Ühtsus, õigus, vabadus – 3. oktoobril tähistab Saksamaa hümni lauldes just neid väärtusi, aga miks just need?
Pauline Ley, Stella Nahkur ja Silja Janu 10.a klassist lõid sellele küsumusele vastamiseks spetsiaalse Eesti-Saksa uudise video.
Vaatamiseks kliki pildil:
Rõõm on teatada, et ka sel aastal pälvisid kaks TSG õpilast, Katrin-Lisa Laius ja Laura Heleene Tirkkonen, Saksa Akadeemilise Vahetusteenistuse (DAAD) stipendiumi.
DAAD stipendium toetab väga heade hinnetega ja Saksamaal õppida soovivaid õpilasi igakuulise rahalise toetusega.
Stipendiumile kandideerimiseks ei pea õpilasel olema ainult head hinded, vaid ka teadmine, kus ja mida ta õppida soovib. Seda tuleb kirjeldada motivatsioonikirjas. Sotsiaalne pühendumus ja mitmekülgsed huvid, mida tuleb dokumenteerida ja esitada eluloo kujul, on DAAD jaoks niisama olulised nagu õpitulemused.
Kuna stipendiumile kandideerimine toimub veebruaris, on Saksamaa üliõpilasnõustamisteenus alates detsembrist stipendiumist huvitatud õpilastele konsultatsioonide ja abi jaoks olemas.
Laura soovib õppida poliitikateadust Goethe ülikoolis Frankfurtis, Katrin-Lisal aga on huvi minna Würzburgi Julius-Maximiliani ülikooli biomeditsiini õppima.
Õnnitleme Katrin-Lisat ja Laurat ning soovime neile palju edu õpinguteks Saksamaal!
Lisa Tomaschewski, õppe- ja karjäärinõustaja
(tõlkis Laura Kranich, TSG vilistlane)
(Foto: vasakult paremale: Katrin-Lisa, Lisa Tomaschewski, Laura; arhiivipilt)
5. märtsil toimus ettelugemine 6. ja 7. klassidele.
Ettelugeja oli härra Schleissing-Niggemann, kes väikeste nukkude, riiete ja häältega etendas väljendusrikkalt kolme muinasjuttu: “Keisri ööbik”, “Rapuntsel” ja “Konn-kuningas”.
Üritus toimus meie kooli väikeses aulas.
Ta jutustas muinasjutte väga kaunilt ning koos väikeste naljadega tänapäevaste sündmuste kohta lugude vahepeal. Nukud ja muud esemed muutsid lood väga elavaks.
Minu arvates oli see ettelugemine huvitav. Kõige rohkem meeldis mulle, et ettelugeja suhtles publikuga väga sõbralikult. Eelkõige oli hea see, et muinasjuttudest sai aru ka siis, kui mitmed saksakeelsed sõnad või laused segased olid. Paljudele minu kaasõpilastele meeldis see üritus samuti.
Simona Reischl, 7.a
(tõlkis Laura Kranich, TSG vilistlane)
“Keskkonna heaks” – nii kõlab ühe peatüki pealkiri 7.a klassi õpikus, kus on juttu aktuaalsetest ja globaalselt olulistest teemadest nagu kliimamuutused, maailmamerede plastikreostus ja tervisekahjustused.
Kui õpilased olid selgeks saanud, mis on kliimamuutuste põhifaktorid ja milliseid tagajärgi see inimestele, loomadele ja keskkonnale kaasa toob, leidis kogu klass, et selle vastu tuleb midagi ette võtta. Väikeste grupiprojektide raames uurisid õpilased erinevaid teemasid sügavuti ja mõtlesid siis välja erinevaid tooteid, mis peaksid aitama keskkonda säästa.
Sealjuures järgisid nad järgnevat motot: iga samm loeb – kui paljud inimesed palju väikseid asju teevad, siis on sellel suured tagajärjed. Oma ideedega soovis klass ka teisi õpilasi inspireerida midagi keskkonnasõbralikku ette võtma.
Projektide tulemusena valmisid nii informatiivsed videod, mängud, taaskasutatud materjalidest lillepotid, loomingulised skulptuurid kui ka kasulikud sildid. Erilist sõnumit annab näiteks edasi ühe grupi poolt välja mõeldud “kratt” – eesti mütoloogiast pärit olend, kelle olemust õpilased uutmoodi interpreteerisid: “Me usume, et prügi on justkui kratt. Ta muutub ohtlikuks, kui tema peremees (meie – inimesed) temale tööd ei anna. Seepärast andsime meie prügile uue ülesande, mille käigus me teda taaskasutame.”
Ühe teise grupi tulemus peaks tulevikus kaasa aitama sellele, et igaüks koolimajas prügi õigesti sorteeriks. Nad meisterdasid kahekeelsed sildid, mis on prügi sorteerimisel abiks, kuna vaid nii saame prügi taaskasutada ning seeläbi keskkonda säästa.
Soovime teile lõbusat järgi tegemist ja katsetamist!
Laura Steinbach, õpetaja
(tõlkis Laura Kranich, TSG vilistlane)
Iga-aastane osalemine tõlkevõistlustel on meie kooli õpilastes äratanud huvi tõlkimise vastu. Sel aastal jäi ära Saksa Kevade raames toimuv traditsiooniline tõlkevõistlus, mille raames õpilased tõlgivad kohapeal sõnaraamatut kasutades saksakeelset ilukirjandust.
Selle asemel osalesid meie õpilased Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni poolt korraldatud tõlkevõistlusel. Võistlusel võisid osaleda õpilased, üliõpilased ja noored kuni 30. eluaastani, kes ei ole varem trükis tõlkeid avaldanud. Saksa keelest laekus 38 tööd. Noored tõlkisid Jan Costin Wagneri proosateksti “An einen anderen Ort”. Tekst oli keerukas, aga ära langes kohapeal tõlkimise ajasurve ja pinge.
Meie kooli õpilased, kes olid tõlkimises silma paistnud ka varem, olid edukad ka Eesti Kirjanike Liidu tõlkevõistlusel.
III koha saavutas Mari Saffre (11.a), ergutusauhinna Mirjam Kärk (10.a).
Saksa-eesti žürii liige Piret Pääsuke kirjutas, et saksa-eesti suunal laekus üllatavalt palju võistlustöid.
Ta lisas: “Teades, kuidas saksa keele õppimine ja ka õppimise võimalus on üldhariduskoolides juba aastaid vähenenud, tuleb kindlasti kiita neid saksa keele õpetajaid, kes on suutnud noortes tekitada huvi selle suure Euroopa kultuurkeele vastu ja innustanud oma õpilasi ka kirjanduse tõlkimisega katsetama.”
Loe lähemalt: Selgusid parimad noored tõlkijad
Õpetaja Küllike Kütt
Kui ma kolme aasta eest Tallinna Saksa Gümnaasiumisse bioloogiaõpetajaks tulin, märkasin kohe, et saksakeelse osakonna bioloogiaklassis pole kodulooma, mis aga minu arvates kindlasti olema peaks. Niisiis esitasin härra Rundule avalduse kodulooma muretsemiseks ning sain heakskiidu kas hamstri või hiire jaoks.
Kuna aga hiired võivad lahti pääsedes palju kahju tekitada, siis otsustasin hamstri kasuks. Kolm poissi minu klassist (10.a) ehitasid oma loovtöö raames hamstrile imeilusa kodu, millel on kaks korrust, maja ning jooksurattaga treeningnurgake. Kahjuks pidime aga siis kooli remondi ajaks kolima asenduspinnale ja seega otsustasime ostu edasi lükata, et vaest loomakest transportimise ja tundmatu ümbruse ebamugavustest säästa.
Uues koolimajas jõudis nüüd asi nii kaugele, et hamster võis oma uhiuude terraariumi sisse kolida. 10.a klass pani talle eksootilise nime Muhtara, hüüdnimega Tara. Tara on välkkiire, väga tark (mistõttu ei luba ma õpilastel kontrolltööde ajal terraariumile liiga lähedal istuda) ja tal on oskus panna halvas tujus õpilased naerma. Võibolla peaksime kaaluma mõtet teha temast teraapiahamster, aga senikaua anname talle esmalt aega oma uue suure kooliperega harjumiseks.
Õpetaja Lisa Tomaschewski
(tõlkis TSG vilistlane Laura Kranich)
Saksakeelse osakonna klassid 8.a ja 9.a osalesid esimest korda Saksa Matemaatikute Ühingu õpilasvõistlusel nimega “Matemaatika advendiajal” (“Mathe im Advent”).
Digitaalne advendikalender pakub kõigile klassidele mängulist lähenemist matemaatikale. Ülesannetes pole esiplaanil mitte arvutamine, vaid mustrite äratundmine, loogiline mõtlemine ja loominguline lähenemine probleemidele. Ülesanneteks on matemaatikalood Põhjanabal elava matemaatika-päkapiku elust. Kõik ülesanded on välja pakutud õpilaste ja õpetajate poolt. Programm on üles ehitatud nii, et see muudaks matemaatika lõbusaks ning tugevdaks õpilaste enesekindlust. Ühtlasi näevad õpilased, kuidas matemaatikat reaalses elus vaja läheb.
Kalendrit saatis suur edu. 1.-24. detsembril osalesid 57 õpilast, kes esitasid 778 vastust, millest 625 vastust olid õiged.
Õpilastele meeldis väga matemaatikaülesandeid uudsel viisil lahendada. “Ülesannete ülesehitus oli teistsugune ning põnev,” kommenteeris üks õpilane. “Me õppisime palju sellise matemaatika kohta, mida tavaliselt kooliprogrammist ei leia,” ütles teine õpilane.
Paljud ülesanded arutati ning mängiti ühiselt tunnis läbi. Enam kui pool sellel aastal osalenutest sooviksid hea meelega ka järgmisel aastal osa võtta. Ülesannete lahendamisel oli õpilastel ühtlasi võimalus saksa keelt harjutada, kuna nad pidid iga päev lugema läbi ühe pikemat sorti saksakeelse teksti ning sellest ka aru saama, et ülesannet lahendada.
Erilised õnnesoovid lähevad Sarah Sarapuule 9.a klassist, kes võitis kategoorias “Välismaa-auhind üksikmängus” matemaatika-päkapiku auhinna.
Õpetaja Teresa Bönsch
(tõlkis TSG vilistlane Laura Kranich)
18.11.2019 õhtul kutsus Saksa suursaadik Christine Hohmann mõned Tallinna Saksa Gümnaasiumi (TSG) õpilased ja mõned teised huvilised külla, et Tallinn Talks formaadi raames ühe õhtu jooksul vaadelda Berliini müüri langemist ja Eesti laulvat revolutsiooni täiesti teisest, sündmuste tunnistaja vaatenurgast.
Sellel eesmärgil elasid üritusele kaasa kaks eestlast ja endist Euroopa Parlamendi saadikut ning kaks sakslast, samuti endine Euroopa Parlamendi saadik ja Berliini HMKW kõrgkooli professor. Nendeks külalisteks olid Marju Lauristin, Indrek Tarand, Gisela Kallenbach ja professor Roland Freytag. Kõigepealt rääkisid külalisesinejad “vestlussaate formaadis” oma nägemusest sündmuste kohta, aga ka rollist, mida nad seal ise mängisid, mõned põhjalikumalt, mõned vähem põhjalikumalt. Vestlust juhtis Saksa suursaadik.
Pärast seda toimus küsimustering, et publiku kõige pakilisematele küsimustele vastata. Pärast seda arutati nendel teemadel põhjalikult ja süvendatult suupistelaua ääres edasi. Prominentsed teemad arutelu ajal ei tõstatanud ainult küsimusi selle kohta, mis 1989. aastal tegelikult juhtus, vaid ka sündmuste mõju kohta meie tänapäeva elule. Räägiti ka tol ajal tehtud vigadest ja võrreldi tolleaegseid sündmusi tänapäeva protestidega nagu kliimakaitseliikumine “Fridays for Future”.
Huvitav oli, et enamus sündmuste tunnistajaid jutustasid, et nad ei saanud tookord päriselt aru, mis mõju nende tegevusel oli. Eesti endine Euroopa Liidu saadik Marju Lauristin väitis isegi, et tolleaegne Nõukogude Liit ei kujutanud endast midagi muud kui roostes masinat, millest protestijad veel vaid vabanema peavad. Indrek Tarand esindas siin teist seisukohta. Ta selgitas, et tookord valitses pinges meeleolu, ja et inimesed tundsid, et nad peavad Nõukogude Liidu kas kukutama või igaveseks “nende lõksu jääma”.
Ka mõlemal Saksa kõnelejal oli erinevaid asju rääkida: Nii rääkis Gisela Kallenbach Saksa kiriku tähtsusest Saksa vabadusliikumise ajal. Ta ütles, et kirik, eriti luterlik kirik, nautis nõukogude ajal mõningaid privileege, nagu näiteks vaba kogunemise õigus. Seda kasutasid rahulolematud kodanikud, kogunedes palju aastaid kirikutesse aruteludeks ja rahupalveteks, mis hiljem vabadusliikumiseks välja arenes. Professor Freytag selgitas, et vabaks saadi uskumatutele inimmassidele ja sõltumatule, aga siiski ühisele ja samaaegsele tegutsemisele paljudes erinevates kohtades. Üksikud protestid oleks jõuga maha surutud, nagu näiteks Tiananmeni platsil.
Kõik asjaosalised rõhutasid, et protestid on alati vaid esimene samm muutuste poole, pärast seda peab veel palju tööd tegema, et seda, mida protestidega saavutatud, ühiskonnas ja inimeste peades kinnistada. Sest ühiskondlikud harjumused ei muutu üleöö, vaid see on pikk ja piinarikas protsess. Kontrastiks sellele on Berliini müüri langemine, mis, nagu Freytag rõhutab, tõesti üleöö toimus ja oli pigem õnnetus kui plaanitud sündmus. Sest meedia ja inimesed olid sisse- ja väljasõiduseaduse leevendamist valesti tõlgendanud – nad arvasid, et see tähendab müüri langemist – ja rahvas tormas rõõmust ja elevusest piirile.
Arutati ka selle üle, kui palju võis see tormiline taasühinemine kaasa aidata lõhenemisele, mis praeguseni Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel tundub valitsevat. Silmas pidades eestlaste kasvavat hirmu Venemaa ees ja kliimaprobleeme, soovitasid kõnelejad Balti riikidel uuesti üksteisele läheneda, et peatada kasvav võõrandumine. Sest vaid üheskoos on Balti riigid tõeliselt tugevad.
Üldiselt oli õhtu väga informatiivne ja tähendusrikas, mitte ainult ajaloolises mõttes, vaid ka silmas pidades meie tänapäeva ühiskonda.
Hannah Dentz, 11.a
Fotod: Diana Unt
13. oktoobril 2019 külastas Saksamaa jalgpallikoondis seoses EM-valikmänguga Eestit.
90 minutilise mängu järel läksid Eesti ja Saksamaa lahku seisult 1:3. Kahjuks polnud tulemustes midagi üllatavat. Aga Eesti mängis Saksamaa vastu üllatavalt hästi.
Mängu ei jälginud rõõmuga mitte ainult sakslased, vaid ka TSG õpilased, kes olid seda kaua oodanud. Mõned olid isegi staadionil meeskondadele kaasa elamas.
Saksamaa jalgpall on ka Eestis väga tuntud ja nii tulime me mõttele meeskond Tallinna Saksa Gümnaasiumisse külla kutsuda. 5.a, 6.b ja 9.a õpilased kirjutasid suvel kutseid meeskonnale ja üksikutele mängijatele ning me saatsime need Saksamaa Jalgpalliliitu.
Kahjuks ei saanud me Saksamaa Jalgpalliliidult positiivset vastust. Kuid nad saatsid meile tänutäheks mõned autogrammikaardid, kleepsud ja pastakad, mis me õpilastele laiali jagasime. Kohtumine mängijatega oleks küll tore olnud, aga lapsed rõõmustasid ka suveniiride üle, nagu 5.a klassi pildi peal näha.
Teresa Bönsch
tõlkis Margit Tammekänd
10.a klass osaleb juba teist korda õpilasvahetuses.
Esimene neist toimus eelmisel õppeaastal, mil saksa õpilased külastasid meid septembris ning kevadel 2019 käisime meie nende juures Unnas.
Kuna tookord oli see meie esimene õpilasvahetus, siis keegi meist ei teadnud, mida oodata ning ühe võõra sakslase nädalaks koju vōtmine tundus kohati pisut hirmutav. Nädala lõpuks olid kõik oma otsusega õpilasvahetusest osa võtta super rahul ning ühe vägeva kogemuse võrra rikkamad.
Detsembris 2018 külastasime Stockholmi Saksa kooli, kus õppisime jälle midagi uut saksa koolide ja nende süsteemi kohta.
Sellel aastal leiab aset 10.a klassis ka teine õpilasvahetus Speyeri kooliga, kes külastasid meid septembri keskpaigas. Seekord polnud enam nii hirmus, kuid ka sellel korral olid nad täiesti võõrad, nii et mingi närv oli ikkagi sees.
Sakslastega koos külastasime mitmeid Eestimaa paiku, nagu Lahemaa rahvuspark, kus käisime Viru rabas ning külastasime ka Palmse mõisa. Suure osa ajast veetsime terve klassiga sakslastele Tallinna ja selle ümbrust tutvustades, kuid oli ka vaba aega, et oma vahetusõpilastega lihtsalt suhelda üksteist rohkem tundma õppida. Hetkel ootame põnevusega sõitu Saksamaale, Speyerisse, mis leiab aset juba varsti, märtsi lõpus.
Õpilasvahetus ja paljud muud projektid välisriikidega on hea võimalus keele arendamiseks, uute suhete leidmiseks ja kindlasti erinevate maailma kultuuride õppimiseks.
Eliise Tael ja Ester Nugis, 10.a klass
