Sildid: gümnaasium

Gümnaasiumi noormehed pääsesid jalgpallis edasi poolfinaalturniirile

/-

Reedel, 11. oktoobril, toimus Wismari staadionil koolidevaheliste jalgpallivõistluste 2. voor, kus meie kooli noormehed vahegrupiturniiri võitjana poolfinaalturniirile edasi pääsesid.

Vahegrupiturniiril tuli meie kooli noormeestel kohtuda Gustav Adolfi Gümnaasiumi, Tallinna Ühisgümnaasiumi ja Mustamäe Humanitaargümnaasiumi võistkondadega. Kui esimeses ringis alagrupiturniiril olime meie vastastest paremad, siis seekordsetel mängudel domineerisid vastased. Suutsime kogu võistkonnaga kaitses nende survele hästi vastu pidada ning mängudes Tallinna Ühisgümnaasiumi ja Mustamäe Humanitaargümnaasiumi vastu ise ka ühe värava lüüa. Kõik meie võistkonnas mänginud noormehed pingutasid täiega! Isegi mängijad, kes jalgpallitrennis ei käi, täitsid platsil probleemideta oma koha ära.

Kahjuks murdis meie meeskonna keskvälja mängija Jan Richard Liiva teises mängus käeluu ning peab nüüd 2 kuud kipsi kandma ning kooli võistkonda poolfinaalturniiril novembrikuus kahjuks aidata ei saa.

Otto-Robert Lipp (12.b)

Võistkond mängis koosseisus:
12.a – Karevi Pajumets, Jan Richard Liiva ja Hendrik Andre Herter
12.b – Otto-Robert Lipp, Kristjan Kotli, Denis Sergejev, Karl Viidebaum ja Mihkel Altosaar
10.a – Martin Tammekänd ja Patrik Saksus
10.b – Gregor Hint

Tänavakunstiprojekt Lissabonis

/-

30.09. – 04.10.2019 toimus Lissabonis ja Portos Tallinna Saksa Gümnaasiumi ja Lissaboni Saksa Kooli vaheline koostööprojekt, milles osales 10 õpilast mõlemast koolist.

Projekt keskendus kaasaegsele ja tänavakunstile. Põhifookuses oli õpilaste poolt teibikunsti näituse koostamine ja ülespanek Lissaboni Goethe Instituudi ruumidesse. Eeltööd algasid mõlemas koolis juba augustis. Koos tehti ajurünnakuid ja joonistati näituse kavandeid. Näituse kontseptsiooni ja mõtte väljatöötamiseks saadi inspiratsiooni 30 aasta tagustest sündmusteset, nagu Berliini müüri langemine (9. november 1989) ja Balti kett (23. august 1989) – hetkedest, mis väljendasid igatsust vabast Euroopast, kus valitsevad sõnavabadus ja inimõigused.

Kokku valmis 8 teibikunsti tööd, mis olid inspireeritud kunstiajaloo visuaalsetest kujunditest ja lähimineviku fotodest. Teibikunsti puhul on tegemist ühe tänavakunsti liigiga, mille väljendusvahenditeks kasutatakse spetsiaalset eri värvi ja mõõtu teipi.

Tänavakunstiprojekt Lissabonis

Näituse avamine toimus 2. oktoobril. Kohal oli sadakond inimest: õpilased, lapsevanemad, Goethe Instituudi ning Saksa ja Eesti saatkonna töötajad. Avasõnadele eelnenud elevus ja järgnenud maruline aplaus olid tunnistuseks näituse suurepärasele õnnestumisele. Igati edukas teibikunsti näitus “Müür” jääb huvilistele avatuks 15. novembrini Lissaboni Goethe Instituudis. Näituse tööde tekstilise infoga saab tutvuda siin.

Ülejäänud projektitegevused keskendusid tänavakunsti ajaloole ja kaasaegsele kunstile. Koos väisati kuulsale tänavakunstnikule Banksy’le pühendatud näitust, käidi tänavakunsti galeriis Underdogs Gallery ja suheldi kohalike tänavakunstnikega. Külastati kuulsat Serralvese muuseumi Portos, kus fookuses oli kuulsa taani-islandi kunstniku Olafur Eliassoni näitus, lisaks tutvuti kohaliku rikkaliku Lissaboni ja Porto tänavakunstiga.

Portugalis nautisid meie õpilased mõnusat kliimat ja sooja ilma, aga üle kõige tegi reisi meeldejäävaks Portugali inimeste soe vastuvõtt. Meie õpilaste vastu näidati üles heatahtlikku ja abivalmit suhtumist nii vastuvõtul lennujaamas, külalisperekondades, Lissaboni Saksa Kooli pidulikul vastuvõtul kui ka näituse avamisel Lissaboni Goethe Instituudis. Loodi hulgaliselt uusi sõprussidemeid, mis loodetavasti kestavad veel pikka aega ja leiavad tulevikus uusi väljendusviise. Projekti järeltegevused leiavad aset mõlemas koolis lähikuudel ja järgmine osa toimub Tallinnas juba 2020. aasta veebruaris.

Täname:

Susanne Sporrer, Beata Weber ja Adriana Martins Goethe Instituudist, Teresa Salgueiro Lenze, Alicia Fuster, Stefanie Michalke Santos Lissaboni Saksa Koolist, Alexander Voss ja Aili Rundu Tallinna Saksa Gümnaasiumist ning Eesti saatkond Lissabonis.

Projekti kaasrahastati Euroopa Liidu programmist Erasmus+.

Meie koolist osalesid:

Maria Schotter, Karl Kreis, Oskar Rundu, Karoline Lindpere, Emilia Ritsmann, Laura Taklaja, Marilyn Kallasse, Indrek Hints, Triinu Liis Vaikma, Johanna Schilf. Juhendajad: kunstiõpetajad Carol Pahk ja Erik Joasaare.

Tänavakunstiprojekt Lissabonis

Erasmus+ kaasrahastus

Erasmus+ projekt Lissaboni Saksa Kooliga

/-

On suur heameel teatada, et meie kool koos Lissaboni Saksa Kooliga sai positiivse rahastusotsuse Erasmus+ koolidevahelisele koostööprojektile (KA229) pealkirjaga “Art Bridge Between Tallinn and Lisbon” (lisainfo).

Projekt kestab selle aasta septembrist 2021. aasta maini. Projekti tegevused toimuvad Lissabonis (sügis 2019, sügis 2020) ja Tallinnas (kevad 2020, kevad 2021). Selle aja jooksul saab otsesest tegevusest osa ca 30 õpilast mõlemast koolist, lisaks toimuvad erinevad töötoad teistele õpilastele, valmib koduleht, digitaalsed õppematerjalid õpetajatele, erinevad näitused ja installatsioonid ning palju muud.

Esimene projektiosa Lissabonis keskendub Berliini müüri langemisele ja 30 aasta tagustele sündmustele. Koostöös Lissaboni Saksa Kooli õpilastega korraldavad ja teostavad 10 meie kooli 11. klassi õpilast teibikunsti näituse Lissaboni Goethe Instituudi ruumides.

Näituse pidulik avamine toimub 2. oktoobril 2019.

Erasmus+ kaasrahastus

Koolinoorte arhitektuurikonkursi näitus Tartus

/-

Neljapäeval, 13. juunil toimus Tartu Koidula ja Jannseni mälestusmärgi juures arhitektuurikonkursi “Minu unistuste jõeäär” pidulik autasustamine ja näituse avamine.

Meie kooli õpilased osalesid konkursil väga edukalt – Adeele Lepik (10.b) jäi jagama 1.-2. kohta ning Laura Taklaja (10.b), Helena Toater (10.c) ja Emilia Ritsmann (10.a) saavutasid žürii poolt ära märgitud eripreemia gümnaasiumiastmes.

Vaata ka: Võit koolinoorte arhitektuurikonkursil

Õpilasi juhendas kunstiõpetaja Erik Joasaare. Näitus õpilaste töödest jääb avatuks Tartu Kaarsillale kuni 10. juulini.

Loe lähemalt: Kaarsillal saab vaadata koolinoorte arhitektuuri

Fotod: Galerii: auhindamine ja lodjasõit 13. juunil

 

Arhitektuuri valikkursuse õppekäik Helsingisse

/-

5. juunil toimus arhitektuuri valikkursuse õpilaste ja teiste huviliste vaatluspraktika Helsingis.

Soe ja päikseline ilm soosis meie õppekäiku ühes parimate kaasaegse arhitektuuri näidetega Euroopa pealinnas.

Koos külastati noort arhitektuuribürood Helst OY, kelle tegevarhitektid Jens Rasmussen ja Rabbe Tiainen tutvustasid arhitekti elukutset ning oma rahvusvahelise büroo tegemisi. Edasi liiguti disainimuuseumisse, kus tutvuti soome tarbekunsti klassika ja põneva näitusega Secret Universe (kunstnikud Aamu Song & Johan Olin).

Helsingi kesklinnas uuriti põneva disainiga vabaõhuujulat Allas, mis on ujuvpontoonidele rajatud välibasseinidega unikaalne arhitektuurne objekt. Pärastlõunal toimus väikene loominguline ülesanne Helsingi keskraamatukogus Oodi ja tutvuti maja arhitektuuriga.

Kõige viimasena aga mindi üheskoos vaatama ühte Helsingi kuulsaimat hoonet – arhitekt Steven Holli poolt projekteeritud kaasaegse kunsti muuseumi Kiasma, kus lisaks muuseumihoonele tutvuti ka põnevate näitustega.

Õppekäigu organiseeris arhitektuuri valikkursuse õpetaja Erik Joasaare.

Loodushoiu ja keskkonnakaitse kursus lõpetas õppeaasta matkates

/- ,

3.–4. juunil toimus loodushoiu ja keskkonnakaitse kursuse lõpumatk Kõrvemaa maastikukaitsealal.

Matk algas Aegviidust ja liiguti mööda väikseid kruusa- ja metsateid, metsasihte, üle väikse raba ja metsas. Jõe ääres käidi haruldases ürgse välimusega Jänijõe uhtlammimetsas – tegu on iga-aastaselt üleujutatava jõeäärse metsaga, kus kasvab koos palju erinevaid puu-, põõsa- ja teisi taimeliike, ürgset välimust lisavad kõrged sõnajalad ja humala väädid. Tee peal nähti metskitse, jänest, kullilisi, erinevaid putukaid, kalu ja teisi loomi, haruldasi ja tavalisi taimi ning erinevaid elupaikasid.

Matka tegi raskeks tohutu sääskede hulk, kelle tõttu tuli pidevalt liikuda või pikkade varrukatega riideid kanda. Ööbiti metsas Tarvasjõe lähedal ning maitsev matkatoit kokati ühiselt lõkkel. Matk lõppes Vetlas, kust suunduti bussiga tagasi koju.

Matkamisel võib olla mitmeid eesmärke ja mõtteid: esiteks annab see loodusetunnetust ja kogemust, kuidas looduslikud protsessid toimuvad, ning seetõttu on looduse tundmaõppimise läbi suurem tõenäosus, et käitutakse ka igapäevases elus keskkonna suhtes jätkusuutlikumalt. Teiseks on matkamine suurepärane vaheldus argirutiinile ja õpetab hindama kohati tänapäeval iseenesest mõistetavat üsnagi mugavat elustiili.

Pildistasid: Mari Järve (10.c) ja Jürgen Karvak (õpetaja)

LHKK lõpumatk

Arhitektuuri valikkursuse õppekäik Kumus

/-

Teisipäeval, 28. mail toimus arhitektuuri valikkursuse viimane tund Kumus, kus õpilased osalesid töötoas “Anarhia arhitektuuris”.

Programm uuris omanäolise arhitekti Gordon Matta-Clark loomingut, mis keskendus linnaruumi kaosele ja anarhiale arhitektuuris. Selle kaudu sai Gordon Matta-Clark ka oma hüüdnime – anarhitekt.

Väga põhjalik ja ülevaatlik loeng viis meid New Yorgi maa-alustesse tunnelitesse, tänavakunstiga ilmestatud Brooklynisse 60-70ndatel, slummidesse ja mahajäetud linnaruumi, Pariisi linnaossa, mida ootas ees hävitamine – kõik see, mida uuris ja väljendas oma teostest Gordon Matta-Clark.

Õpilased said avaldada oma mõtteid, kuidas on võimalik arhitektuuri kaudu mõjutada ühiskondlikke protsesse ja mida hakata peale kasutu arhitektuuriga ning seda ka sõnades ja paberil väljendada.

Näituse kujundas meie kooli vilistlane Anu Vahtra.

Valikkursust juhendas Erik Joasaare.

Võit koolinoorte arhitektuurikonkursil

/-

2019. aasta alguses toimus viies üle-eestiline koolinoorte arhitektuurikonkurss. Konkursi teemaks oli seekord “Minu unistuste jõeäär”, kuhu oodati noorte ettepanekuid Tartu jõeäärse ala elavdamiseks.

TSG noored arhitektid osalesid gümnaasiumi kategoorias väga edukalt.

I-II koht:

LOOMELINNAK – Adeele Lepik (Tallinna Saksa Gümnaasium, juhendaja Erik Joasaare)

Äramärgitud tööd:

– SOUL WAVE – Laura Taklaja, Helena Toater (Tallinna Saksa Gümnaasium, juhendaja Erik Joasaare)
– KALASKELETT – Emilia Ritsmann (Tallinna Saksa Gümnaasium, juhendaja Erik Joasaare)

Palju õnne osalejatele ja juhendajale!

Näituse avamine ja auhindade üleandmine toimub 13. juunil algusega kell 15.00 Tartus Kaarsilla Ülejõe pargi poolses osas Jannseni ja Koidula mälestus- väljakul! Näitus Kaarsillal jääb üles juuli alguseni.

Korvpalli valikkursuse õpilased tegid ajalugu

/-

7. mail toimus Kalevi spordihallis Tallinna koolinoorte meistrivõistluste finaalmäng gümnaasiumi noormeestele.

Finaalis, mis tõi kohale peaaegu täismaja publikut, mängisid Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna Reaalkool. Mängu võitis Tallinna Reaalkool 107:61.

Sellel mängul oli tähtis roll täita ka meie gümnasistidel, kes tegutsesid mängul kohtunikena.

Esimest korda Tallinna koolinoorte spordimängude 37. aastase ajaloo jooksul tegutsesid finaalmängul kohtunikena ühe kooli õpilased. Lauakohtunikena tegutsesid Triinu-Liis Vaikma (10.b), Liisa Neeme (11.b) ja Mailian-Elisabeth Matsina (11.c) ning väljakukohtunikuna mõistis õigust Hendrik Andre Herter (11.a).

Kõik see sai võimalikuks tänu meie koolis korraldatavale valikainele “Noorkohtuniku teoreetiline ja praktiline koolitus”, mis toimus sellel õppeaastal juba kolmandat aastat ning kus Aare Halliko koolitab meie noored litsenseeritud korvpallikohtunikeks.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme meeskond saavutas Tallinna koolinoorte meistrivõistlustel tubli 3. koha.

Palju õnne!

Võistkond mängis koosseisus:

Ats Tölp (12.b), Gevin Genro Paas (12.c), Markkus Liias (12.c), Hendrik Andre Herter (11.a), Otto-Robert Lipp (11.b), Carl Erik Klamas (11.c), Raul Raudsepp (10.a) ja Karl Kattel (10.b).

Tallinna koolinoorte 2019 MV korvpallis. Gümnaasiumi noormehed – FINAALTURNIIR

Liisa Neeme (11.b)

noorkohtunikud

Loodushoiu ja keskkonnakaitse kursuse õpilased osalesid nurmenukutalgutel

/- ,

6. mail käisid loodushoiu ja keskkonnakaitse kursuse õpilased Teeme Ära, Eestimaa Looduse Fondi ja Tartu Ülikooli koostöös korraldatud kodanikuteaduse projekti raames nurmenukutalgutel.

Oma kursusega käidi nurmenukke loendamas Harkus ühel ilusal niidul, kus oli sadades nurmenukke. Loendati 110 taime, millest 67 olid S- tüüpi ja 43 L- tüüpi õiega.

Harilikul nurmenukul (Primula veris) esineb erikaelsus ehk tal on L- ja S- tüüpi õied. L (long)- tüübi puhul on õies emakakael pikk ja S (short)- tüübi puhul lühike ja seejuures paistavad õie sisse vaadates hoopis pikemad tolmukad. Erikaelsus on oluline seepärast, et sama lille õied üksteist ise ei viljastaks (ühe taime kõik õied on sama tüüpi). See omakorda tagab, et säiliks geneetiline mitmekesisus ühe ala nurmenukkude hulgas ja mitmekesisus on vajalik, et populatsioon oleks elujõuline ning seega keskkonnamuutustele vastupidav.

Rohkem infot nurmenukutalgute kohta siit: https://nurmenukk.ee/nurmenukust