Meie kooli ja Lissaboni Saksa Kooli rahvusvaheline kunstiprojekt sai lõpuks dokumenteeritud koos põhjaliku pildimaterjaliga.
Teksti toimetas Evely Kutsar, saksa keelde tõlkis Margit Tammekänd, kujundas Erik Joasaare.
Kolmapäev, 2. mai 2018
2. mail kella 16 paiku saabusid Saksamaa vahetusõpilased Tallinna Lennujaama, kus Eesti õpilased neid juba ees ootasid. Kuna see oli meie jaoks juba kolmas õpilasvahetus, siis ei olnud me eriti närvis. Peale saabumist sõitsime külalistega koju ning õpetasime neile juba paar sõna eesti keelt. Ka minu vahetusõpilane tahtis rohkem Eesti kohta teada saada, seega näitasin talle laulu- ja tantsupidu. Õhtul korraldasime Sütiste metsas grillipeo. Igaüks tõi midagi kaasa, leidus peaaegu kõike, aga parimad olid Marise tehtud küpsised. Peale grillimist läksime koju, vahetasime esimesi emotsioone ning läksime üsna pea magama, kuna sakslased olid kell 5 hommikul ärganud. Võib öelda, et oli tore esimene päev.
Mariann Märtin
Neljapäev, 3. mai 2018
Neljapäeva hommikul läksime esmalt kooli, kus koolidirektor vahetusõpilasi tervitas. Peale seda näitasime neile põhjalikumalt meie kooli. Kell 10 läksime Goethe Instituuti, kus instituudijuhataja seletas, millega seal tegeletakse. Samuti käisime Saksa saatkonnas. Peale seda läksime ühiselt Telliskivi Loomelinnakusse sööma. Söök oli normaalne, aga mitte nii hea, kui ootasin. Olles söönud, tegime linnaekskursiooni vanalinnas. See oli huvitav, kuid mina oleksin tahtnud kogu linna näidata. Siis olid selleks päevaks tegevused lõppenud. Vabal ajal läksime Kalevi kommipoodi ning hiljem restorani Komeet, kus sõime kooki. Veetsime õhtu lõõgastudes.
Tiiu Mirjam Tuimann ja Hildegard Lukas
Reede, 4. mai 2018
Reedel töötasime projektide kallal teemal “Eesti kultuur”. Õpilased jagati loosiga gruppidesse ning iga grupp koostas plakati ühest Eesti kultuuriobjektist ja esitles seda. Plakateid on võimalik nüüd meie kooli 4. korrusel näha. Pealelõunal külastasime Kumu kunstimuuseumi ning jalutasime Kadrioru pargis. Tee peal nägime Kadrioru lossi ja kõndisime läbi Jaapani aia. Jalutuskäik lõppes laulukaare juures väikese lauluga eestlaste poolt. Peale seda veetsime koos vaba aega.
Alika Jeršovski ja Marianne Lindpere
Laupäev, 5. mai 2018
Laupäeval külastasime Teletorni, kõrgeimat ehitist Eestis. Peale seda einestasime St. Patrick’sis ja veetsime aega Pirita rannas. Õhtul vaatasime kogu klassiga väga huvitavat ooperit, “Toscat” Rahvusooper Estonias. Kui ooper lõppenud oli, saime teiste vahetusõpilastega veel kokku ning veetsime lõbusalt aega ja integreerusime sakslastega.
Markus Aas ja Daniel Pisarkov
Laupäeva hommikul pidime oma päevaplaani tõttu väga vara ärkama. Plaanis oli koos minu pere ning Marki vahetusõpilasega, Katharinaga Lõuna-Eestisse sõita ja Balti riikide kõrgeimat mäge näidata. Meie reis algas kell 7 ja 3 tunni pärast jõudsime Haanjasse Suure Munamäe juurde. Selle kõrgus on 318 m merepinnast, kuid maa peal vaid 60 m. Läksime ruttu üles ja ostsime piletid torni jaoks. Siis ronisime 29 m treppe mööda üles ja vaatlesime imelist loodust. Tõenäoliselt oli seal ka Eesti värskeim õhk. Peale suveniiride ostmist seadsime endale uue eesmärgi – Elva linn. Enne Elvasse sõitu käisime veel Võru vaatetornis. Elvas olid mul Eesti meistrivõistlused jooksmises. Jooksin 4 km ning kell 14.30 hakkasime Tallinnasse tagasi sõitma. Peale 2 tundi sõitu ja magamist jõudsime kohale. Meil oli enne ooperit “Tosca” veel paar tundi vaba aega. Peale ooperit läksid enamus eestlasi oma vahetusõpilastega Kadri juurde, kus mängiti mänge, naerdi jne. Kokkuvõtteks võin öelda, et meil oli väga aktiivne päev ja lahe õhtu.
Mark Gregor Benno Šorohhov ja Mihkel Trees
Pühapäev, 6. mai 2018
Pühapäeva hommikul magasime nii kaua kui tahtsime. Olles hästi välja puhanud ja hommikust söönud, läksime peale keskpäeva Markuse, Danieli ja sakslastega Lasergame’i mängima. Mängisime kaks lahedat mängu ja kõigil oli väga hea tuju. Peale seda jäi vaid üks tund enne kokkusaamist ooperis. Panime paremad riided selga ning jõudsime ooperisse täpselt ringkäigu ajaks kohale. Meile näidati, kuidas ooperimaja töötab. Peale ekskursiooni oli aeg nii kaugel, et võtta sisse kohad balleti “Okasroosike” vaatamiseks. Ma ütleks, et pooltel oli seal igav. Peale balletti vahetasime muljeid ja läksime kuuekesi Vapianosse, kus sõime pastat ja pitsat.
Mark Gregor Benno Šorohhov ja Mihkel Trees
Esmaspäev, 7. mai 2018
Esmaspäeval käisime Sagadi mõisas. Seal saime teada varasemate aastasadade aadlike elu kohta. Mõisa kõrval oli loodusmuuseum, mis oli väga huvitav ja informatiivne. Peale seda sõitsime bussiga Viru rabasse. Seal oli väga ilus ja paljud eestlased kallistasid puid. Tagasisõidul vaatasime Jägala juga, mis on Eesti suurim juga. See oli põnev päev.
Maris Kortel ja Liisi Tooming
Teisipäev, 8. mai 2018
Õpilasvahetuse viimane päev algas koolitunniga. Meil, eestlastel toimusid tunniplaani järgi tunnid, kuid külalised käisid erinevates saksakeelse osakonna tundides. 4. ja 5. tunni ajal vaatasid nad dokumentaalfilmi “Laulev revolutsioon”, mis räägib tähtsatest sündmustest Eesti ajaloos 90. aastatel. Vahetusõpilaste jaoks oli film väga huvitav ja informatiivne. Peale seda läksime üheskoos sööklasse lõunat sööma.
Kell 15 algas laevasõit vanal purjekal Tallinna Lahel. Ilm oli väga ilus ja meile avanes ilus vaade linnale. Purjetasime tund aega ning siis oli meil vaba aeg kella 18ni, millal algas meie kooli kevadkontsert. Vabal ajal sõime kohvikus sooje vahvleid jäätise, koore jms täidisega. Sealt jalutasime kooli. Kontsert meeldis vahetusõpilastele väga ja nad imestasid, kui palju koore meie koolis on ning kui kenasti lauldi.
Peale seda läksid kõik koju, et ärasõiduks kohvreid pakkida ja möödunud nädala lahedatest emotsioonidest vestelda. Hiljem õhtul vaatasid peaaegu kõik kodus veidi Eurovisiooni esimest poolfinaali, kus ka Eestit itaaliakeelese lauluga “La Forza” esindati.
Katarina Sieglinde Schultz ja Hanna Maria Laaspere
Kolmapäev, 9. mai 2018, ärasõidupäev
Nädal sai ruttu läbi ning juba oli käes õpilasvahetuse viimane päev. Sel päeval külastasime meremuuseumi. Seal toimus ekskursioon, mille käigus tutvustati viimase 100 aasta erinevate Eesti laevade ajalugu. Meil oli ka vaba aega, et iseseisvalt näitust uurida. Peale muuseumikülastust oli meil veel paar tundi enne, kui lennujaamas olema pidime. Kasutasime seda aega söömiseks ning veel viimasteks vestlusteks vahetusõpilastega. Kell 14 said kõik vahetusel osalenud lennujaamas kokku ja peale hüvastijättu lendasid külalised tagasi Saksamaale. Meile jäi palju toredaid mälestusi koos veedetud ajast.
Kadri Müürsepp
10.a klass viibis 2.-9. maini külas vahetusõpilastel Speyeris.
Jätkati juba Eestis alustatud digitaliseerimisprojektiga. Õpilased tutvusid digitaliseerimise olukorraga Speyeri koolis, viisid läbi tänavaküsitluse ja tegid sellest kokkuvõtted ning väitlesid Mainzis liidumaa parlamendisaadikutega digitaliseerimise tähtsusest saksa koolides.
Saksa koolides nimelt ei ole tasuta traadita internetiühendus sugugi tavapärane, puudub selline e-kool nagu meil ning ka tahvel- ja sülearvutid tundides kasutamiseks.
Ilus ilm soosis kõiki ühiseid ettevõtmisi – mägedes matkamist ja väljasõitu Karlsruhesse.
“Me tahame veel siia jääda”, ütleb õpilane, kui ta laupäeval rongijaama sõitmiseks bussi astub, “Siin oli nii ilus.”
12.-17.02 võtsid saksakeelse osakonna 11. klassi 12 õpilast osa Otzenhauseni Euroopa Akadeemia rahvusvahelisest seminarist teemal “#Kõik digitaalne, kõik võrgus: piiramatud võimalused või piiramatu kuritarvitamine?”
Koos 20 Breemeni lähedal asuva Osterholz-Scharmbecki ametikoolide õpilasega majutati neid akadeemia territooriumil Saarimaal. Kolm seminari juhendajat saatsid saksa ja eesti õpilasi nende ühise töö juures, seminari läbivaks keeleks oli saksa keel.
11.a õpilased jätsid endast hea mulje ja ei osanud mitte ainult suhelda, vaid ka aktiivselt tööd teha. Grupitöö ja esitluste kõrval viidi läbi ka tuleviku töötuba “Maailm aastal 2048”. Neljapäeval käidi liidumaa pealinnas Saarbrückenis. Sealse ülikooli uurimiskeskuses (DFKI) tutvustati ühe väga huvitava loengu käigus keskuse praeguseid uurimisprojekte. Päev lõppes Saarimaa andmekaitsespetsialisti esitlusega, kes praktiliste näidete kaudu – näiteks logis ta reaalajas sisse võõrastesse veebikaameratesse – liiga hooletu digitaliseerimise ohte demonstreeris.
Aga saksa keelt ei kasutatud mitte ainult õppimise ja töötamise juures. “Kirjul õhtul” tutvustasid õpilased oma koole ja riike muusika, isetehtud filmide, tantsude ja kohalike maitsete kaudu. Akadeemia vabaaja ruume kasutati sama usinalt kui Eurobistroo keeglirada, nii et lühikese ajaga tekkis grupp.
Enne kojulendu veetis 11.a klass laupäeva pealelõuna veel Frankfurdis. Zeilil (Zeil – tänav Frankfurdis) šoppamise ja söömise kõrval külastasid õpilased ka üht kunstimuuseumi – uut Frankfurdi Ajaloomuuseumi – ja Saksa demokraatia hälli Pauli kirikut.
Õnnestunud reis positiivse, distsiplineeritud grupiga, kes olid suurepärased oma maa saadikud ja kes ise lõbusalt aega veetsid. Järgmisel aastal võime me jälle tulla – siis on teemaks “Jätkusuutlikkus – roheline kool”.
Frank Bühler-Haußmann (tõlge Margit Tammekänd)
PILDIGALERII: Õpilasvahetus – Otzenhausen 2018
19.–28. oktoobrini toimus Lissabonis Tallinna Saksa Gümnaasiumi ja Lissaboni Saksa Kooli ühise kunstiprojekti teine, ja ühtlasi viimane osa.
Esimene osa toimus selle aasta veebruaris Tallinnas.
Koos Lissaboni kooli 11. ja 12. klassiga osaleti mitmes õpitoas, mis kandsid ühtset teemanime “Türen öffnen” (uksed avanevad).
Esimene osa projektist keskendus tänavakunstile. Koos kohalike tänavakunstnikega loodi grafiti ning tehti tänavakunstiga tutvuv ringkäik Lissaboni kesklinnas. Järgmisel päeval viidi läbi spray-kunsti tehnikas töötuba ning loodi koolis ajutine tänavakunstiinstallatsioon, kus iga õpilane/õpilasrühm lõi motiivi teemal “Uksed avanevad” (Türen öffnen).
Azulejo muuseumis toimus töötuba, kus iga õpilane sai maalida azulejo-plaadile oma motiivi. Tegemist on Portugali traditsiooniliste keraamiliste plaatidega, mida kasutatakse dekoratiivsetel eesmärkidel arhitektuuris.
Viimase üritusena toimus koolis ülipõhjalik siidtrüki töötuba, kus õpilased said ise kogu protsessi läbi teha – siidtrüki raami emulsiooniga katmine, valgustamine, pimeruumis ilmutamine, värvi segamine ja T-särkidele trükkimine. Koos Lissaboni Saksa Kooli 12. klassiga külastasime ka kuulsat Novo Banco fotograafianäitust, mille kollektsioonide hulka kuulub maailma kaasaegse fotograafia paremiku koorekiht.
Peale kunstitegevuste sai projekti käigus tutvuda ka Lissaboni ja Portugali kultuuriga – tehti jalutuskäigud Lissaboni kesklinnas ja Belemis, külastati Sintras Regaleira paleed, Lissaboni okeanaariumi ja EXPO ala ning vallutati Euroopa maismaa kõige läänepoolseim tipp Cabo da Rocal. Samal ajal kui Eestit kattis esimene lumi, nautisid meie õpilased suviseid soojakraade ning peale Cascaisi ja Ericeira randade avastamise, jõudsime läbi teha ka adrenaliinirohke surfikoolituse Atlandi ookeanis kohaliku surfikooli instruktorite juhendamisel.
Kõige meeldejäävama emotsiooni said õpilased kohalikes külalisperedes elades. Külalislahkus meie õpilaste vastu oli äärmiselt soe ja südamlik. Positiivne mälestus, mille kõik osapooled sellest projektist said, näitab vajadust kahe kooli vahelise projekti järjepidevusele ka tulevikus.
Meie koolist võtsid osa Merili Kärk, Martina Eerme, Anita Kremm, Jakob Juksaar, Elo Vahtrik, Sigrid Saagpakk, Kristel Küünarpuu (12.a klassist), Kärt Gerli Reinmets, Kaisa Karmen Selke ja Kaarel Keskra (12.b klassist). Õpilasi saatis kunstiõpetaja Erik Joasaare.
Meie suur tänu Andra Sanderile ja Alarile, kes eraisikutena toetasid projekti suure summaga. Lisaks tänu kõigile, kes nõu ja jõuga aitasid kaasa projekti õnnestumisele – Lisa Tomaschewski, Evely Kutsar, Helina Lass jt. Suur tänu kooli direktorile Kaarel Rundule ja saksa osakonna juhatajale dr Wolfgang Jägerile. Meie südamlik tänu kuulub ka Eesti suursaadikule Portugalis Andres Rundule ning tema abikaasale Aili Rundule, kes aitasid õpilastele korraldada põneva Sintra ja Lissaboni lähiümbruse ekskursiooni. Kõige suurem kiitus aga läheb meie vastuvõtjale Lissaboni Saksa Koolile ning nende kunstiõpetaja Alicia Fusterile, kes organiseeris ja viis läbi kogu 7-päevase programmi, hoolitses meie õpilaste ja nende toimetuleku eest, vahendas kontakte perekondadega ning abistas kõikvõimalikes olukordades. Samuti suur tänu direktor Renate Matthiasele, kes isiklikult osales programmi avamisel ja lõpetamisel ning toetas projekti elluviimist.
PILDIGALERII: Tallinn-Lissabon. Kunstiprojekti 2. osa
(Maris ja Enriko)
Me kohtusime kell 4.20 Tallinna lennujaamas ja olime valmis lõbusaks reisiks Saksamaale. Pärast kolmetunnist lendu (vahemaandumisega Frankfurdis) jõudsime me Hannoveri. Mõne aja pärast kohtusime koolis, sõime oma esimesed saiakesed ja käisime ekskursrioonil koolimajas. Siis käisime Hannoveri linnaeksursioonil. Vaatamata tugevale vihmale nägime me nii mõndagi: vana raekoda, üht suurt punast kirikut ja juutide mälestusmärki. Õhtu veetsime külalisperedes ja käisime näiteks restoranis.
(Mihkel A. ja Hakon)
Kolmapäeva hommikul, 3. mail, sõitsid 2 bussitäit vahetusõpilasi Wolfenbüttelisse Lessingu radadele. Bussid jõudsid Wolfenbüttelisse kell 9.30. Wolfenbüttelis sai imetleda nelja kohta. Raamatukogu oli kirjeldamatult ilusas ehitusstiilis. Loss kiirgas ilu juba väljaspoolt ning ajalugu muutis selle perfektseks. Wolfenbütteli linnas asub üks Saksamaa kõige kitsamaid maju. Maja oli kõigest 2,17 meetri laiune. Lessingu muuseumit külastades sai vaadata Lessingu vana maja ja kuulata selle juurde tema elulugu, mis oli väga huvitav. Suurepärase ringkäigu ajal sai ennast Lessingu olukorda panna.
Kell 14.00 saime bussi peale minna ja informatsioonil seedida lasta. Kell 15.30 saabusime tagasi Sophienschule kooli. Seal jagasime end rühmadesse ja läksime erinevatesse suundadesse. Meie grupp otsustas külastada kevadpidu HDI Arena lähedal. Seal kasutasime me võimalust lõbustuspargis erinevatel atraktsioonidel lõbutseda. Näiteks läksime me kõik vaaterattale ja nautisime ülevalt ilusat vaadet linnale. Pärast läksime me restorani ja sõime kõik lõõgastunult dönerit. Nii jõudis meie pikk päev väljasõiduga ja lõbustuspargi külastusega õhtusse.
(Aleksandr ja Mardi)
Kolmapäeval oli meie esimene hommik Hannoveris koos meie külalisperedega. Ilmateate järgi pidi vihma sadama, aga õnneks päike paistis ja linnud laulsid. Kolmapäevaks oli planeeritud ekskursioon Wolfenbüttelisse, ühte sensatsiooniliselt ilusasse, keskaegsesse, grandiossesse linna. Ekskursiooni ajal oli plaanis külastada Lessingu maja, ühe kõige silmapaistvama saksa valgustusajastu kirjaniku Gotthold Ephraim Lessing eluloomuuseumit, Wolfenbütteli loss-muuseumit ja hertsog Augusti raamatukogu.
Sõit algas kell 8.00 kooli eest. Õpetajad olid tellinud 2 bussi. Õpilased (11. klass ei tulnud kahjuks kaasa), jagati bussides gruppidesse (me sõitsime ühe punase ja ühe valge bussiga). Sõit Sophienschule koolist Wolfenbüttelisse kestis umbes poolteist tundi. Pärast kohalejõudmist külastasime me gruppides eespool mainitud muuseume. Kõik õpilased ootasid põnevusega huvitavate kohtate külastust.
Esimene koht, mida me külastasime, oli Wolfenbütteli loss-muuseum. Suuruselt teine tänaseni säilinud loss Alam-Saksi (Niedersachsen) liidumaal, mis ehitati 1074. aastal ja mis asus kunagi jõekoolmes. Muuseumi keskmeks on aastatel 1690-1740 kujundatud esindusruumid. Ametiruumide kõrval autentsete näidetega absolutismiajastu vürsti elu- ja lauakultuurist on võimalik muuseumis näha ka palju esemeid, mis pärinevad viimase kolme sajandi kodanlikust elust. Giidi abiga mängisime me rollimänge, kus me 18. sajandi vürsti kombeid matkisime. Meile näidati, kuidas käitusid aristokraadid lauas ja kuidas toimisid abielureeglid esteetiliselt rikkal barokiajastul.
Järgmiseks külastasime me herzog Augusti raamatukogu, mis on rahvusvaheliselt tuntud oma keskaegsete ja varauusaegsete kollektsioonide poolest. Meile näidati hiiglasuurt kogu (umbes 1 miljon ühikut), kuhu kuuluvad ca. 18000 käsikirja, 3500 inkunaablit, rohkem kui 400000 trükist (ilmunud alates 1830a.). Kuna 31.10 toimub reformatsiooni juubel (500 aastat reformatsioonist), tutvustas raamatukoguhoidja meile Matrin Lutheri käsikirju. Meile näidati ka, kuidas 17. sajandil merekaarti joonistati, sest ühe kaardi joonistamine uuest maast, mille kohta teadmised olid piiratud, oli üsna suur väljakutse. Rahulik ja intelligentne daam, kes ekskursiooni läbi viis, lõi mugava ja meeldiva õhkkonna, mis kogu ringkäigu meelelahutuslikuks kogemuseks muutis.
Viimane külastusobjekt oli Lessingu maja. Nagu juba öeldud, oli Gotthold Ephraim Lessing (22.01.1729 – 15.02.1781) üks populaarsemaid valgustusajastu kirjanikke. Oma draamade ja teoreetiliste kirjutistega oli see valgustaja üheks oluliseks suunanäitajaks teatri edasise arengus. Lessingu maja ehitati hilisbarokse prantsuse parklossi stiilis ja seda kasutati ametniku elumajana. 1777.a. määrati see juba pikka aega Wolfenbüttelis raamatukoguhoidjana töötanud ja 1776. a Eva Königiga abiellunud Lessingu eluruumiks. Üsna varsti peale sissekolimist surid tema naine ja nende laps. Tema suritoast tegi Lessing omale töötoa ja kirjutas siin muuhulgas oma näidendi „Nathan Tark“. Täna meenutab sellesse majja loodud kirjandusmuuseum suurimat saksa kirjanikku ja seda, et nendes ruumides sündisid esmajärgulise tähtusega kirjanduslikud teosed. Kuni oma surmani 1781. a elas ja töötas Lessing Lessingu majas.
Pärast ekskursioone oli kõigil õpilastel üks tund vaba aega, et iseseisvalt linnaga tutvuda. Paljud õpilased läksid turule, kuna see on linna keskuseks ja asub täiesti linna keskel. Teised jalutasid ümber linna, et vaadata seda suurepärast hiilgava arhitektuuriga linna. Vaba aeg möödus aga väga kiiresti ja juba olime jälle bussides. Algas tagasisõit. Aktiivse ja meeldejääva päeva tulemusena olime me väsinud ja magasime tagasiteel. Paljud teised aga kuulasid muusikat, laulsid kaasa, mängisid kaarte, vestelesid jne. Õnneks oli ilm terve päeva ilus ja ei rikkunud midagi ära, mitte nagu pikniku, mis pidi toimuma neljapäeval. Me jõudsime Sophienschule kooli juurde kolmveerand neli. Kokkuvõttes oli kolmapäevane ekskursioon üks nauditav kogemus. Meile näidati palju uut ja huvitavat. Lõppkokkuvõttes oli see üks unustamatu päev täis lõbu, põnevust, rõõmu ja meelelahutust.
(Marianne ja Mark)
Kell 8 algas kool. Kõik külastasid erinevaid ainetunde. Näiteks meie tegime ajaloos rühmatööd II maailmasõjast. Teise tunni ajal oli meil poliitika erinevate õpetajate juures. Mõnedel meist oli selle tunni ajal pidu koos õpetajaga, söögiga ja lihtsa aruteluga. Teised arutasid tolmuimejate turu üle. Pärast teise tunni lõppu pidime me tegema kaks projekti Põhjamere ja Läänemere võrdlusest. Kõigepealt vaatasime me filmi ja pidime samal ajal tabelit täitma. Sellega oli paljudel raskusi, kuna nad ei saanud aru või olid väsinud. Seda esimest projekti tegid ainult eestlased. Teine projekt oli grupitöö ja meid jaotati gruppidesse. Iga grupp sai teema, millest nad pidid tegema interaktiivse projekti. Teemadeks olid loomad, majandus, tuuleenergia Põhjameres ja Elbe jões, tõus ja mõõn jne. Ja kõik leidsid erinevad lahendused. Mõned tegid informatiivse lühifilmi, teised tegid interaktiivse skeemi jne. Üks grupp tegi isegi live intervjuu, mida nad meile siis pärast ka esitasid. Mõne aja pärast olid kõik valmis ja umbes kell 17.00 läksid kõik oma teed.
(Alexandra ja Hanna)
Reedel sõitsime me Hannoverist Bremenisse. Sõit algas kell 9.20 pearaudteejaamast. Sõidu ajal, mis kestis umbes 1,5 tundi, mängisime me kaarte, magasime, kuulasime muusikat või lihtsalt vestlesime. Kell 11.00 jõudsime me Bremensisse. Meil oli linnaekskursiooni alguseni 50 minutit aega, et natuke ringi vaadata. Mõned meist läksid näiteks turule, kus müüdi eelkõige suveniire.
Kell 11.55 algas linnaekskursioon. Meid jagati kahte gruppi. Meie giid, üks armas noor naine, näitas meile tähtsamaid kohti Bremenis ja rääkis sinna juurde lugusid. Kõigepealt vaatasime me Rolandit, kes linna keskel seisab. Pärast seda kuulasime me ühte huvitavaimatest lugudest, mis rääkis Toomkiriku hoovis olevast jälgist sülituskivist. Sülituskivi oli kunagi koht, kuhu veeretati seeriamõrvari Gesche pea peale hukkamist giljotiiniga. Ta oli viimane, kes Bremenis avalikult hukati, sest ta oli petnud kogu rahvast ja tapnud arseeniga 15 inimest. Siis vaatasime me Böttcheri tänavat, seitsme laisa kaevu, imeilusat sadamat kahe vana laevaga ja saunamaja-purskkaevu. Saunamaja-purskkaevu juures lõppes ka ekskursioon. Ilm oli üsna külm ja tuuline, aga vaatamata sellele meile linnaekskursioon meeldis. See oli väga õpetlik ja huvitav, peale selle rääkis giid selgelt ja jutustas osavalt Bremeni ajalugu.
Pärast linnaekskursiooni sõitsime me kohe Übersee muuseumisse (Ookeanitaguse muuseum). Looduse, kultruuri ja kaubanduse näitustega tutvustab muuseum ookeanitaguste eluruumide aspekte püsiväljapanekutega Aasia, Okeaania, Ameerika, Aafrika ja globaliseerumise teemade kohta. Seekord tegelesime me peamiselt, jälle 2 grupis, globaliseerumise teemadega. Näiteks rääkis meie giid globaalsest soojenemisest ja kliimasõbralikust toidust. Pärast ekskursiooni oli meil veel natuke aega kuni kella 15.30-ni iseseisvalt muuseumis ringi vaadata.
Kuni kella 17-ni oli meil jälle vaba aeg. Paljud läksid sööma või ümbruskonda jalutama. Pärast seda kohtusime pearaudteejaamas ja sõitsime rongiga tagasi Hannoveri. Jõudsime linna enne kella 19.00 ja sellega oli meie reedene programma lõppenud. Õhtule tegime me erinevaid asju. Näiteks läksid mõned kevadpeole, et ilutulestikku vaadata, või pidutsesid lihtsalt koos sõpradega.
(Hildegard)
Me sõitsime varahommikul rongiga Bremenisse. Meil oli linnaekskursioon ajaloost. Kaks turuplatsi, kus olid erinevad seadused, kena naine tappis haigeid Bremeni elanikke, üks tänav erinevate lugudega, sadam ja ujumiskoht omapäraste lõbustustega. Siis me läksime Übersee Muuseumisse (Ookeanitaguse muuseumisse). Külastasime näituseid globaliseerumisest ja inimõigustest. Pärast vaatasid mõned Aasia näitust. Kui algas meie vaba aeg, käisin ma Liisbethi, Hanna, Alexanderi, Brianna, Pippi ja Tiiuga linnas. Aasia poes ja spordipoes. Ja hiljem rongijaamas. Enne kui me tagasi sõitsime, veetsime veel lõbusalt aega.
(Klaus)
Nädalaplaanis polnud laupäeva kohta midagi kirjas, sellepärast pidime ise midagi tegema ja plaanima. Hommikul ärkasin ma hilja, umbes kell 12. Pärast seda läksin ma oma vahetusõpilasega ja Mihliga (ja tema vahetusõpilasega) Sea-Life´i. Seal oli väga huvitav, eelkõige sellepärast, et Eestis midagi sellist pole. Pärast See-Life´i polnud meil enam plaane, sellepärast läksime linna. Mihkli vahetusõpilane kutsus kaasa oma klassikaaslase ja lõpuks veetsime me meeldivalt aega linnas, kuigi käisime ainult jalutamas ja söömas. Õhtul kodus vaatasin ma veel „Hunger Games´i“ja siis lugesin veel oma raamatut.
(Susanna ja Katarina)
Erandkorras saime me laupäeval kaua magada, kuna me pidime alles kell 12 Kröpcke kella juures kokku saama. Sel ajal oli seal ka protestiaktsioon, kus nõuti vabadust Palestiinale. Kui kõik 5 sakslast oma eestlastega ja veel Maarja kohale olid, hakkasime me liikuma ja alustasime „Primarkiga“. Pärast seda läksime me korraks ühte kasutatud asjade poodi. Pärast šoppamist läksime me Vapianosse, kus me sõime pitsat ja pastat. Pärast seda oli meil veel lisa vaba aeg linnas. Mitmed meist käisid Ernst Augusti galeriis. Hiljem kohtusime jälle Kröpcke kella juures ja pealelõunal läksime me Maschsee (järv) äärde, kus me 30 minutit vesijalgrattaga sõitsime. Ilm oli väga ilus ja vaade linnale suurepärane. Siis jalutasime me Greta juurde ja sõime tee peal ühe jäätise. Greta juures sõime me veel kord, seekord šnitslit friikartulitega ja hiljem veel ühe jäätise. Kui meil kõht täis oli, mängisime me kõik kaarte ja naersime palju. Oli väga tore päev.
(Alika ja Kadri)
Pühapäev, 7. mai oli meie 6. päev Hannoveris ja me võisime ise mõelda, mida me teha tahtsime. Päev algas loomulikult hilise ülestõusmisega. Enne kui kõik Emma ja Alika juures kohtusid, käisid Kadri ja Amelie veel koeraga jalutamas, kuna ilm oli imeilus. Teel loomaaeda liitusid meiega veel Smilla ja Hanna ja kõik koos sõideti sihtpunkti. Esimesest sammust peale olid kõik eesti õpilased loomaaiast suures vaimustuses, kuna Hannoveri loomaaed erineb oluliselt Tallinna loomaaiast. Loomaaed oli suur ja imeilus. Loomadel olid seal looduslikud elamistingimused ja loomaaed oli huvitavalt jagatud erinevateks maailma osadeks, näiteks Samiba ja Yukon Bay. Seal oli väga palju erinevaid loomi nagu kaelkirjakud, lõvi ja sebrad, ja ka selliseid loomi, keda Tallinna loomaaias näha ei saa. Varem oli seal isegi panda! Oli väga tore kuulata nelja lõvi korraga ulgumas ja ka show elust ja inimeste ja loomade vahelistest suhetest oli suur elamus. Lisaks muule sai seal näiteks vaadata, kuidas hülged erinevaid trikke tegid. Ja kõige positiivsem selle juures oli, et see show oli üleskutse looduse ja loomade kaitseks. Näiteks hirmutav fakt, mida seal teada sai, oli, et iga päev sureb välja 130 looma- ja taimeliiki. Meie külastuse ajal oli lasteloomaaed kahjuks kinni, aga see oli selle juures ka ainus negatiivne asi. Loomaaed jättis imelise mulje ja me olime kõik väga positiivselt üllatunud. On selge, miks see loomaaed on kuulus kogu Saksamaal, me soovitame seda igaühele.
(Mihkel T.)
Pühapäeval oli minu vahetusõpilase venna leeripäev. Selleks pidin ma vara tõusma ja pidulikud riided otsima. Kell 10 algas kirikus jutlus laulmisega jne. Pärast pikka laulmist ja kuulamist algas leeritalitus. Sellel päeval leeritati 13 inimest. Pärast kirikut sõime me kogu perega restoranis ja pidutsesime. Restoranis rääkisid paljud minuga väga paljudest teemadest, näiteks Eestist, religioonist, koolist jne. Pärast restorani läksid kõik minu külalispere koju. Ka seal oli söömine. Oli kooki ja torti, kõik oli ilus ja pidulik. Peo keskel läksin ma oma vahetusõpilase Patrickuga linna, kus me kohtusime Klausiga (ja tema vahetusõpilasega) ja Patricku klassikaaslasega. Õhtu oli ilus ja me rääkisime palju üksteisega. Õhtul kodus vaatasin ma „Flash´i“ saksa keeles ja pärast seda oli päev läbi.
(Daniel ja Markus)
Kell 8 algas kool. Esimene tund oli ajalugu, kus me vaatasime filmi Saksa Demokraatlikust Vabariigist. Kell 11-ks olime me kutsutud Bremeni linnapea härra Hermanni vastuvõtule. Pärast vastuvõttu linnapea juures oli meil natuke vaba aega ja pärast seda pidime tagasi kooli minema. Seal me esitlesime oma projekte. Pärast esitlusi me grillisime koolis ja pidasime piknikut lõpetuseks.
(Brianna ja Tiiu)
Päev algas üles üles tõusmisega. Pesime hambad, sõime saiakesi ja läksime kõik kooli. Igaüks pidi üht tundi külastama ja meie käisime 9. klassi hispaania keele ja 10. klassi matemaatikatunnis. Pärast seda oli meil natuke vaba aega ja me läksime Ernst Augusti galeriisse maiustusi ostma. 30 minuti pärast läksime raekotta linnapea härra Hermanni juurde. Seal kuulasime tema kõnet ja saime maistvaid jooke. Kui kõik läbi oli, läksime me Maschsee (järve) äärde, kus me vaatasime üht esitlust. Siis veelkord tund aega vaba aega. Seda kasutasime me šoppamiseks, nimelt käsime Rossmannis ja ühes raamatupoes, mille nime me enam ei mäleta. Kui vaba aeg oli möödas, külastasime me üht muuseumi Herrenhausenis, vaatasime kaht esitlust ja tegime Sophie ausamba juures grupipildi. Järgnes vaba aeg ja me läksime uuesti sellesse raamatupoodi, mille nime me ei mäleta. Kuigi meil oli veel vaba aega, otsustasime me tagasi kooli mina ja kaarte mängida. Kui kõik olid tagasi kooli jõudnud, vaatasime me filmi möödunud nädalat. See oli ilus tagasivaade. Järgmiseks me grillisime, sõime, mängisime jalgpalli ja veelkord kaarte. (Brianna). Mina läksin koju ja pakkisin kohvrit. Viimaseks ühiseks õhtuks tegi külalispere mulle ettepaneku kaarte mängida. Seega me võtsime seda väga tõsiselt ja mängisime 4 tundi kaarte. Pere õpetas mulle uue kaardimängu „Arschloch“ (p…evest). Kaardimängu ajal sõime me veel nachosid kastmega ja küpsiseid. Kell pool 11 lõpetasime me mängimise ja läksime magama.
(Tiiu)
Pärast grillimist läksime mina, Mariann, Enriko, Liva, Ksenia ja Henning linna, sest me tahtsime sõpradele ja peredele veel asju osta. Lõpuks oli meie ostukäru täis toitu ja jooke meie kõigi kuue jaoks. Pärast seda sõitsime me metrooga Liva maja lähedale, kuna seal jõe ääres oli üks hea koht istumiseks. Paar tundi hiljem läksime me mänguväljakule ja tegime seal pilte ning mängisime kaarte. Kell 11 läksime me kõik koju, pakkisime kohvrid ja läksime magama.
Nädala pärast oli meie õpiasvahetus jõudnud lõpule ning me seisime ühe naeratava ja ühe nutva silmaga lennujaamas. Mõned ei tahtnud enam tagasi Tallinnasse, vaid tahtsid jääda kohe Hannoveri. Üks on kindel, see oli tore aeg.
PILDIGALERII: Schüleraustausch Tallinn-Hannover 2016/2017
Meie klassil toimus 31. märtsist kuni 7. aprillini õpilasvahetus Lorchiga. Reis algas kell 6.15 Tallinna Lennujaamast. Kõik ootasid juba põnevusega kauaoodatud seiklust, mis ees seisis.
Kui me esimest korda Lorchis koolimaja nägime, sõitsime me veel bussiga. Kõik hakkasid äkki karjuma, sest keegi ei teadnud, mis ees ootab. Aga vastuvõtt oli väga südamlik ja üldse mitte nii halb, kui me alguses olime ette kujutanud.
Nii sakslased kui eestlased said üksteisega väga hästi läbi ja me võisime paljudest asjadest rääkida.
Kokku veetsime me Saksamaal peaaegu 7 päeva. Sel ajal külastasime me erinevaid linnasid, mis Lorchi ümbruses asusid, sealhulgas Stuttgarti. Me käisime ka Mercedes Benzi muuseumis, Ritter Spordi vabrikupoes, kus me palju šokolaadi ostsime ja ühes kloostris.. Peale selle nägime me linnunäitust ja tegime palju muudki.
Loomulikult oli ja aeg peredega elamuseks. Igaüks plaanis midagi oma perega. Mõned käisid bowlingut mängimas või näiteks restoranis söömas. Teised seevastu jäid lihtsalt koju ja nautisid vaba aega oma vahetusõpilase seltsis.
Kokkuvõttes oli õpilasvahetus üks tore elamus, mida me tõenäoliselt kunagi ei unusta. Vee täna meenutame me seda ilusat aega Saksamaal ja oleme kontaktis Lorchi õpilastega. Septembris saame me oma uusi sõpru jälle näha, seekord Tallinnas.
Emilia Ritsmann, Marta Stefanie Dubova
Laupäeval, 15. oktoobril 2016 kohtusime kell 16.00 Ülemiste lennujaamas. Me nägime, kuidas meie vahetusõpilased kell 16.30 maandusid, ja siis pidime veel 45 minutit ootama, kuni me neid tervitada saime.
Õhtul kell 20.00 läksime me Bowlingusse. Õppisime üksteist tundma ja siis mängisime usinalt võidu peale. Mängiti kella 22-ni, siis tuldi osadele järgi ja teised sõitsid ise koju.
Pühapäev oli vaba päev. Pärast hommikusööki kohtusid paljud õpilased ja läksid koos Ülemiste kaubanduskeskusesse. Mõne aja pärast läksid osad õpilased kinno, teised kesklinna sööma, kokkuvõttes tegi igaüks seda, milleks tal tuju oli.
Esmaspäeval kohtusime kell 8.45 koolis, kus meid tervitasid härra dr. Jäger ja Kaarel Rundu, meie koolijuhid. Pärast seda näitasime külalistele kooli ja külalised Hannoverist külastasid 2. tundi. Siis jätkus meil õppetöö, aga meie külalised läksid linnaekskursioonile. Kell 16.30 kohtusime Raekoja platsil, kus me kõik üle linna laiali hargnesime, et süüa ja šopata.
18. oktoobril kohtusime kell 9.00. Tegelesime aulas ühiselt mereprojektiga, erinevate teemadega, mis puudutasid Läänemerd. Loovgrupp tegeles Läänemere mudeli loomisega paberile, teised teemad olid: elusolendid, turism, toorained, plastik meres. Kokkuvõttes õppisime me palju! Pärast 2,5 tundi toimus tulemuste esitlemine ja siis läksime me sööklasse lõunat sööma. Pärast lõunasööki sõitsime me trollibussiga Lennusadamasse, kus ootas meid 2 giidi. Siis toimus päeva tippsündmus: sõit „Kajsamooriga“ Läänemerel.
Kolmapäeval käisime vahetusõpilastega Hannoverist väljasõidul Käsmus, Viinistul ja Viru rabas. Kõigepealt olime me Käsmus, kus me tegime 4 kilomeetri pikkuse matka. Kuigi ilm oli ilus ja päikesepaisteline, oli siiski üsna külm. Käsmu on üks väga ilus küla mere lähedal ja loodus oli hingemattev oma matkaradadega metsas. Käsmus olid ka kivirahnud, neid saab seal tihti näha. Pärast matka külastasime Kalandusmuuseumi. Järgmisena sõitsime me Viinistule, kus asub Kunstimuuseum Eesti kunstnike loominguga. Viinistus sõime ka lõunat (piknik). Viimane koht, mida me sel päeval külastasime, oli Viru raba ja see oli minu arvates kõige ilusam. Pärast paari kilomeetri pikkust matka saime vaatetorni ronida, kust oli imeilus vaade rabale.
Õpilasvahetuse 6. päeval sõitsime me Helsingisse Soomes. Me kohtusime kell 6.45 sadamas ja pärast kaootilist piletite jagamist läksime koos laeva. Kuna sõit kestis 2 tundi (7.30-9.30), oli meil laevas palju vaba aega. Kõigepealt me sõime buffet´s hommikust, pärast seda seiklesime laevas ringi, käisime dekil ja külastasime poode. Muuseas, Eesti uus president oli samas laevas.
Me jõudsime Helsingi Läänesadamesse (soome keeles: Länsisatama) ja siis ostsime ühistranspordi päevapiletid ning sõitsime sadamast trammiga kesklinna. Seal tegid Saksa õpilased meile väikese linnaekskursiooni.
Ekskursiooni ajal kõndisime me läbi kesklinna ja nägime hiiglaslikke hooneid ja omapärast arhitektuuri. Me peatusime erinevate vaatamisväärsuste juures ja sakslased rääkisid meile nende kohta. Me nägime Temppeliaukio kirikut (soome keeles Temppeliaukion kirkko), parlamendihoonet ( soome keeles Eduskuntatalo), Helsinki pearaudteejaama (soome keeles Helsingin päärautatieasema), Senati väljakut (soome keeles Senaatintori) ja Soome rahvusteatrit (soome keeles Suomen Kansallisteatteri). Lisaks saime teada mõndagi uut ajaloo, parlamendi, teatri ja kujude, näiteks Aleksis Kivi kohta.
Linnaekskursiooni lõpus tegime Helsingi Toomkiriku trepil grupipildi. Kell 15.00 pidime jälle kohtuma pearaudteejaama ees ja siis oli meil vaba aeg.
Üldiselt käisime me väikestes gruppides lihtsalt ringi, et veel natuke linna näha ja kaubanduskeskusi ning poode külastada. Millalgi käisid kõik ka söömas.
Nagu kokku lepitud, kohtus grupp kell 15.00 pearaudteejaama ees. Teel sadamasse rääkisime oma sõpradele oma tegevustest. Sadamas pidime me ootama, kuna jõudsime sinna liiga vara.
Laev sõitis 2 tundi (16:30-18:30) ja pärast õhtusööki buffet´s oli meil jälle vaba aeg. Kuna sakslased pidid reede varahommikul ära lendama, läksid enamus õpilased koos oma külalistega koju, kui olid üksteisega hüvasti jätnud. Kodus veetsime rahuliku õhtu.
21. oktoobril sai õpilasvahetus väga vara läbi, Saksa õpilased lendasid juba kell 6.30 Hannoveri tagasi.
10.a klassi õpilased
VeniVidiVici Õpilasvahetus on mõeldud neile noortele, kes soovivad õppida mõnes teises Eestimaa koolis.
Vaata lähemalt: http://vvvopilasvahetus.ee/
20.-27. septembrini olid meie koolis 9.a klassil vastukülaskäigul õpilased Unnast.
Koos veedeti üritusterohke nädal: külastati Toompea lossi ja tutvuti parlamendi tööga, käidi ekskursioonidel Tallinna vanalinnas ja Lahemaal, veedeti aega Tartu teaduskeskuses AHHAA ja mängiti bowlingut. Põnevusega oodati ekskursiooni Ämarisse ja tutvumist saksa lendurite õhuturbe missiooniga.
