VEPA Käitumisoskuste Mäng Tallinna Saksa Gümnaasiumis

VEPA

Alates 2014/2015 õppeaastast rakendatakse meie koolis VEPA Käitumisoksuste Mängu metoodikat, mille eesmärk on kaasa aidata õpilaste eneseregulatsiooni ja sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arengule.

Meie koolis on VEPA metoodika koolituse saanud õpetajad Maive Merkulova, Kertu Pildre, Kristi Helder, Anuliis Aero, Getter Killing, Külli Veerme, Ene Tõnnis, Terje Meeksa, Marje Kotkas, Brita Nurmik, Eva-Liisa Schleicher, Ülle Gatski.

VEPA on tõenduspõhine metoodika, mis sai alguse USA-s (Good Behavior Game) ja mille mõju lapse käekäigule tulevikus on tõestatud mitmete uuringutega. Eestis rakendatakse VEPA metoodikat alates 2014/2015.õppeaastast. VEPA metoodika koolituse on läbinud rohkem kui 800 õpetajat enam kui 120 koolist üle Eesti.

VEPA metoodika eripära seisneb selles, et mänguliste võtete abil õpetatakse lastele eneseregulatsiooni. Eneseregulatsioon on oskuste kogum, mis hõlmab keskendumist, tähelepanu ümberlülitamist, paindlikkust, püsivust, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk pandud ka tunnustamisele ja üksteise märkamisele, mis toetab laste sotsiaalset ja emotsionaalset kompetentsi.

2016-2018 aastatel Eestis läbiviidud VEPA metoodika mõju-uuring on tõestanud, et VEPA rakendamine vähendab käitumisprobleeme klassis ja parendab laste hakkamasaamist tunnis. Rohkem infot VEPA mõju-uuringu kohta leiab Tervise Arengu Instituudi noremteaduri Karin Streimanni esinemisest.

Arenenud eneseregulatsioon ja sotsiaal-emotsionaalsed oskused omavad suurt mõju inimese käekäigule ja heaolule. Uuringutega on tõestatud, et VEPA rakendamine algklassides aitab ennetada sõltuvuste teket, koolist väljalangemist ja agressiivset käitumist noorte seas. Meie kooli jaoks on väga oluline VEPA metoodika tõhus ennetav mõju.

Metoodika omandamiseks läbivad õpetajad õppeaasta jooksul kolmepäevase koolituse ning saavad jooksvalt ka VEPA mentori toetust. Mentor külastab nende tunde, aitab kohandada metoodikat vastavalt õpetaja vajadustele ja nõustab metoodika rakendamisega seotud küsimustes. Kui õpetajal on VEPA metoodika käes, siis ta võib seda rakendada veel mitme aasta jooksul, et pakkuda tuge erinevatele lastele ja luua oma klassis turvalist, sõbralikku ja õppimisele orienteeritud õhkkonda. Meie koolist on VEPA metoodika lühikoolituse läbinud ka koolijuht, mis aitab meie kooliperel lähtuda samadest põhimõtetest.

Rohkem informatsiooni VEPA metoodika kohta leiate VEPA kodulehelt ja Facebooki lehelt. Lapsevanematele võib pakkuda huvi brošüür VEPA kodu.

Erasmus+ õpiränne meie koolis – rohelise kooli projekt 2022

26. – 31. oktoobril toimus Tallinna Saksa Gümnaasiumi koostööprojekt Hispaania kooliga IES Clara Campoamor, mille keskseks teemaks oli roheline kool ja õpilaste keskkonnateadlikkuse tõstmine.

Meie kooli üheks põhiväärtuseks on keskkonnateadlikkus. Peame oluliseks keskkonnateadlikku käitumist ja jätkusuutlikku arengut. Projekti eesmärgiks oli välja töötada küsimustik kooli ökoloogilise jalajälje määramiseks ning hiljem ka selle arvutamine. Samuti oli õpilaste ülesanne pakkuda lahendusi, kuidas koolil oleks seda võimalik vähendada.

Projekti põhitegevust toetasid erinevad töötoad. Koos külastati ka Euroopa Elamuskeskust ning pandi ennast proovile matkemängus, kus oli võimalik kehastuda Euroopa parlamendi liikmeks. Viimasel projekti päeval käis õpilastele keskkonna teemalist töötuba läbi viimas noor aktivist Sandra organisatsioonist Fridays for Future. Organisatsiooni moodustavad grupp Eesti aktiivseid noori, kes kõik tegelevad igapäevaselt kliimamuutuste vastu võitlemisega. Projektis osalenud õpilased said ka ennast korraks aktivisti rolli panna ja mõelda, mida saavad nemad ise ära teha.

Loomulikult õpiti ka tundma üksteise kultuure. Neljapäeval kokkasime ühiselt eestlastele iseloomulikku toitu ning reedel oli hispaanlaste kord meile oma rahvuskööki tutvustada. Armastus käib ju ikka kõhu kaudu!

Meie koolist osalesid projektis seitse Tallinna Saksa Gümnaasiumi Õpilasesinduse liiget: Gabriela Kubja (11.b), Maiken Meltsas (10.a), Raimond Lige (11.b), Jaan Daniel (11.b), Carol Liina Riisalu (9.a), Sandra Kreim (10.c), Helen Roosipuu (10.c). Hispaania koolist osales samuti 7 õpilast, kes olid Erasmus+ õpirändega Eestis.

2023. aasta kevadel on meie õpilastel võimalus minna Hispaaniasse, et jätkata seal rohelise kooli visiooni arendamist, mida kaasfinantseerib Erasmus+.

Programmi organiseerisid ja koostasid Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpetajad Fabian Mohrhardt, Alexander Voss ja Avely Kasela.

Suur tänu koostöö eest Hispaania kooli IES Clara Campoamori õpetajatele: María Lucía Delgado García de Dionisio ja Mercedes Velázquez Mateo.

 

Kaasrahastab ELErasmus+

Alustavate õpilasfirmade ÖKOTON

Meie kooli 11.b klassi õpilasfirma Flamme tegijad osalesid 13. oktoobril Tallinnas Coca-Cola Plazas toimunud alustavate õpilasfirmadele ÖKOTON-il.

Ürituse korraldasid Junior Achievement Eesti ja Youth Empowered.

Ökotoni eesmärk oli välja mõelda uusi äriideid ja arendada olemasolevaid ideid jätkusuutlikkuse poole.

Üritusel kohtuti teiste õpilasfirmadega ja tutvuti nende tegemistega. Saadi palju häid ideid ja mõtteid mida enda õpilasfirma arendamisel kasutada. Samuti oli võimalus enda tegemisi teistega jagada. Üritus lõppes filmi “Ükssarvik” vaatamisega.

Ürituselt lahkudes oldi huvitava kogemuse võrra rikkamad.

Õpilasfirma Flamme tegemistel saate silma peal hoida Instagramis ja Facebookis.

Instagram: @of.flamme
Facebook: ÕF Flamme

TSG põhikooliõpilased armastavad teatrit

20. oktoobri õhtul külastasid 8.a ja 9.c klass õpilased VAT Teatris etendust “Kauka jumal”.

9. klass on kirjanduse tunnis Kitzbergi näidendit “Libahunt” juba lugenud, 8. klassi õpilastel seisab lähem tutvus selle looga veel ees. Kuigi A. Kitzberg on oma “Kauka jumala” kirjutanud juba 1912. aastal, siis lavastus mõjus tõeliselt kaasahaaravana. Klassika ongi sellepärast klassika, et tõstatab probleeme, mis igal ajastul aktuaalsed on. Igatahes kui keegi tunneb, et hakkab oma elus raha liiga ületähtsustama, siis mingu kindlasti vaatama; sest hoiatav näide aitab väärtused taas õigesse suunda seada.

Järgmisel päeval kirjanduse tundides teatriretsensioone kirjutades tuli mõlemalt klassilt väga positiivne tagasiside. Samuti olid teatrielamusega rahul ka lapsevanemad, kes meiega kaasas olid.

Meie jaoks on eriti oluline, et selle loo on hoogsaks ning tänapäeva vaatajat kõnetavaks lavastanud meie oma vilistlane Mihkel Seeder – aitäh talle selle eest! Ootame uusi põnevaid lavastusi!

Õpetaja Anu Kušvid

Koolipäev teadusstuudios Rakett69

9.a klass veetis 20. oktoobril huvitava koolipäeva teadusstuudios Rakett69.

Leiti Eesti keskpunkt, ehitati rakett reisijale, mis langes suurel kiirusel 9,5 m kõrguselt ning läbiti takistusrada tõukerattal modifitseeritud kandikut kandes, mille peal olid veega täidetud klaasid.

Iga osaleja sai meisterdamise ja tegutsemise kaudu aru, kuidas üks või teine nähtus toimib ja lahkus nii mõnegi olulise teadmise võrra rikkamana. Sealjuures kogeti sedagi, et teadus on ka lõbus.

Õpetaja Küllike Kütt

MUBA korraldab klassikakontserte koolinoortele

11. c klass sai nautida 18. oktoobril vastavatud Tallinna Muusika- ja -Balletikooli (MUBA) kontserti.

Oli väga lummav näha eakaaslasi laval professionaalsel tasemel oma talenti jagamas. Tõsi küll- talendist ainuüksi ei piisa, sest pillivõlurid tunnistasid lavalt, et kohati harjutatakse suisa viis tundi päevas ja seda kooliõpingute kõrvalt.

Kava oli väga mitmekesine, nii et ka väga muusikaugetel kuulajatel ei hakanud hetkeksi igav. Üksteise järel esinesid, pianist, viiuldaja, klassikaline laulja, tšellist, puhkpillirühm, tõeliselt kaasahaarav oli lavatäie baleriinide tantsunumber. Kontserdi lõpetas muusikaline kooslus, kes esitas klassikalist bluusmuusikat, mis publikult marulise aplausi osaliseks sai, sest keegi ei osanud nääpsukesest solistineiust säärast võimsat häält oodata.

Soovitame kõigile seda kontserdisarja, sest klassikaline muusika tõstab meie hinge kõrgustesse ning aitab unustada argimured. Ainus probleem on, et antud üritused toimuvad südapäeval- just koolitundide ajal. 11. c tänab õpetajaid, kes võimaldasid neil oma emotsionaalset intelligentsust arendada.

Õpetaja Anu Kušvid

TSG õpilased õpivad ka kooliseintest väljaspool

11.c klass veetis oktoobrikuus kaks sisutihedat õppepäeva meie armsast koolimajast umbes saja kilomeetri kaugusel Kurgja külas, kus asub Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi Särghaua õppekeskus.

Meie valisime rohkete õppeprogrammide seast välja kivimite ja mineraalide ning maavarade kaevandamisega kurssiviimise. Pärast ülihuvitavat teooriatundi tekitasid erilist elevust mikroskoobid, mille abil me kivimite sisemise iluga tutvuda saime. Isegi kuld toodi välja ning läbi mikroskoobi tundus see hoopis teistsugune kui sõrmusena. Õpilased said spetsialistiga arutleda kaevanduste olukorra üle ning rohepöörde vajalikkusestki. Soovijail oli võimalus ka ehtsas kivilihvimistöökojas endale mälestuseks üks kivi lihvida ning kivitolmust ning kõvahäälsetest masinatest hoolimata ostsustasid paljud selle kogemuse võrra rikkamaks saada. Kes teab, ehk just sel päeval tekkis kellelgi soov ülikooli geoloogiat õppima minna. Igal juhul soovitame Särghaua õppekeskust kõigil õpihimulistel külastada!

Kurgja küla, mis asub Särghauast paari kilomeetri kaugusel, on kuulsaks teinud aga ikkagi Carl Robert Jakobson (1841-1882) – mees, kes kaunistas Eesti raha viiesajakroonist. Ka tänastel noortel on palju sellelt mehelt õppida: eelkõige muidugi seda, et unistada tuleb suurelt ning alati tuleb mõelda ka teistele, mitte ainult oma naba imetleda.

Lisaks ajalehe Sakala väljaandmisele, õpikute kirjutamisele ja pedagoogitööle, otsustas ta ehitada näidismajapidamise, et äsja teoorjusest vabanenud kaasmaalastele tõestada, et meie pole halvemad – miks meie ei võiks elada uhkete nikerdustega rõduga kahekordses majas… Kuid majja kavandas ta ka õppeklassid, kus kavatses põllumajandustarkusi ümberkaudsetele meestele õpetada.

Kahjuks suri ta liiga noorelt, kuid talu toimib endiselt tema põhimõtete järgi ja meiegi saime laudas vasikaid paitada ning talu territooriumil kasvanud viljast karaskit süüa ning ise kaerahelbepätsikesi küpsetada. Jakobsoni perekonna matmispaigas kõlas üle vaikse metsatuka ühiselt ja kogu südamest öeldud: “Aitäh, Jakobson!”, sest tunneme ikka tänulikkust oma esivanemate ees, tänu neile on meil just nii tore elu vabas ja hariduslembeses Eestis.

Muide Jakobsoni üks pedagoogiline tõdemus oli, et kool üksi ei suuda lapsi targaks teha – ka vanemad peavad seda toetama, see mõte sobib hästi meie kooli motoga, et koostöö on elu saladus!

Õpetaja Anu Kušvid

Triin Erala saavutas väitluskonkursil „Jugend Debattiert” 3. koha

26.- 29. septembril 2022 toimus väitluskonkursi “Jugend debattiert MOSOE“ XVI rahvusvaheline finaal – seekord lõpuks jälle kohapeal.

Võistlusel Budapestis väitlesid omavahel 22 osavõtjat 11 erinevast Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopa riigist, et peale kaht kvalifikatsioonivooru ja poolfinaali suurde finaali pääseda. Eesti eest läksid starti Triin Erala (TSG) ja Emma Jaanson (KSG), kes olid olnud Eesti finaalis edukad. Neid saatsid vilistlane Silja Janu (12.a) ja juhendaja Alexander Voss.

Väitlused toimusid järgmistel teemadel:

Kvalifikatsioon 1:

Kas gümnaasiumiosas tuleks sisse viia õppeaine „ praktiline elamine“?

Kvalifikatsioon 2:

Kas üksinduse vastu võitlemine (nagu Suurbritannias) peaks saama valitsuse ülesandeks?

Poolfinaal:

Kas kõigis Euroopa Liidu riikides tuleks sisse viia või taastada ajateenistus?

Finaal:

Kas Euroopa Liidu Nõukogu peaks otsustama häälteenamusega?

Pärast pikki põnevaid väitlusi õnnestus Triinul pääseda finaali. Väitluses, mida iseloomustas väitlejate ausus, koostöö ja kollegiaalsus, saavutas ta lõpuks suurepärase 3. koha. Teised kohad said: Markéta Poulíková, (1. koht, Tsehhi), Šárka Dusová (2. koht, Tšehhi) ja Selen Ali (4. koht, Bulgaaria).

Silja Janu:

„Selles aastal osalesin ma vilistlasena, mitte väitlejana, ja see oli minu jaoks täiesti uus ja põnev kogemus. Ma sain osaleda žürii töös ja põnevates vaba aja tegevustes, nagu näiteks vilistlaste õhtul. Peale selle kohtusin ma seekord teiste vilistlastega ka isiklikult – mitte ainult veebis – ja ma osalen väitluskonkursil „Jugend debattiert“ vilistlasena kindlasti ka järgmistel aastatel.“

Emma:

„Isegi lennujaamas ei jõudnud mulle veel kohale, et me lõpuks ometi Budapesti rahvusvahelisele finaalinädalale lendame. Sellest hetkest, kui me oma hotelli jõudsime, kuni selle hetkeni, kui me jälle ära sõitsime, ei olnud mul kordagi igav. Neid kõiki erinevaid tundeid, mida ma võistluse ajal kogesin, ei unusta ma ilmselt niipea: esmase tundmaõppimise ärevus, närvilisus enne väitlusi, pettumus, aga siis ka rõõm ja uhkus teiste väitlejate üle. Peale selle ootan ma väga, et saan tulevikus vilistlasena projektis kaasa lüüa.“

Triin Erala:

„See nädal Budapestis oli tõenäoliselt põnevaim, aga ka stressirohkeim nädal minu elus. Oli väga tore tundma õppida uusi inimesi erinevatest maadest ja külastada Budapesti kauneimaid paiku. Iga vooruga, kust ma edasi pääsesin, sai mulle aga selgeks, et pean järjest rohkem valmistuma järgmiseks väitluseks, ja et vaba aega jääb selle võrra vähemaks. Kuid see tasus kindlasti ära ja ma olen 3. kohaga väga rahul. Ma igatsen juba praegu Budapesti ja jääks sinna hea meelega vee paariks nädalaks. Õnneks saan ma järgmisel aastal vilistlasena osa võtta ja jälle reisida.“

Tekst ja fotod: Alexander Voss
Tõlge: Margit Tammekänd

 

Tallinna linna tunnustused meie kooliperele

Reedel, 7. oktoobril anti parimatele Tallinna haridustöötajatele üle tunnustused.

Meil on põhjust rõõmustada ja uhkust tunda, sest tunnustuse pälvisid:

Aasta gümnaasiumiõpetaja – Ivi Olev

Aasta tugispetsialist – Pille Korsten

Palju õnne!

Ivi Olev ja Pille Korsten

Loe lisaks

On selgunud Tallinna parimad õpetajad

 

Meie vilistlane sooritab TSGs oma õpetajapraktikat

Katarina lõpetas meie kooli 2019. aastal ning otsustas kuulda võtta nõuannet, et kes soovib õnnelikku elu, hakkab eesti keele õpetajaks. Just oma endises koolis andis tubli neiu praktika raames juba ka oma elu esimese koolitunni ning sai 8.a klassilt kõrgeima hinnangu.

Loodame, et ka parktika lõppedes tunneb Katarina, et valis endale unelmate ameti.

KatarinaAstusin sellel sügisel Tallinna Ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppekavale. Bakalaureuses õppisin peaerialana pedagoogikat ning mu kaheks kõrvalerialaks olid eesti keel ja kirjandus ning saksa keel ja kultuur. (Bakalaureusetöös uurisin, millist mõju avaldab digivahendite kasutamine õpilaste kaasatusele õppetöös.)

Valisin õpetaja eriala, kuna tundus põnev end õpetajana proovile panna ja pidevalt noortega suhelda. Loodan, et saan olla neile eeskujuks ja vahendada neile vajalikke teadmisi.Tulin praktikale Tallinna Saksa Gümnaasiumisse, sest #koolisolivahva ja igatsesin näha, kuidas mu koolil nüüd läheb. Lisaks on koolimaja uus ja huvitav. Minu meelest olid meil väga tasemel eesti keele ja kirjanduse õpetajad, kelle käe all tahaksin kindlasti kogemustepagasit suurendada!

Katarina Sieglinde Schultz