Sildid: saksa keel

Saksa välisminister külastas Tallinna Saksa Gümnaasiumi

/- ,

Saksa välisminister Annalena Baerbock külastasTallinna Saksa Gümnaasiumi

“Meie koolid välismaal on sillaehitajad.”

Neljapäeval, 21. aprillil  külastas Saksa välisminister Annalena Baerbock  oma reisil läbi Balti riikide Tallinna Saksa Gümnaasiumi.

Pärast südamlikku tervitust ja lühikest ringkäiku koolis võttis minister ühe tunni, et vestelda Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelse osakonna õpilastega. Õpilased olid ette valmistanud kriitilised küsimused. Ja kuna saatvate reporterite mikrofonid jäid välja, toimus intensiivne ja avatud mõttevahetus.

Teemad olid mitmekesised ja rasked: relvatarned Ukrainasse, energiasektori sõltuvus Venemaast. Euroopa koostöö. NATO roll… Õpilased olid vaimustatud ministri avatusest ja aususest, kes nende küsimustele ja muredele väga tõsiselt vastas. Aga ka ministril oli küsimusi ja ta soovis teada, mida arvavad õpilased ja nende perekonnad sõjast Ukrainas ja selle mõjudest. Vastused olid väga avatud ja ausad ning proua Baerbock kuulas väga tähelepanelikult ja osavõtlikult.

Meie kooli ja saksakeelse osakonna jaoks oli see külaskäik kooliaasta olulisim sündmus ja jääb kõigile osavõtjatele veel kauaks meelde.

Veidi enne Tallinna Saksa Gümnaasiumi külastust tegi minister olulise poliitilise avalduse välismaa koolide tähtsusest:

“Meie koolid välismaal on sillaehitajad. Kui me noori inimesi keele- ja riigipiire ületades omavahel kokku viime, ehitame me ka parima tulemüüri natsionalismi ja lõhestamise vastu. Sest seda kogeme me praegu taas väga dramaatilisel moel ja viisil: valeuudised, sotisaalmeedia botid, trollivabrikud, Vene propaganda – Venemaa üritab oma agressiivset poliitikat ka siin, Balti riikides selleks kasutada, et inimesi lahku ajada ja lõhestada. Me oleme ühel meelel, et me mitte ainult ei soovi sellel lasta juhtuda, vaid tahame sellele üheskoos vastu siesta.”

See avaldus austab välismaal asuvate Saksa koolide tööd ja on tähtsaks stiimuliks meie tööle.

Tekst: Christian Ohler, saksakeelse osakonna juhataja
Tõlge: Margit Tammekänd
Fotod: Janine Schmitz (www.photothek.de)

 

Saksa keele olümpiaadi lõppvoor 2022

/-

Reedel, 1. aprillil 2022 toimus Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledžis üleriigilise saksa keele olümpiaadi lõppvoor, kus 14 gümnaasiumiõpilast esitlesid omatehtud virtuaalkaarte teemal „(Balti)saksa keel ja kultuur Eestis“.

Lõppvoorus saavutas 4. koha Michael Laksberg (10.a) – kaart Dietrich von Patkulist

Loe lähemalt: Selgusid saksa keele olümpiaadi parimad

Muljeid rahvusvahelisest väitluskonkursist „Jugend Debattiert International“

/-

Silja JanuSilja Janu on TSG 11.a klassi õpilane ja projekti „Jugend debattiert International in Mittel-, Ost- und Südosteuropa“ vilistlane. Eelmisel aastal võttis ta võistlusest edukalt osa ja osales riiklikus finaalis teise koha saanuna rahvusvahelises finaalis Prahas, mis koroonapandeemia tõttu toimus distantsilt.

Projekt jättis talle kustumatu mulje, nii et ta toetab teisi õpilasi konkursiks ettevalmistamisel. Silja pühendas sellele konkrusile ka oma uurimistöö, mille käigus avaldas ta kolmkeelse blogi, kus annab edasi enda ja teiste osavõtjate kogemusi.

Kes soovib sellest põnevast ja populaarsest võistlusest rohkem teada saada, on Silja blogi täpselt õige koht.

Tekst ja foto: Silja Janu
Tõlge: M. Tammekänd

“Jugend debattiert International” koolidevaheline finaal

/-

25.03.2022 toimus projekti „Jugend debattiert International MOSOE“ koolidevaheline finaal, mille korraldas  Saksamaa Välismaise Koolihariduse Keskus Kadrioru Saksa Gümnaasiumis.

Pärast koordinaatori Silke Kachelmanni tervitussõnu väitlesid osavõtjad Tallinnast, Tarust, Paidest ja Keilast teemal: Kas õpilased vähekindlustatud peredest peaksid saama kinkekaarte kultuuriüritustele?

Pärast kolme huvitavat ja põnevat väitlust selgusid kaheksa õpilast, kes 20.04.2022 toimuvas poolfinaalis Saksa Kultuuriinstituudis üksteisega rinda pistavad. Eelseisvaks konkursiks valmistumiseks sõitsid nad Vilniusesse, et läbida seal võitjakoolitus. Seal oli neil võimalus õppida tundma osavõtjaid Lätist ja Leedust, süvendada oma väitlusoskusi ning tutvuda üheskoos Leedu pealinnaga.

Poolfinaalist võtavad osa järgmised TSG õpilased: Saara-Mia Sarapuu (11.a), Triin Erala, Marie Vibeke Must ja Mark Tjurlik (kõik 10.a klassist).

Tekst ja foto: A. Voss
Tõlge: M. Tammekänd

Jugend debattiert Estland

Heategevuslik Nikolausipäev

/-

Punane mantel seljas, valge habe ees, suur kott maiustustega kaasas, tuli Nikolaus esmaspäeval, 6. detsembril TSG-sse.

Esimesel detsembrinädalal sai aatriumis s ühe euro eest osta šokolaadist Nikolausi ja täita sedeli, et saata Nikolusipäevaks kallile inimesele tervitusi.

6. klassi poolt valmistatud plakatid reklaamisid üritust kogu koolimajas ja tutvustasid Nikolausipäeva traditsiooni Saksamaal.

Esmaspäeval oli Nikolausipäev käes ja peaaegu 300 tellitud Nikolausi jagati klassides ära. Rõõm oli väga suur! Isegi mõned õpetajad said Nikolausipäeva puhul tervitusi.

Teenitud raha annetatakse heategevuseks Tallinna Rahvusvahelisele Naisteklubile.

Üritusega koguti annetusi 70 euro eest.

Me täname kõiki, kes üritusest osa võtsid, ja soovime teile ilusat jõuluaega!

Tekst ja foto: Henriette Bayer
Tõlge: Margit Tammekänd

TSG Nikolaustag

Maarja muinasjututuba

/- ,

14. detsembril oli 1.a ja 2.b õpilastel võimalus kaasa elada “Maarja muinasjututoale”.

Üheks tunniks muutus klassiruum muinasjutumaaks ja näitleja Maarja Jakobson jutustas saksa keeles kaasahaaravalt loo kolmest vennast.

Suur tänu Goethe instituudile!

123
Maarja muinasjututuba
Maarja muinasjututuba
Maarja muinasjututuba

Koolivaheajal toimusid keelelaagrid

/-

16.-18. augustil ja 26.-28. oktoobril toimusid Tallinna Saksa Gümnaasiumis kolmepäevased keelelaagrid.

Laager keskendus saksakeelse suulise suhtluse parendamisele, et leevendada pandeemia tagajärjel tekkinud lünki. Sihtgrupiks olid 7.-9. klassi õpilased.

Laagripäevad koosnesid loomingulistest ja mängulistest tegevustest. Sai harjutada palju oma esinemisoskust ja koguda julgust vabamalt saksa keeles rääkimiseks. Kolmepäevased laagrid jätsid positiivsed emotsioonid nii õpilastele kui ka korraldajatele.

Suur tänu Haridus- ja Teadusministeeriumile, kes rahastasid meie keelelaagreid oma õpihuvilaagrite projektist.

Vabatahtlikud Saksamaalt Nora Schindhelm ja Henriette Bayer
Kogupäeva koordinaator Avely Kasela

keelelaager

VIDEO: Keeleõpe ühendab!

/-

Saksa saatkonnal on valminud video saksa keele õpetamisest ja õppimisest Eestis.

Saksa keel on endiselt Eestis õpetatavatest võõrkeeltest kolmandal kohal.

Sõna saab TSG ka 40. lennu saksakeelse osakonna abiturient Kadri-Ann Lainde.

Õpilaskolumni võitja Mari Saffre: Jätkusuutlikkus – midagi, mis kestab ka hiljem

/-

Saksamaa Välismaise Koolihariduse Keskuse (ZfA) ajakiri „Begegnung. Deutsche Schulische Arbeit im Ausland“ leiab tähelepanu kogu maailmas. Viimase väljaande 62. leheküljel on muljetavaldav kirjutis Mari Saffrelt, kes lõpetas Tallinna Saksa Gümnaasiumi 2021.a suvel. Sellega sai ta õpilaskolumni võitjaks!

“Nachhaltigkeit – etwas, das auch nachher noch standhält” (lk 62)

Soovitame Teil soojalt seda artiklit lugeda, ja loodame, et Mari mõtted leiavad poliitikas ja ühiskonnas palju tähelepanu!

Mari Saffre

Jätkusuutlikkus – midagi, mis kestab ka hiljem

Millised kolm asja võtaksid kaasa üksikule saarele? Juba küsimuse juures tekib mõte, et siin peab olema mingi konks – välja arvatud muidugi see, et piirduda tuleb kolme asjaga. Nii see on. Täiendus: Mida võtaksid kaasa üksikule saarele, kui seal tuleb veeta kas 3 tundi, 3 päeva või 3 aastat?

Kolmeks tunniks piisaks mobiiltelefonist, ujumisasjadest ja päikesekreemist, kuna saarel viibimine ei ole eluohtlik, vaid sarnaneb pigem pakettreisile. Kolmeks või rohkemaks päevaks jääb sellest väheks. Ellujäämiseks on vaja kolme asja: soojust, vett ja kaitset tuule ja ilma eest. Seepärast oleks mõistlik kaasa võtta nuga, köis ja tulekivi. Kolme aasta puhul tuleks ellujäämiseks mõelda ka püsiva toiduallika peale. Sellepärast võiks köie näiteks kana vastu vahetada. Kana muneb mune ja need on valguallikateks. Pika aja peale ette mõtlemine ja ettenägelik ning jätkusuutlik tegutsemine on seega olulised. Kui aga laiendada saare mõõte planeedi omadele, käituvad kõik inimesed nii, nagu nad peaksid siin veetma ainult paar tundi. Ostetakse, mida süda soovib, ja visatakse mõne aja pärast jälle minema, kuna saadakse aru, et süda vist eksis seekord. Alatu reklaamitrikk. Ja seda tootjad tahavadki. Kuna rämpsu ostetakse, siis seda ka toodetakse.

Aga mis juhtuks, kui meile öeldakse, et peame saarele jääma paariks tunniks, aga meile ei tulda järele? Nüüd saaks eristada neid inimesi, kes valmistusid kolmeks päevaks, ja neid, kes kolmeks tunniks. Meie väikesel saarel rulluks tõenäoliselt lahti „Kärbeste jumalale“ sarnane stsenaarium. Ettenägelikel inimestel oleks teiste suhtes eelis. „Kärbeste jumalas“ on ka kaks leeri, kelle vahel puudub koostöö. Seejuures oleks nii lihtne: igaüks, kes meie saarele tuleb, võtab midagi kaasa ja koopereerub teistega ning ühiselt majandatakse ressurssidega. See kindlustaks selle, et pole vahet, kas me jääme saarele kolmeks päevaks või kolmeks aastaks.

COP-24 konverentsil Poolas 2018. aastal ütles Greta Thunberg: „ Kujutage ette, mida ma võiksime saavutada, kui me seda tõesti tahaksime.“ Või kui me globaalselt veel rohkem koostööd teeksime. Paljud riigid teevad juba suuri samme kliimaneutraalsuse suunas. Aga kahjuks on ikka veel riike, kes ütlevad: „Ma võin sellega raha teenida, sellepärast ma sellesse ei usu.“ See on just see lühinägelikkus, mida meil vaja pole.

Meie planeet ei koosne ainult ressurssidest, mida me saame rahaks teha. Meie planeet on meile elamiseks ja me ei tohi seda hävitada.

Mari Saffre, 18-aastane, Tallinna Saksa Gümnaasium, Eesti

Tõlge: Margit Tammekänd

9.a klass avastab saksa noortekirjandust

/- ,

“Raamatutes on rohkem aardeid kui piraatide saagis aarete saarel…” (Walt Disney)

Iga 9.a klassi õpilane luges suvevaheajal üht saksakeelset noorteraamatut. Oluline oli  selle juures lugemisest rõõmu tunda. Pärast vaheaega tutvustas igaüks oma raamatut. Õpilane esitles lugu ja üht erilist tegelaskuju ning luges ette ühe lõigu raamatust. Nii õppisime me tundma erilisi saatusi:

  • Lukas, kes oma vanaisaga 19. sajandil USA-sse reisib, et raha teenida
  • Inga, kes peab lapsena vastu tahtmist Saksa Demokraatlikust Vabariigist Saksamaa Liitvabariiki minema
  • Pagaripoiss Damaskuses, kes unistab ajakirjanikuks saamisest
  • Max ja tema kamp, kes peavad peale Teist maailmasõda üksi Berliini minema
  • …

Need olid reisid teistesse maailmadesse, kuhu õpilased meid kutsusid.

Ja seetõttu on Walt Disneyl õigus: „ … ja parim asi on see, et sa saad seda rikkust iga päev oma elus nautida.“