu kõigile, kes aitasid õpilasi ette valmistada: minu Eesti projektikolleegile Kaja Reissaarele, 10.a klassi õpetajale dr Wolfgang Jägerile, TSG kultuurivaldkonna vabatahtlikule Anna Klostermannile ja praktikantidele Milena Nagelile ja Alessia Schieronile.

Kathrin Hofmann (projektikoordinaator TSG-s)
tõlkis Margit Tammekänd

JDI 2018 poolfinaal JDI 2018 poolfinaal

TSG õpilased vabariiklikul saksa keele olümpiaadil väga edukad

/in

9. märtsil toimus Tartu Ülikoolis vabariiklik saksa keele olümpiaad.

Õpilased pidid paari tunni jooksul koguma infot ja tegema esitluse Tartuga seotud saksa mälupaikade kohta ning pärast esitlust vastama oponendi küsimustele. See nõudis kiirust, head analüüsi- ja struktureerimisoskust, esinemisjulgust ja loomulikult väga head saksa keele oskust. Meie kooli õpilased olid olümpiaadil väga edukad.

Kadri-Ann Lainde – 2. koht
Laura Heleene Tirkkonen – 3. koht
Katrin-Lisa Laius – 6. koht

Võitjaid õnnitlesid suursaadik Christoph Eichhorn ja Tartu linnapea Urmas Klaas.

Õpilasi juhendas õpetaja Küllike Kütt.

LOE LISAKS: Eesti õpilased uurisid saksa-eesti mälupaiku

Saksa keele oskus ei ole Eestis oluline üksnes Euroopa Liidu või rahvusvahelise suhtluse huvides, vaid avab uksi ka kodumaa kultuuri ja ajaloo mõistmiseks. 

saksa keele olümpiaad

Vabariiklik saksa keele olümpiaad 2018 (Foto: Saksa saatkond Tallinnas)

Õpilasvahetus – Otzenhausen 2018

/in ,

“Me tahame veel siia jääda”, ütleb õpilane, kui ta laupäeval rongijaama sõitmiseks bussi astub, “Siin oli nii ilus.”

12.-17.02 võtsid saksakeelse osakonna 11. klassi 12 õpilast osa Otzenhauseni Euroopa Akadeemia rahvusvahelisest seminarist teemal “#Kõik digitaalne, kõik võrgus: piiramatud võimalused või piiramatu kuritarvitamine?”

Koos 20 Breemeni lähedal asuva Osterholz-Scharmbecki ametikoolide õpilasega majutati neid akadeemia territooriumil Saarimaal. Kolm seminari juhendajat saatsid saksa ja eesti õpilasi nende ühise töö juures, seminari läbivaks keeleks oli saksa keel.

11.a õpilased jätsid endast hea mulje ja ei osanud mitte ainult suhelda, vaid ka aktiivselt tööd teha. Grupitöö ja esitluste kõrval viidi läbi ka tuleviku töötuba “Maailm aastal 2048”. Neljapäeval käidi liidumaa pealinnas Saarbrückenis. Sealse ülikooli uurimiskeskuses (DFKI) tutvustati ühe väga huvitava loengu käigus keskuse praeguseid uurimisprojekte. Päev lõppes Saarimaa andmekaitsespetsialisti esitlusega, kes praktiliste näidete kaudu – näiteks logis ta reaalajas sisse võõrastesse veebikaameratesse – liiga hooletu digitaliseerimise ohte demonstreeris.

Aga saksa keelt ei kasutatud mitte ainult õppimise ja töötamise juures. “Kirjul õhtul” tutvustasid õpilased oma koole ja riike muusika, isetehtud filmide, tantsude ja kohalike maitsete kaudu. Akadeemia vabaaja ruume kasutati sama usinalt kui Eurobistroo keeglirada, nii et lühikese ajaga tekkis grupp.

Enne kojulendu veetis 11.a klass laupäeva pealelõuna veel Frankfurdis. Zeilil (Zeil – tänav Frankfurdis) šoppamise ja söömise kõrval külastasid õpilased ka üht kunstimuuseumi – uut Frankfurdi Ajaloomuuseumi – ja Saksa demokraatia hälli Pauli kirikut.

Õnnestunud reis positiivse, distsiplineeritud grupiga, kes olid suurepärased oma maa saadikud ja kes ise lõbusalt aega veetsid. Järgmisel aastal võime me jälle tulla – siis on teemaks “Jätkusuutlikkus – roheline kool”.

Frank Bühler-Haußmann (tõlge Margit Tammekänd)

Kolm TSG õpilast saksa keele vabariikliku olümpiaadi lõppvoorus!

/in

Sellel õppeaastal pidid saksa keele olümpiaadil osaleda soovinud õpilased kirjutama saksakeelse uurimistöö teemal „Diesen Ort verbinde ich mit deutscher/deutsch-baltischer Geschichte in Estland. Deutsch(baltisch)-estnische Erinnerungsorte“ (“Seda kohta seostan ma saksa/baltisaksa ajalooga Eestis. Baltisaksa mälupaigad.”)

Üle-eestiline žürii valis välja kokku 12 uurimistööd, nende hulgas kolme meie õpilase tööd:

Kadri-Ann Lainde (10.a)
Katrin-Lisa Laius (10.a)
Laura Heleene Tirkkonen (10.a)

Õpilasi juhendas õpetaja Küllike Kütt
Tublilt esines ka meie kooli õpilane Katarina Sieglinde Schultz (11.a), juhendaja õpetaja Katre Merilaid.

Rändnäitus “Eesti rändeajastul”

/in

7. veebruaril avati Tallinna Saksa Gümnaasiumis rändnäitus “Eesti rändeajastul”. Näitus annab ülevaate rände rollist Eesti rahvastiku ja ühiskonna kujunemisloos viimase kahe sajandi jooksul kuni tänapäevani.

Koolidele mõeldud bänneritest koosneva rändnäituse avas Konrad Adenaueri Fondi Balti ja Põhjamaade projektide juht Elisabeth Bauer, sõnavõtuga esines Saksa suursaadiku asetäitja Reinhart Wiemer. Avasõnadele järgnes rändeteemaline arutelu. Vestlusringis osalesid õiguskantsler Ülle Madise, linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru ja Riigikogu liige Mart Nutt. Vestlust juhtis Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees ja geograaf Vootele Hansen.

Direktori Kaarel Rundu väljendas heameelt selle üle, et informatiivse näituse avas põnev vestlusring, mis aitas õpilastel rändnäitusel kajastatut veelgi paremini mõtestada. Rände rolli Eesti ajaloolises kujunemises iseloomustas direktor kirjaniku Ernest Hemingway kuulsate sõnadega: “Igast käidavamast lõunamere jahisadamast võite te leida vähemalt kaks päikesest põlenud ja soolast pleegitatud juustega eestlast.”

26 püstbännerist koosnev rändnäitus käsitleb Eestis aktuaalseid teemasid: praegu toimuvat rändepööret, põgenikega seotud küsimusi ning lõimumisega seotud väljakutseid. Näitus kajastab lähemalt Eesti ajaloo nelja suuremat väljarändelainet (19. sajandi väljaränne, suur põgenemine 1944. aastal, massiküüditamised ja nüüdisaegne väljaränne) ning kaht suuremat sisserännet (1920. aastate tagasiränne ja nõukogudeaegne sisseränne). Lisaks käsitleb näitus ka 2015. aastal alanud Euroopa rändekriisi.

Näitus jääb esimese korruse pikas koridoris avatuks kaheks nädalaks.

Näituse väljaandjad on Inimõiguste Instituut ja Konrad Adenaueri Fond. Näituse koostamisele aitasid kaasa professor Tiit Tammaru ja Vootele Hansen ning näituse kujundas Iva Disain.

Eesti rändeajastul

Vestlust juhtis Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees ja geograaf Vootele Hansen.Vestlusringis osalesid linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru, õiguskantsler Ülle Madise ja Riigikogu liige Mart Nutt

Fotovõistluse võitjad said koolitust oma ala tipptegijalt

/in

Laupäeval, 20. jaanuaril 2018 kohtusid fotovõistluse “Saksa jäljed Eestis” võitjad kell 11.00 koolis, kus toimus töötuba eesti ühe parima  loodusfotograafi Remo Savisaarega.

Remo Savisaar jagas nippe ja jutustas põnevaid lugusid oma ülesvõtetest. Räägiti kaamera ehitusest, läätsedest, objektiividest, filtritest, pildi seadetest ja ülesehitusest.

Siis mindi kõik koos Paljassaarde, kus toimus töötoa praktiline osa, mille käigus pildistati erinevaid kohti: merd, laineid, merejääd, randa jne.

Pildistamise ajal oli Remo kogu aeg abiks ning selgitas, milliseid seadeid kasutades saab parima pildi.

Õpilaste üksmeelne arvamus oli, et töötuba oli tore. Seda vaatamata sellele, et oli üsna külm. Ja mis kõige tähtsam – õpiti midagi uut!

Saksakeelse e-konkursi võit

/in

Eelmise õppeaasta kevadel osales tollal 9.a klassi õpilane Ann Kaarde saksakeelsel e-konkursil “Deutsch in unseren Schulen” väga edukalt saavutades põhikooli arvestuses esikoha.

Juhtus aga nii, et kooli jõudis kõigepealt salapärane kingitus ja alles hiljem teade konkursivõidu kohta.

ESÕS-i IT-grupi poolt korraldatav traditsiooniline saksakeelne e-konkurss toimus 9. korda.

Kõiki toredaid võistlustöid võib vaadata e-seinal
https://padlet.com/aimi58/DeutschinunserenSchulen

Õnnitleme Ann Kaardet ja tema tublisid abilisi ning juhendajat õpetaja Küllike Kütti!

Saksa kord Eesti koolis?

/in ,

Algatus Huvitav kool tundis huvi, kuidas käib õppimine ja õpetamine meie kooli saksakeelses osakonnas. Sõna saavad nii õpilased kui õpetajad.

Tallinna Saksa Gümnaasiumis on 20 aastat toimetanud saksa osakond, kus õpetatakse saksa keelt, õpitakse Saksamaa õppekava järgi koos sealsete õpetajatega. Kuidas selline valik kooli on mõjutanud ning mida koolipere sellest arvab?

LOE EDASI SIIT: Saksa kord Eesti koolis?