Sildid: gümnaasium

Loodushoiu- ja matkaringi matk Keila-Joale

/- ,

Pühapäeval, 3. novembril käisid loodushoiu- ja matkaringi valikaine õpilased esimesel matkal Türisalu maastikukaitsealal Keila-Joa läheduses.

Peamiseks eesmärgiks oli jälgida Keila jõkke kudema tulevaid suuri lõhesid ja meriforelle, kuid kahjuks ei õnnestunud neid kõrge veeseisu tõttu märgata. Üks õpilane nägi siiski tõenäoliselt vilksamisi vetemöllus meriforelli. Lõhe ja meriforell rändavad igal sügisel merest kiirevoolulistesse kruusase põhjaga jõgedesse ja ojadesse kudema, misjärel kevadel kooruvad vastsed, kellest arenevad lõhe ja forelli noorkalad elavad umbes 1–2 aastat jõgedes kärestikel ning rändavad seejärel merre toituma, et mõne aasta pärast jõkke kudema tulla.

Osades jõgedes takistavad kalade rännet paisud ja röövpüüdjad, mistõttu saavad nad piiratud alal kudeda või ei saa üldse. Keila jõgi on üks kolmest Eesti lõhejõest, kuhu kasvandustest lõhet ei asustata ning on säilinud looduslik lõhepopulatsioon. Jõelõik Keila-Joast mereni on lõhele ideaalne ning seal on noorkalade arvukus üks Eesti suurimaid.

Kalade vaatamine polnud aga meie ainuke eesmärk, valikaine raames avastame erinevaid Eestimaa paikasid ja maastikutüüpe ning tutvume matkamisega kui ühe kasuliku võimalusega väljas aktiivselt liikuda ning argitoimetustele vaheldust pakkuda. Ja see eesmärk sai täidetud – kergele uduvihmale vaatamata matkasime rahulikult umbes 4,6 km ning päev oli põnev ja lõbus.

Käisime veel metsas ning mere kaldal, Lohusalu lahe ääres, ja avastasime Türisalu oja ning juga. Harjutasime ka kaardilugemist Eesti põhikaardi abil ning kompassiga asimuudi määramist. Õpilased said väga hästi hakkama!

Matkahuvilistest õpilased olid samuti päevaga rahul ning  jagasid oma muljeid:

Kerly: “Mulle väga meeldis meie matk Keila-Joale. Õppisin palju uut nii kalade, fotograafia kui ka kaardilugemise ja kompassi kasutamise kohta. Sai ka palju nalja ja ilusaid mälestusi ning ootan juba uut matka.”

Hanna: “Matk oli väga tore. Värske õhk ja hea seltskond tegid tuju veel paremaks. Õppisime kasutama kompassi ja saime palju pildistada. Kindlasti ootan juba järgmist matka.”

Fotode autorid: Kerly Kallas, Hanna Vaalu, Hanna Roosik, Kelly Kallas ja Jürgen Karvak.

11. klassid Vargamäel

/-

Tänu meie Tammsaare-fännist kirjandusõpetajale Anu Kušvidile on meie koolis juba pikaajaline traditsioon, et 11. klassid külastavad Vargamäed – eestlaste jaoks lausa püha paika, kus elasid, toimetasid, unistasid ja pettusid meie ühe tüviteksti “Tõde ja õigus” tegelased.

Sel õppeaastal oli käiku ette võttes kõigil lisaks lugemiselamustele hinges ja südames veel ka Tanel Toomi suurepärane linateos, mida koos kooliperega kinos vaatamas käisime.

11. klassid Vargamäel

Kuna 11.a klass oli juba varasügisel Vargamäel käinud, siis 16. oktoobril suundusid Vargamäele 11.b ja 11.c klass. Oli tõesti meeliülendav kujutleda, et just selles ümbruses on poisist meheks sirgunud meie suurkirjanik Anton Hansen Tammsaare. Käisime läbi selle uskumatult pika teekonna, mille Krõõt koos raskete puuämbritega iga päev mitu korda läbima pidi, tutvusime nii pere- kui ka saunikumajaga, uurisime vanaaegseid talutööriistu.

Päeva tipphetkeks oli siiski teose 1. osast pärit stseenide etendamine 2- ja 3-liikmelistes rühmades. Samal ajal, kui 11.b etendas, otsis 11.c Tammsaare tsitaatidest puuduvaid sõnu – toimus nn kirjanduslik orienteerumismäng. Pärast vahetasime klassiti ülesanded. Nii mõnelgi avaldus uskumatu näitlejatalent, mis nii õpetajatel kui ka kaasõpilastel suu naerule venitas.

11. klassid Vargamäel

Enne ühislõunale suundumist saime veel igaüks hetke oma mõtetega olemise aega, et avaldada tänu esivanematele, kes selle raske aja üle on elanud.

Nüüd ootame põnevusega Tammsaare Kadrioru-kodu külastust.

Aitäh, õpetaja Anu!

Marilin Kallasse, 11.b

Heategu teeb õnnelikuks ka tegijat ennast

/-

12.c klassi noored otsustasid klassijuhataja Anu Kušvidi eestvedamisel tähistada täisealiseks saamist õilsa teoga – nimelt käidi ühiselt verd loovutamas.

Doonorlus on ülim heategu inimkonnale, mida keegi meist teha saab.

Enne loovutusprotsessi saime põhjaliku kahetunnise loengu ning vastused kõikidele, ka kõige naiivsematele verd puudutavatele küsimustele.

Aitäh verekeskusele!

Kuna doonoritele on väga ranged hetkeseisu hindavad nõuded, siis kahjuks kõik meie klassist korraga verd annetada ei saanudki – kes oli alla 50-kilogrammine, kellel nohu, kes oli teinud kolme viimase kuu jooksul tätoveeringu. Kuid tee tulevikukäikudeks Ädala tänavale sai üheskoos sillutatud küll!

Kõik head ideed on väärt ju järgimist ning 12.c klass kutsubki kõiki täisealisi ja rohkem kui 50 kilogrammi kaaluvaid inimesi verd annetama – me kõik võime ka ise mõnel eluhetkel seda vajada.

HEATEGU TEEB ÕNNELIKUKS KA TEGIJAT ENNAST!

Liisa-Marie Lääne, 12.c

Alster Model United Nations

/-

18.-21. septembril toimus Saksamaal, Hamburgis Klosterschule õpilaste poolt korraldatud ÜRO simulatsioon Alster Model United Nations.

Meie koolist osalesid kolm õpilast 11.a klassist: Marta Stefania Dubova, Mari Saffre ja Polina Žurjari-Ossipova, kes esindasid Elevandiluurannikut.

AMUN on ÜRO simulatsioon õpilastele, mida korraldavad õpilased, enamus Hamburgi Klosterschule-st. Osalemine sellisel üritusel annab palju vajalikke oskusi, muu hulgas inglise keele kasutust, uurimisoskust ning julgust rääkida suurema publiku ees.

Avatseremoonial pidasid kõne nii vaba hansalinna Hamburgi juht Corinna Nienstedt kui ka Klosterschule asedirektor Thomas Olliges. Mõlemad kõnelejad tervitasid konverentsil osalejaid Hamburgi ja Klosterschule nimel. Sellele järgnesid minutilised kõned ambassadoride ehk delegatsiooni esindajate poolt, mis käsitlesid aktuaalseid probleeme ja teemasid, nii mõnigi esitas asja humoorikas võtmes.

Kohe peale avatseremooniat suunduti D-hoonesse, kus komiteed oma sessioone pidasid. Marta osales 2. komitees, Mari 4. komitees ning Polina julgeolekunõukogus. Komiteed käsitlesid muuhulgas teemasid autoriõiguse kaitse kindlustamisest internetis, rohingyade kriisist, Liibüa konfliktist jpm.

Kolmandal päeval oli meil kolmetunnine infotund Knut Fleckensteini, EU parlamendi sotsiaaldemokraatide partei poliitikuga. Esialgu tutvustas ta natuke sotsiaaldemokraatia ideoloogiat ning rääkis aktuaalsetest asjadest, mis hiljuti EUs olid toimunud või on hetkel toimumas. Hiljem küsiti talt muuhulgas ka arvamust Brexiti kohta ning ühtse euroopa riigi teemal.

Kõikidel komiteedel oli kaks teemat, mis viimase päeval peaassambleel läbi arutati. Julgeolekunõukogul jõudis arutada kolme teemat, kuna nad peaassambleest osa ei võta. Peale peaassambleed toimus lõputseremoonia. Sel aastal korraldati ka n-ö Committee Challenge‘id, millest kolmel osales 2. komitee ehk Marta, mis andis neile üleüldise väljakutsete võitja tiitli.

Alster Model United Nations oli ilus konverents ning me leidsime nii mõnegi sõbra Hamburgist, mujal Saksamaalt või koguni Taanist.

Mari Saffre (11.a)

AMUN
AMUN
AMUN
AMUN
AMUN
AMUN
AMUN
AMUN

Gümnaasiumi noormehed pääsesid jalgpallis edasi poolfinaalturniirile

/-

Reedel, 11. oktoobril, toimus Wismari staadionil koolidevaheliste jalgpallivõistluste 2. voor, kus meie kooli noormehed vahegrupiturniiri võitjana poolfinaalturniirile edasi pääsesid.

Vahegrupiturniiril tuli meie kooli noormeestel kohtuda Gustav Adolfi Gümnaasiumi, Tallinna Ühisgümnaasiumi ja Mustamäe Humanitaargümnaasiumi võistkondadega. Kui esimeses ringis alagrupiturniiril olime meie vastastest paremad, siis seekordsetel mängudel domineerisid vastased. Suutsime kogu võistkonnaga kaitses nende survele hästi vastu pidada ning mängudes Tallinna Ühisgümnaasiumi ja Mustamäe Humanitaargümnaasiumi vastu ise ka ühe värava lüüa. Kõik meie võistkonnas mänginud noormehed pingutasid täiega! Isegi mängijad, kes jalgpallitrennis ei käi, täitsid platsil probleemideta oma koha ära.

Kahjuks murdis meie meeskonna keskvälja mängija Jan Richard Liiva teises mängus käeluu ning peab nüüd 2 kuud kipsi kandma ning kooli võistkonda poolfinaalturniiril novembrikuus kahjuks aidata ei saa.

Otto-Robert Lipp (12.b)

Võistkond mängis koosseisus:
12.a – Karevi Pajumets, Jan Richard Liiva ja Hendrik Andre Herter
12.b – Otto-Robert Lipp, Kristjan Kotli, Denis Sergejev, Karl Viidebaum ja Mihkel Altosaar
10.a – Martin Tammekänd ja Patrik Saksus
10.b – Gregor Hint

Tänavakunstiprojekt Lissabonis

/-

30.09. – 04.10.2019 toimus Lissabonis ja Portos Tallinna Saksa Gümnaasiumi ja Lissaboni Saksa Kooli vaheline koostööprojekt, milles osales 10 õpilast mõlemast koolist.

Projekt keskendus kaasaegsele ja tänavakunstile. Põhifookuses oli õpilaste poolt teibikunsti näituse koostamine ja ülespanek Lissaboni Goethe Instituudi ruumidesse. Eeltööd algasid mõlemas koolis juba augustis. Koos tehti ajurünnakuid ja joonistati näituse kavandeid. Näituse kontseptsiooni ja mõtte väljatöötamiseks saadi inspiratsiooni 30 aasta tagustest sündmusteset, nagu Berliini müüri langemine (9. november 1989) ja Balti kett (23. august 1989) – hetkedest, mis väljendasid igatsust vabast Euroopast, kus valitsevad sõnavabadus ja inimõigused.

Kokku valmis 8 teibikunsti tööd, mis olid inspireeritud kunstiajaloo visuaalsetest kujunditest ja lähimineviku fotodest. Teibikunsti puhul on tegemist ühe tänavakunsti liigiga, mille väljendusvahenditeks kasutatakse spetsiaalset eri värvi ja mõõtu teipi.

Tänavakunstiprojekt Lissabonis

Näituse avamine toimus 2. oktoobril. Kohal oli sadakond inimest: õpilased, lapsevanemad, Goethe Instituudi ning Saksa ja Eesti saatkonna töötajad. Avasõnadele eelnenud elevus ja järgnenud maruline aplaus olid tunnistuseks näituse suurepärasele õnnestumisele. Igati edukas teibikunsti näitus “Müür” jääb huvilistele avatuks 15. novembrini Lissaboni Goethe Instituudis. Näituse tööde tekstilise infoga saab tutvuda siin.

Ülejäänud projektitegevused keskendusid tänavakunsti ajaloole ja kaasaegsele kunstile. Koos väisati kuulsale tänavakunstnikule Banksy’le pühendatud näitust, käidi tänavakunsti galeriis Underdogs Gallery ja suheldi kohalike tänavakunstnikega. Külastati kuulsat Serralvese muuseumi Portos, kus fookuses oli kuulsa taani-islandi kunstniku Olafur Eliassoni näitus, lisaks tutvuti kohaliku rikkaliku Lissaboni ja Porto tänavakunstiga.

Portugalis nautisid meie õpilased mõnusat kliimat ja sooja ilma, aga üle kõige tegi reisi meeldejäävaks Portugali inimeste soe vastuvõtt. Meie õpilaste vastu näidati üles heatahtlikku ja abivalmit suhtumist nii vastuvõtul lennujaamas, külalisperekondades, Lissaboni Saksa Kooli pidulikul vastuvõtul kui ka näituse avamisel Lissaboni Goethe Instituudis. Loodi hulgaliselt uusi sõprussidemeid, mis loodetavasti kestavad veel pikka aega ja leiavad tulevikus uusi väljendusviise. Projekti järeltegevused leiavad aset mõlemas koolis lähikuudel ja järgmine osa toimub Tallinnas juba 2020. aasta veebruaris.

Täname:

Susanne Sporrer, Beata Weber ja Adriana Martins Goethe Instituudist, Teresa Salgueiro Lenze, Alicia Fuster, Stefanie Michalke Santos Lissaboni Saksa Koolist, Alexander Voss ja Aili Rundu Tallinna Saksa Gümnaasiumist ning Eesti saatkond Lissabonis.

Projekti kaasrahastati Euroopa Liidu programmist Erasmus+.

Meie koolist osalesid:

Maria Schotter, Karl Kreis, Oskar Rundu, Karoline Lindpere, Emilia Ritsmann, Laura Taklaja, Marilyn Kallasse, Indrek Hints, Triinu Liis Vaikma, Johanna Schilf. Juhendajad: kunstiõpetajad Carol Pahk ja Erik Joasaare.

Tänavakunstiprojekt Lissabonis

Erasmus+ kaasrahastus

Erasmus+ projekt Lissaboni Saksa Kooliga

/-

On suur heameel teatada, et meie kool koos Lissaboni Saksa Kooliga sai positiivse rahastusotsuse Erasmus+ koolidevahelisele koostööprojektile (KA229) pealkirjaga “Art Bridge Between Tallinn and Lisbon” (lisainfo).

Projekt kestab selle aasta septembrist 2021. aasta maini. Projekti tegevused toimuvad Lissabonis (sügis 2019, sügis 2020) ja Tallinnas (kevad 2020, kevad 2021). Selle aja jooksul saab otsesest tegevusest osa ca 30 õpilast mõlemast koolist, lisaks toimuvad erinevad töötoad teistele õpilastele, valmib koduleht, digitaalsed õppematerjalid õpetajatele, erinevad näitused ja installatsioonid ning palju muud.

Esimene projektiosa Lissabonis keskendub Berliini müüri langemisele ja 30 aasta tagustele sündmustele. Koostöös Lissaboni Saksa Kooli õpilastega korraldavad ja teostavad 10 meie kooli 11. klassi õpilast teibikunsti näituse Lissaboni Goethe Instituudi ruumides.

Näituse pidulik avamine toimub 2. oktoobril 2019.

Erasmus+ kaasrahastus

Koolinoorte arhitektuurikonkursi näitus Tartus

/-

Neljapäeval, 13. juunil toimus Tartu Koidula ja Jannseni mälestusmärgi juures arhitektuurikonkursi “Minu unistuste jõeäär” pidulik autasustamine ja näituse avamine.

Meie kooli õpilased osalesid konkursil väga edukalt – Adeele Lepik (10.b) jäi jagama 1.-2. kohta ning Laura Taklaja (10.b), Helena Toater (10.c) ja Emilia Ritsmann (10.a) saavutasid žürii poolt ära märgitud eripreemia gümnaasiumiastmes.

Vaata ka: Võit koolinoorte arhitektuurikonkursil

Õpilasi juhendas kunstiõpetaja Erik Joasaare. Näitus õpilaste töödest jääb avatuks Tartu Kaarsillale kuni 10. juulini.

Loe lähemalt: Kaarsillal saab vaadata koolinoorte arhitektuuri

Fotod: Galerii: auhindamine ja lodjasõit 13. juunil

 

Arhitektuuri valikkursuse õppekäik Helsingisse

/-

5. juunil toimus arhitektuuri valikkursuse õpilaste ja teiste huviliste vaatluspraktika Helsingis.

Soe ja päikseline ilm soosis meie õppekäiku ühes parimate kaasaegse arhitektuuri näidetega Euroopa pealinnas.

Koos külastati noort arhitektuuribürood Helst OY, kelle tegevarhitektid Jens Rasmussen ja Rabbe Tiainen tutvustasid arhitekti elukutset ning oma rahvusvahelise büroo tegemisi. Edasi liiguti disainimuuseumisse, kus tutvuti soome tarbekunsti klassika ja põneva näitusega Secret Universe (kunstnikud Aamu Song & Johan Olin).

Helsingi kesklinnas uuriti põneva disainiga vabaõhuujulat Allas, mis on ujuvpontoonidele rajatud välibasseinidega unikaalne arhitektuurne objekt. Pärastlõunal toimus väikene loominguline ülesanne Helsingi keskraamatukogus Oodi ja tutvuti maja arhitektuuriga.

Kõige viimasena aga mindi üheskoos vaatama ühte Helsingi kuulsaimat hoonet – arhitekt Steven Holli poolt projekteeritud kaasaegse kunsti muuseumi Kiasma, kus lisaks muuseumihoonele tutvuti ka põnevate näitustega.

Õppekäigu organiseeris arhitektuuri valikkursuse õpetaja Erik Joasaare.

Loodushoiu ja keskkonnakaitse kursus lõpetas õppeaasta matkates

/- ,

3.–4. juunil toimus loodushoiu ja keskkonnakaitse kursuse lõpumatk Kõrvemaa maastikukaitsealal.

Matk algas Aegviidust ja liiguti mööda väikseid kruusa- ja metsateid, metsasihte, üle väikse raba ja metsas. Jõe ääres käidi haruldases ürgse välimusega Jänijõe uhtlammimetsas – tegu on iga-aastaselt üleujutatava jõeäärse metsaga, kus kasvab koos palju erinevaid puu-, põõsa- ja teisi taimeliike, ürgset välimust lisavad kõrged sõnajalad ja humala väädid. Tee peal nähti metskitse, jänest, kullilisi, erinevaid putukaid, kalu ja teisi loomi, haruldasi ja tavalisi taimi ning erinevaid elupaikasid.

Matka tegi raskeks tohutu sääskede hulk, kelle tõttu tuli pidevalt liikuda või pikkade varrukatega riideid kanda. Ööbiti metsas Tarvasjõe lähedal ning maitsev matkatoit kokati ühiselt lõkkel. Matk lõppes Vetlas, kust suunduti bussiga tagasi koju.

Matkamisel võib olla mitmeid eesmärke ja mõtteid: esiteks annab see loodusetunnetust ja kogemust, kuidas looduslikud protsessid toimuvad, ning seetõttu on looduse tundmaõppimise läbi suurem tõenäosus, et käitutakse ka igapäevases elus keskkonna suhtes jätkusuutlikumalt. Teiseks on matkamine suurepärane vaheldus argirutiinile ja õpetab hindama kohati tänapäeval iseenesest mõistetavat üsnagi mugavat elustiili.

Pildistasid: Mari Järve (10.c) ja Jürgen Karvak (õpetaja)

LHKK lõpumatk