Tag Archive for: saksa keel

Koolivaheajal toimusid keelelaagrid

/in

16.-18. augustil ja 26.-28. oktoobril toimusid Tallinna Saksa Gümnaasiumis kolmepäevased keelelaagrid.

Laager keskendus saksakeelse suulise suhtluse parendamisele, et leevendada pandeemia tagajärjel tekkinud lünki. Sihtgrupiks olid 7.-9. klassi õpilased.

Laagripäevad koosnesid loomingulistest ja mängulistest tegevustest. Sai harjutada palju oma esinemisoskust ja koguda julgust vabamalt saksa keeles rääkimiseks. Kolmepäevased laagrid jätsid positiivsed emotsioonid nii õpilastele kui ka korraldajatele.

Suur tänu Haridus- ja Teadusministeeriumile, kes rahastasid meie keelelaagreid oma õpihuvilaagrite projektist.

Vabatahtlikud Saksamaalt Nora Schindhelm ja Henriette Bayer
Kogupäeva koordinaator Avely Kasela

keelelaager

VIDEO: Keeleõpe ühendab!

/in

Saksa saatkonnal on valminud video saksa keele õpetamisest ja õppimisest Eestis.

Saksa keel on endiselt Eestis õpetatavatest võõrkeeltest kolmandal kohal.

Sõna saab TSG ka 40. lennu saksakeelse osakonna abiturient Kadri-Ann Lainde.

Õpilaskolumni võitja Mari Saffre: Jätkusuutlikkus – midagi, mis kestab ka hiljem

/in

Saksamaa Välismaise Koolihariduse Keskuse (ZfA) ajakiri „Begegnung. Deutsche Schulische Arbeit im Ausland“ leiab tähelepanu kogu maailmas. Viimase väljaande 62. leheküljel on muljetavaldav kirjutis Mari Saffrelt, kes lõpetas Tallinna Saksa Gümnaasiumi 2021.a suvel. Sellega sai ta õpilaskolumni võitjaks!

“Nachhaltigkeit – etwas, das auch nachher noch standhält” (lk 62)

Soovitame Teil soojalt seda artiklit lugeda, ja loodame, et Mari mõtted leiavad poliitikas ja ühiskonnas palju tähelepanu!

Mari Saffre

Jätkusuutlikkus – midagi, mis kestab ka hiljem

Millised kolm asja võtaksid kaasa üksikule saarele? Juba küsimuse juures tekib mõte, et siin peab olema mingi konks – välja arvatud muidugi see, et piirduda tuleb kolme asjaga. Nii see on. Täiendus: Mida võtaksid kaasa üksikule saarele, kui seal tuleb veeta kas 3 tundi, 3 päeva või 3 aastat?

Kolmeks tunniks piisaks mobiiltelefonist, ujumisasjadest ja päikesekreemist, kuna saarel viibimine ei ole eluohtlik, vaid sarnaneb pigem pakettreisile. Kolmeks või rohkemaks päevaks jääb sellest väheks. Ellujäämiseks on vaja kolme asja: soojust, vett ja kaitset tuule ja ilma eest. Seepärast oleks mõistlik kaasa võtta nuga, köis ja tulekivi. Kolme aasta puhul tuleks ellujäämiseks mõelda ka püsiva toiduallika peale. Sellepärast võiks köie näiteks kana vastu vahetada. Kana muneb mune ja need on valguallikateks. Pika aja peale ette mõtlemine ja ettenägelik ning jätkusuutlik tegutsemine on seega olulised. Kui aga laiendada saare mõõte planeedi omadele, käituvad kõik inimesed nii, nagu nad peaksid siin veetma ainult paar tundi. Ostetakse, mida süda soovib, ja visatakse mõne aja pärast jälle minema, kuna saadakse aru, et süda vist eksis seekord. Alatu reklaamitrikk. Ja seda tootjad tahavadki. Kuna rämpsu ostetakse, siis seda ka toodetakse.

Aga mis juhtuks, kui meile öeldakse, et peame saarele jääma paariks tunniks, aga meile ei tulda järele? Nüüd saaks eristada neid inimesi, kes valmistusid kolmeks päevaks, ja neid, kes kolmeks tunniks. Meie väikesel saarel rulluks tõenäoliselt lahti „Kärbeste jumalale“ sarnane stsenaarium. Ettenägelikel inimestel oleks teiste suhtes eelis. „Kärbeste jumalas“ on ka kaks leeri, kelle vahel puudub koostöö. Seejuures oleks nii lihtne: igaüks, kes meie saarele tuleb, võtab midagi kaasa ja koopereerub teistega ning ühiselt majandatakse ressurssidega. See kindlustaks selle, et pole vahet, kas me jääme saarele kolmeks päevaks või kolmeks aastaks.

COP-24 konverentsil Poolas 2018. aastal ütles Greta Thunberg: „ Kujutage ette, mida ma võiksime saavutada, kui me seda tõesti tahaksime.“ Või kui me globaalselt veel rohkem koostööd teeksime. Paljud riigid teevad juba suuri samme kliimaneutraalsuse suunas. Aga kahjuks on ikka veel riike, kes ütlevad: „Ma võin sellega raha teenida, sellepärast ma sellesse ei usu.“ See on just see lühinägelikkus, mida meil vaja pole.

Meie planeet ei koosne ainult ressurssidest, mida me saame rahaks teha. Meie planeet on meile elamiseks ja me ei tohi seda hävitada.

Mari Saffre, 18-aastane, Tallinna Saksa Gümnaasium, Eesti

Tõlge: Margit Tammekänd

9.a klass avastab saksa noortekirjandust

/in ,

“Raamatutes on rohkem aardeid kui piraatide saagis aarete saarel…” (Walt Disney)

Iga 9.a klassi õpilane luges suvevaheajal üht saksakeelset noorteraamatut. Oluline oli  selle juures lugemisest rõõmu tunda. Pärast vaheaega tutvustas igaüks oma raamatut. Õpilane esitles lugu ja üht erilist tegelaskuju ning luges ette ühe lõigu raamatust. Nii õppisime me tundma erilisi saatusi:

  • Lukas, kes oma vanaisaga 19. sajandil USA-sse reisib, et raha teenida
  • Inga, kes peab lapsena vastu tahtmist Saksa Demokraatlikust Vabariigist Saksamaa Liitvabariiki minema
  • Pagaripoiss Damaskuses, kes unistab ajakirjanikuks saamisest
  • Max ja tema kamp, kes peavad peale Teist maailmasõda üksi Berliini minema
  • …

Need olid reisid teistesse maailmadesse, kuhu õpilased meid kutsusid.

Ja seetõttu on Walt Disneyl õigus: „ … ja parim asi on see, et sa saad seda rikkust iga päev oma elus nautida.“

TSG hääletas!

/in

Pühapäeval, 26. septembril toimusid Saksamaal parlamendivalimised, kuid TSG saksakeelene osakond andis oma hääled juba kolmapäeval, 22 septembril.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelne osakond osales (koos 4500 kooliga üle maailma) Liidupäeva noortevalimistel.

Kuidas valimised toimusid ja millist valitsust soovib TSG Saksamaale, saate vaadata siit:

 

Connecting Kiel – Tallinn

/in

Tallinnal on alates 1986. aastast head partnerlussuhted Põhja-Saksamaal asuva sadamalinna Kieliga.

23. septembril kell 14.00 – 18.00 osalevad 9.a klassi õpilased ühel toredal üritusel, et neid partnerlussuhteid elavdada: möödujaid kutsutakse samaaegselt kohvile ja koogile nii Tallinnas (Solarise kaubanduskeskuses) kui ka Kielis. Neil on seejuures võimalus videokanali kaudu vestelda.

Meie õpilased juhivad inimeste tähelepanu kampaaniale, annavad teavet sõpruslinna Kieli kohta ja aitavad vajadusel tõlkimisel. Ettevalmistuse ajal tegid õpilased tutvust Kieli linnaga, valmistasid plakateid ja mängisid rollimänge, et harjutada konkreetseid olukordi.

Selle ainulaadse projekti ajal saadavad õpilasi ajalooõpetaja hr Ohler ja meie praktikant Alina Hawig.

Tere tulemast!

Kiel

Esimese Balti essevõistluse võitjad on TSG õpilased

/in

Sel aastal korraldas Deutsch-Baltisches Jugendwerk (DBJW) esmakordselt rahvusvahelise esseevõistluse.
Nüüd on võitjad teada. Nad tulevad Eestist ja Lätist.

„Ma kutsun seepärast kogu südamest üles julgusele ja südikusele Euroopa tuleviku eest. Aeg on tihedama saksa-balti koostöö jaoks küpsem kui kunagi varem!“ Nii kirjeldab Georg Tõnis Rösel, mida Euroopa tema jaoks tähendab.

Ta õpib Tallinna Saksa Gümnaasiumis ja tema vanemad on pärit Saksamaalt. Georg on aga Keilas sündinud ja üles kasvanud. Seetõttu kirjutab ta väga selgelt: „Minu elu kõige põhjapoolsemas Balti riigis poleks sellisel kujul ilma Euroopa Liiduta ettekujutatav!“ Georg on üks kolmest võitjast ja tal on hea meel, et tema essee 20 esitatud konkursitöö hulgast välja valiti. Osa said võtta kuni 30-aastased noored Leedust, Lätist ja Eestist.

Teised võitjad on Elīna Kovaļevska Lätist ja Sten Nurmsalu Eestist. Elina küsib, kas Euroopa loob sobiva keskkonna loomingulisuse jaoks. Ta mainib programmi „Loov Euroopa“ ja arvab, et kultuuride mitmekesisus Euroopa Liidus teeb meid rikkamaks, intelligentsemaks, loomingulisemaks, kuna me oleme nii avatud uuele, välismaisele ja tundmatule ja meile meeldib üksteisega mõtteid vahetada.

Kolmanda koha võitnud Stenile Eestist tähendab Euroopa „nii palju enamat kui esmapilgul tundub. See on värav Euroopasse, võimalus ideid vahetada ja arutelusid pidada.“

Võistlust organiseerisid kolm DBJW bürood Balti riikides: Eestis Tartus ja Läti ning Leedu pealinnades Riias ja Vilniuses. Võitjad valisid välja kolm bürood koos kolme Balti riigi Saksa Õpetajate Seltsidega ja Baltisaksa Noorte ja Üliõpilaste Liiduga (Deutschbaltischer Jugend- und Studentenring).
„Noored mõtisklevad Euroopa üle. See on kõige tähtsam. Kui neil on arvamus, siis nad seisava selle eest. Mind üllatasid esseede juures osavõtjate täiesti erinevad seisukohad“, ütleb Rozīte Katrīna Spīča DBJW Riia büroost. „See esimene esseevõistlus sai nii palju vastukaja, et me jätkame seda tulevikus kindlasti. On imeline, et Baltikumi noored nii hästi saksa keelt oskavad, et end saksa keeles väljendada suudavad.“

Kolm võitjad võivad nüüd rõõmustada rahaliste auhindade üle. Nad võitsid 150, 100 või 50 eurot. Peale selle saavad nad oma esseid esitleda septembris Carl Schirreni päeval Lüneburgis. Võitjate tööd avaldatakse ka Baltisaksa aastaraamatus ja Baltisaksa Noorte ja Üliõpilaste Liidu „infos“.
Suurt huvi äratas esseevõistlus ka Saksa saatkondades Baltikumis. Nad levitasid võistluse üleskutset – ja noorte inimeste häid ideid ühinenud Euroopa kohta lugesid nad tähelepanelikult ning tahavad nendega oma töös arvestada.

(Allikas: https://www.nordisch.info/estland/die-sieger-des-ersten-baltischen-essaywettbewerbs-stehen-fest/)

Tõlge: Margit Tammekänd

Roland Miitra esindab Eestit rahvusvahelise rugemisvõistluse „Lesefüchse“ finaalis

/in

Ka sel kooliaastal valmistusid kirjandushuvilised õpilased 10.a ja 11.a klassist „Lesefüchse International“ lugemisvõistluseks.

Selleks lugesid nad läbi neli saksa noorteromaani, arutasid sisu üle ja õppisid väljendama kirjanduskriitikat. Suur osa ettevalmistusest toimus lockdowni ajal internetis, mis sai probleemideta toimuda tänu ZfA (Välismaise Koolihariduse Keskuse) poolt saadetud e-raamatutele.

6. juunil toimus üleriigiline finaal TSG aulas. Mitmetes voorudes said osavõtjad näidata oma tekstiteadmisi ja diskuteerimisoskust, seejuures õnnestus neil väga muljetavaldaval kombel luua seoseid üksikute romaanide vahel ja seostada neid oma elukogemustega. Üritust modereerisid Laura Steinbach (saksa keele õpetaja, TSG) ja Silke Kachelmann (ainenõunik, ZfA).

Žüriil, kuhu kuulusid Aigi Heero (Tallinna Ülikool, saksa keele ja didaktika dotsent), Andine Frick (DAAD lektor), Kätlin Heinroos (saksa keele õpetaja, TSG) ja Nora Schindhelm (kultuurivaldkonna vabatahtlik, TSG) tuli teha lõpuks raske otsus, kes esindab Eestit rahvusvahelises finaalis. Lõpuks võitsid kõik – selles osas olid žürii ja publik ühel meelel. Finaali pääses Roland Miitra (11.a). Tema saab oma teadmisi ja oskusi septembris toimuvas rahvusvahelises online finaalis uuesti näidata.

Kõikidele osavõtjatele oli see tore kogemus ka väljaspool koolitunde saksa kirjandusega tegeleda. Eriti tahame tänada žüriid ja kõiki pealtvaatajaid, sealhulgas Anne-Kathrin Kirschi, Tallinna Saksa saatkonna kultuurireferenti, kes osavõtjaid nende tulemuste eest lisaks toredate auhindadega tunnustas.

Suur tänu ka ZfA ainenõunikule Silke Kachelmannile toetuse eest finaali korraldamisel ja väikese peo eest peale finaali.

Tõlkis Margit Tammekänd

 

DAAD stipendium Kadri-Ann Laindele

/in

Rõõm saksakeelses osakonnas oli suur, kui sai teatavaks, et ka sel aastal sai üks 12.a klassi õpilane, Kadri-Ann Lainde, Saksa Akadeemilise Vahetusteenistuse (Deutscher Akademischer Austauschdienst, lühidalt DAAD) stipendiumi.

DAAD stipendium toetab väga heade hinnetega õpilasi, kes soovivad Saksamaal igakuise rahalise toetuse vormis õppida.

Et stipendiumile kandideerida, ei pea olema ainult head hinded, vaid peab ka teadmine, mida ja kus soovitakse õppida. Sellest tuleb teada anda motivatsioonikirjas. Kadri-Ann soovis õppida molekulaarmeditsiini, eelistatult Ulmi ülikoolis.

Ühiskondlik kaasatus ja mitmekülgsed huvid, mis elulookirjelduseks vormistada ja esitada tuleb, on DAAD jaoks sama tähtsad kui õpitulemused.

Kuna stipendiumile registreerimine toimub veebruaris, saavad õpilased, kes stipendiumi vastu huvi tunnevad, nõu ja toetuse saamiseks Saksa karjäärinõustaja poole pöörduda alates detsembrist.

Õnnitleme Kadri-Anni ja soovime talle ülikooliõpinguteks Saksamaal palju edu!

Foto: Kadri-Ann ja Lisa Tomaschewski (karjäärinõustaja)

Kaja Reissaar – nelikümmend aastat saksa keele õpetajana

/in

8. mail toimus Eesti Saksa Keele Õpetajate Seltsi aastakonverents, kus tunnustati parimaid saksa keele õpetajaid.

Meie koolis 40 aastat õpetajana töötav Kaja Reissaar pälvis pikaajalise pühendudnud töö eest saksa keele õpetajana ning õpilaste ettevalmistamise eest võistlusele Jugend Debattiert “Aastate tegija” tiitli.

See on kõrgeim tunnustus, mida üks saksa keele õpetaja Eestis võib saada. Kui filmimaailmas jagatakse Oscareid, siis saksa keele õpetajad saavad ka kujukese, mille nimi on Frida. Kohtumine Fridaga seisab alles ees.

TSG koolipere õnnitleb!

Kaja Reissaar